Menetlus : 2017/2699(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0454/2017

Esitatud tekstid :

B8-0454/2017

Arutelud :

PV 04/07/2017 - 11
CRE 04/07/2017 - 11

Hääletused :

PV 05/07/2017 - 8.9
CRE 05/07/2017 - 8.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 252kWORD 71k
30.6.2017
PE605.578v01-00
 
B8-0454/2017

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele


Euroopa tuleviku ja komisjoni 2018. aasta tööprogrammi strateegiliste prioriteetide kohta (2017/2699(RSP))


Maria João Rodrigues fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa tuleviku ja komisjoni 2018. aasta tööprogrammi strateegiliste prioriteetide kohta (2017/2699(RSP))  
B8-0454/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet, eriti selle IV lisa,

–  võttes arvesse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta,

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni komisjoni 2017. aasta tööprogrammi strateegiliste prioriteetide kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2017. aasta teatist „Komisjoni 2017. aasta tööprogramm. Luues Euroopat, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi“ ning selle lisasid (COM(2016)0710),

–  võttes arvesse ühisavaldust ELi 2017. aasta õigusloome prioriteetide kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valget raamatut Euroopa tuleviku kohta ning aruteludokumente, milles käsitletakse Euroopa sotsiaalset mõõdet, üleilmastumise ohjamist, majandus- ja rahaliidu süvendamist, Euroopa kaitse tulevikku ning ELi rahanduse tulevikku,

–  võttes arvesse 27 liikmesriigi ning Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni juhtide Rooma deklaratsiooni, mis võeti vastu 25. märtsil 2017,

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(3),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni euroala eelarvesuutlikkuse kohta(4),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades(5),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses (2014/2248(INI))(6),

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda(7),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) 29. aprilli 2017. aasta suuniseid tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 50 kohasest Ühendkuningriigi teatest,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22.–23. juuni 2017. aasta kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 29. mai 2017. aasta järeldusi tulevase ELi tööstuspoliitika strateegia kohta,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 22.–23. märtsi 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Regioonide Komitee 2018. aasta prioriteetide kohta seoses Euroopa Komisjoni 2018. aasta tööprogrammiga (RESOL-VI/021),

–  võttes arvesse oma Eurobaromeetri uuringut „Kaks aastat 2019. aasta valimisteni“, mis viidi läbi 18.–27. märtsil 2017,

–  võttes arvesse komisjonide esimeeste konverentsi koondaruannet, mis täiendab käesolevat resolutsiooni parlamendikomisjonide vaatepunktist ja mida komisjon peaks oma 2018. aasta tööprogrammi kavandamisel ja vastuvõtmisel nõuetekohaselt arvesse võtma,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,

A.  arvestades, et Euroopa Liidus majandus elavneb püsivalt, peamiselt tänu keskpankade madalatele intressimääradele ja eelarve-eeskirjade paindlikumale ja majanduskasvu soodustavamale tõlgendamisele; arvestades, et seda progressiivset majanduspoliitikat on paremtsentristide kangekaelsele vastupanule vaatamata pikka aega edendanud ja kaitsnud vasaktsentristid;

B.  arvestades siiski, et Euroopa majanduse elavnemine on jätkuvalt riigiti ebaühtlane ning endiselt esineb suuri investeeringute puudujääke; arvestades, et kaugelt liiga palju inimesi on endiselt töötud, pikaajaliselt töötud, vaeghõivatud või ei toimu nende elutingimuste märgatavat paranemist; arvestades, et paljud piirkonnad vajavad tuge, et jõuda järele jõukamatele piirkondadele; arvestades, et vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja võimaluste ebavõrdsus on Euroopas endiselt liiga suur; arvestades, et paljud inimesed tunnevad, et nad on sotsiaal-majanduslikus arengus maha jäänud ja poliitilises süsteemis halvasti esindatud;

C.  arvestades, et maailmakord on muutumas ning keegi ei saa hoida enda käes ühepoolselt täielikku kontrolli; arvestades, et koostöö rahvusvahelise õiguse, mitmepoolse süsteemi ja rahvusvaheliste organisatsioonide raame on äärmiselt oluline rahu, julgeoleku, demokraatia, inimõiguste ja 2030. aastaks kestliku arengu eesmärkide saavutamise seisukohalt;

D.  arvestades, et Euroopas on viimasel ajal on võimendunud natsionalistlikud ja ksenofoobsed hoiakud, samas on rahvas järjest rohkem avaldatud toetust Euroopa integratsioonile ja koostööle vastastikuse austuse vaimus, et ühised probleemid edukalt lahendada;

E.  arvestades, et läbirääkimised Ühendkuningriigi nõuetekohaseks väljaastumiseks Euroopa Liidust on käimas, ja arvestades, et ELi 27 liikmesriiki kinnitasid Rooma deklaratsioonis poliitilise ja majandusliku üksusena kindlat tahet rajada koos ühine tulevik, mis pakub kodanikele nii turvalisust kui ka uusi võimalusi;

F.  arvestades, et USA uus valitsus on taganenud Pariisi kliimakokkuleppest ja president Trump on astunud samme, millega püütakse konkureerida kõige vähem rangete normidega maksustamise ja finantsturgude reguleerimise valdkonnas, mis kohustab ELi 27 liikmesriiki veelgi enam näitama eeskuju;

G.  arvestades, et Euroopa Liidu juhtlause on „ühinenud mitmekesisuses“; arvestades, et Euroopa ja rahvuslikud identiteedid on ühilduvad, mitte vastandlikud; arvestades, et igaüks saab olla samaaegselt pühendunud patrioot ja Euroopa integratsiooni toetaja;

H.  arvestades, et Euroopa Liit on oma liikmesriikide jaoks ankur, mis aitab säilitada pluralismi, inimväärikuse austamist, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriiki, inimõiguste austamist ja solidaarsust;

I.  arvestades, et komisjon on esitanud valge raamatu ja viis temaatilist aruteludokumenti, mille alusel võib pidada laiaulatuslikku arutelu Euroopa integratsiooni tuleviku üle; arvestades, et esimesed järeldused ELi tuleviku kohta on kavas teha 2017. aasta lõpuks ja uus mitmeaastane finantsraamistik kujundatakse eeldatavalt nende järelduste põhjal;

J.  arvestades, et palju kodanikke ja ühendusi on esitanud eri ettepanekuid ja algatusi, et aidata kaasa Euroopa tuleviku kujundamisele, eriti Rooma lepingute 60. aastapäeva hiljutise tähistamise ajal; arvestades, et kodanikud ja ühendused teevad ettepaneku osaleda uuenduslike osalemismudelite kaudu aktiivselt Euroopa kodanike konvendis;

Meie valik Euroopa tuleviku jaoks: teha koos palju paremat tööd prioriteetidega, millest inimesed hoolivad

1.  on seisukohal, et ükski komisjoni valges raamatus vormistatud viiest stsenaariumist ei esita veenvat visiooni Euroopa tuleviku jaoks; juhib tähelepanu, et „samamoodi edasi“, „üksnes ühtne turg“ ja „teeme vähem, aga paremini“ stsenaariumid on nõrgad ülespoole suunatud majandusliku lähenemise, sotsiaalse arengu, ühtekuuluvuse ja säästva arengu eesmärkide osas; hoiatab sellega seoses, et paljud neist, kes ütlevad, et Euroopa peaks „tegema vähem“, tahavad tegelikult peamiselt suurendada ettevõtjate kasumit, kaotades standardid, mille abil Euroopa kaitseb töötajaid, tarbijaid, rahvatervist ja meie elukeskkonda; leiab, et „kes tahavad rohkem, teevad rohkem“ stsenaarium ei anna piisavat kindlust, et tõhustatud koostöö ei too tegelikult kaasa mitteosalevate liikmesriikide väljajätmist edasisest integratsioonist; märgib lõpetuseks, et „rohkem koos tegutsemise“ stsenaarium on ilmselt heade kavatsustega, kuid seal puudub selgus prioriteetide osas, mille puhul on vaja sügavamat integratsiooni, et kodanike probleeme paremini lahendada;

2.  juhib tähelepanu, et kõige viimase Eurobaromeetri uuringu kohaselt ootavad ELi kodanikud keskmiselt praegusest suuremat ELi sekkumist mitmes küsimuses, sh julgeolek ja terrorismivastane võitlus, tööpuudus, tervishoid ja sotsiaalkindlustus, keskkonnakaitse, maksupettuse vastane võitlus, ränne ja meetmed ülejäänud maailma suhtes; on aga teadlik sellest, et suhtumine ELi ja enamate ELi meetmete toetamine on eri liikmesriikides märkimisväärselt erinevad;

3.  rõhutab, et on olemas parem viis Euroopa edendamiseks kui komisjoni esitatud võimalused, nimelt kuues stsenaarium, mis peaks saavutama demokraatliku konsensuse kõigis liikmesriikides ja Euroopa tasandi erakondades: „teha koos palju paremat tööd prioriteetidega, millest inimesed hoolivad“; juhib tähelepanu, et see on praktiline stsenaarium, millega püütakse reageerida demokraatlikus vaimus mõjusalt probleemidele, mis teevad muret inimestele kogu liidus, ja mille eesmärk on tugevdada Euroopa kodakondsuse kontseptsiooni; rõhutab, et on vaja tõsiseid Euroopa meetmeid, millele on eraldatud nõuetekohased vahendid, valdkondades, kus mõjusaid tulemusi on võimalik saavutada vaid koostööd tehes, nt võitlus kliimamuutuse vastu, paremate kaubanduslepingute saavutamine, turvalisuse parandamine, maksustamise vältimise vähendamine, heade sotsiaal- ja keskkonnanormide tagamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja ülespoole suunatud lähenemise tugevdamine ühtsel turul ning majandus- ja rahaliidus;

4.  kinnitab veel kord Rooma deklaratsiooniga edastatud sõnumit, et liit on ühtne ja jagamatu ning töötamine üheskoos eurooplastena on meie parim võimalus kujundada ülemaailmset arengut; rõhutab, et tuleviku ülesehitamine koos on eurooplaste jaoks parim viis saavutada laialdaselt jagatud jõukus ja kõrge elatustase, turvalisus ning puhas keskkond; on seisukohal, et Euroopa ühtsus on ka parim viis aidata kaasa rahule, jõukusele ja elatustaseme parandamisele mujal maailmas;

5.  rõhutab, et kõik Euroopa kodanikud on liidu õiguskorra alusel võrdsed ning mis tahes tõhustatud koostöö mõnes Euroopa integratsiooni valdkonnas peab toimuma kaasavalt, nii et EL-27 alati vaikimisi määratud valik; toonitab, et Rooma deklaratsioonis on öeldud, et „me tegutseme üheskoos, vajaduse korral erineva tempo ja intensiivsusega, liikudes samal ajal ühes suunas, nagu me oleme teinud minevikus, kooskõlas aluslepingutega ja jättes ukse avatuks neile, kes soovivad liituda hiljem“; rõhutab, et nende jaoks, kes soovivad algatustega hiljem liituda, ei tohi olla liikuvaid sihtmärke ega täiendavad kriteeriumeid;

6.  rõhutab vajadust tugevdada otseseid sidemeid ELi ja kodanike vahel; on seisukohal, et „teha koos palju paremat tööd prioriteetidega, millest inimesed hoolivad“ on demokraatlik lähenemisviis, mis võib suurendada liidu legitiimsust ja kinnitada kodanikele, et nende häält võetakse kuulda ja nende hääletusel antavad hääled loevad;

7.  käesolevas resolutsioonis tuuakse välja peamised strateegilised prioriteedid, mida EL peaks käsitlema ühist pikaajalist tulevikku rajades, samuti peamised konkreetsed algatused, mille komisjon peaks esitama 2018. aastal; juhib tähelepanu, et esimeeste konverentsi poolt vastu võetud kokkuvõttev aruanne sisaldab üksikasjaliku ülevaadet komisjonide seisukohtadest seoses komisjoni 2017. aasta tööprogrammi täitmisega ja ootustega 2018. aasta osas;

Euroopa, mida me tahame: kesksed prioriteedid

Euroopa Liit, mis kaitseb ja parandab inimeste elu- ja töötingimusi

8.  rõhutab tungivalt, et Euroopa integratsiooni sotsiaalset mõõdet ei saa taandada üksnes küsimustele, mis on seotud liikumisvabadusega; rõhutab vastupidiselt, et „teha koos palju paremat tööd prioriteetidega, millest inimesed hoolivad“ tähendab jõulisemate ühiste meetmete võtmist, et parandada töötingimusi, vähendada vaesust ja sotsiaalset või soolist ebavõrdsust, tagada kvaliteetne haridus ja koolitus kõikidele, kiirendada majandustulemuste ja sissetulekutasemete ülespoole suunatud lähenemist riikide vahel ning tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ELis; juhib tähelepanu, et Euroopa Parlamendi resolutsioonis Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta esitatakse üksikasjalikud ettepanekud selle kohta, kuidas ELi 27 liikmesriiki saaksid luua koos sotsiaalsema Euroopa ning milliseid konkreetseid lisavahendeid on euroalal selle jaoks vaja; tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle anda välja ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete kohta ning kinnitab valmisolekut teha koostööd komisjoni ja nõukoguga ühise teadaande väljatöötamiseks enne 2017. aasta lõppu; rõhutab, et samba põhimõtteid tuleks kohaldada kõigile inimestele ELis; kutsub seetõttu kõiki EL-27 liikmesriike üles toetama ühist teadaannet riigi- või valitsusjuhtide tasandil;

9.  kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikud ettepanekud konkreetsete Euroopa algatuste võtmiseks, mille eesmärk on parandada elu- ja töötingimusi, mis on eelkõige järgmised:

•  juhul, kui sotsiaalpartnerid ei ole valmis alustama läbirääkimisi kirjaliku tõendi direktiivi (91/533/EMÜ)(8) muutmise üle, peaks komisjon esitama seadusandliku ettepaneku võtta vastu raamdirektiiv inimväärsete töötingimuste kohta, mis tagaks igale töötajale võimaluse kasutada põhilisi töö- ja sotsiaalõiguseid, sealhulgas digitaalmajanduse valdkonnas;

•  sotsiaalkaitsele juurdepääsu algatus, millele eelnevad konsultatsioonid sotsiaalpartneritega ja konkreetsed ettepanekud, millega tagatakse, et kõik inimesed koguvad igat liiki töö eest sotsiaalkindlustusõigusi, sealhulgas piisava pensioni jaoks;

•  Euroopa sotsiaalkindlustuse kaart, et lihtsustada teabevahetust ja pidada arvestust inimeste praeguste ja varasemate õiguste üle ja vältida kuritarvitusi;

•  Euroopa tööinspektsioon, et tagada töö- ja sotsiaalvaldkonda käsitlevate õigusaktide jõustamine ühtsel turul;

•  direktiiv, millega kehtestatakse lastegarantii, et leevendada laste vaesuse kahjulikku mõju, tagades selle, et igal vaesuse ohus oleval lapsel oleks juurdepääs tasuta tervishoiuteenustele, tasuta haridusele, tasuta lastehoiule, korraliku eluasemele ja piisavale toidule;

•  Euroopa miinimumsissetuleku tagamise raamdirektiiv, et katta põhilised elamiskulud, võttes seejuures arvesse riiklikke tavasid;

•  kolmas ainete rühm kantserogeenide ja mutageenide direktiivi (2004/37/EÜ)(9) kohaselt tuleks viivitamata määratleda ja direktiivi tuleks laiendada reproduktiivtoksilistele ainetele;

•  aluslepingute järgmise muutmise käigus peaks komisjon esitama sotsiaalprotokolli ettepaneku, et tugevdada sotsiaalseid põhiõigusi majandusvabaduste suhtes;

10.  rõhutab, et komisjon peaks andma igakülgset abi, mida liikmesriigid vajavad, et täielikult rakendada noortegarantiid, oskuste garantiid ja muid olulisi investeeringuid inimestesse, sealhulgas kvaliteetset, taskukohast ja kättesaadavat väikelaste haridust ja lastehoidu ning eakate ja ülalpeetavate hooldusteenuseid; kutsub komisjoni üles tagama piisavad rahalised vahendid noorte tööhõive algatusele kuni 2020. aastani ning tegema kõik endast oleneva, et aidata liikmesriikidel kasutada kõiki kättesaadavaid vahendeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest; kutsub komisjoni üles tagama Erasmus + kava ning märkimisväärselt suurendama selle rahastamist; tervitab komisjoni ettepanekut, mis käsitleb Euroopa solidaarsuskorpust ja mille eesmärk on tunnustada ja edendada noorte vabatahtlikku tööd ja piire ületavat solidaarsust kogu liidus; rõhutab siiski vajadust vaadata läbi kavandatavad õigusaktid, et tagada see, et Euroopa solidaarsuskorpuse algatus ei mõjutaks negatiivselt muid olemasolevaid programme, nagu „Erasmus +”, ja et vabatahtlikku tegevust ei kasutatakse süstemaatiliselt tasustatava töö asendamiseks;

11.  avaldab heameelt komisjoni sammude üle tugevdada sotsiaalnäitajate rolli ja nähtavust Euroopa poolaasta raames ja nõuab eelkõige, et olemasolevate peamiste tööhõive- ja sotsiaalnäitajate tulemustabelit ning tulevast algatust, mis käsitleb juurdepääsu sotsiaalkaitsele, võetaks arvesse riigipõhiste soovituste ja euroala soovituse koostamisel; kutsub komisjoni üles esitama jätkumeetmena tervikliku vaesusevastase strateegia, et lõpuks saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ja suurendada naiste tööhõivet; kordab oma üleskutset komisjonile edendada kõigis liikmesriikides piisava miinimumsissetuleku skeeme, millega kaetakse põhilised elamiskulud, kooskõlas riikide seadusandluse ja praktikaga, pakkudes samal ajal võimalusi hoida ära pikaajalist sõltuvust miinimumsissetulekust; kordab nõudmist koostada roheline raamat, milles käsitletaks ebavõrdsust ja selle kahjulikku mõju majanduse elavdamisele ning pikaajalisele kasvupotentsiaalile;

Euroopa säästva arengu strateegia

12.  rõhutab, et „teha koos palju paremat tööd prioriteetidega, millest inimesed hoolivad“ peaks hõlmama aluse rajamist laialdaselt jagatud jõukusele; on seisukohal, et ELil peab olema konkreetne strateegia jätkusuutliku majanduskasvu, jätkusuutliku rahanduse, konkurentsivõime, kvaliteetsete töökohtade ja säästva arengu eesmärkide saavutamiseks kogu ELis 2030. aastaks ning oma kohustuste täitmiseks Pariisi kliimakokkuleppe kohaselt; juhib tähelepanu, et Euroopa säästva arengu strateegia elluviimine tähendab, et regulatiivsed standardid peavad olema ajakohastatud ja asjakohased finantsinstrumendid peavad olema paigas;

13.  rõhutab vajadust säilitada ja uuendada ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitikat kui keskset poliitikat, millel on otsene mõju inimeste elule ja mis on peamine pikaajaline investeeringute suunamise vahend ebavõrdsuse kaotamiseks ja jätkusuutlikule lähenemisele ja heaolule kaasa aitamiseks ning mis hõlmab kõiki liikmesriike praktilise solidaarsuse väljendusena;

14.  toetab sellega seoses nõukogu üleskutset komisjonile esitada terviklik ELi tööstuspoliitika strateegia tuleviku jaoks; on seisukohal, et selle strateegia jätkuks peaks olema tegevuskava ning selles tuleks käsitleda peamisi prioriteete, nt üleminek vähese süsinikdioksiidiheitega energiatõhusale majandusele, digitaalne ühenduvus kõigile, Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali ärakasutamine, linnade säästvamaks tegemine ja ringmajanduse tegevuskava rakendamine;

15.  ootab, et komisjon esitaks kiiresti kõik ülejäänud algatused energialiidu rakendamiseks, nagu on rõhutatud energialiidu tegevuskavas; nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks kütteostuvõimetuse küsimusega konkreetse tegevuskava kaudu, et likvideerida kütteostuvõimetus ning tagada kõigile ELi kodanikele ligipääs taskukohasele energiale;

16.  peab väga tähtsaks transpordisektori heitkoguste vähendamist; nõuab tungivalt, et komisjon viiks lõpule juba edasi lükatud sõiduautode ja kaubikute CO2-heidet reguleerivate õigusaktide läbivaatamise ning esitaks piisavalt ambitsioonikad seadusandlikud ettepanekud sõidukipargi keskmise sihteesmärgi kehtestamiseks aastaks 2025, mis sisaldab heitevabasid sõidukeid puudutavaid volitusi, millega kehtestatakse heitevabade sõidukite osakaalu järkjärguline suurendamine kogu sõidukipargis ja seatakse eesmärgiks loobuda uutest CO2-heidet põhjustavatest autodest järk-järgult 2035. aastaks; palub komisjonil esitada ettepaneku tehnoloogiliselt neutraalsete EURO7 heitkoguste piirmäärade kohta, mida 2025. aastaks kohaldataks kõigile liidu turule lastud autodele ja kaubikutele, selleks et parandada liidus õhu kvaliteeti ning saavutada välisõhu kvaliteedi piirmäärad ja WHO soovitatud tasemed;

17.  ootab, et komisjoni ettepanekud 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika kohta põhineksid korrigeerival riiklikul sekkumisel põllumajandusturgude volatiilsusse, et tagada ohutu ja tervislik toiduainete pakkumine, kaitsta Euroopa toidutootmise võimekust põllumajandusest saadavate tulude tagamise abil ning luues töökohti ja tugevaid kogukondi maapiirkondades, pidades samal ajal täielikult kinni säästva arengu eesmärkidest; nõuab oluliselt suuremat keskendumist keskkonna ja kliimamuutusega seotud eesmärkide saavutamisele kaasa aitamisele, sealhulgas lugedes esmatähtsaks põllumajandustavad, mis võimaldavad talletada rohkem süsinikku mullas, piirata dilämmastikoksiidi heidet ja asendada pestitsiidid alternatiivsete lahendustega;

18.  kordab oma üleskutset komisjonile esitada seadusandlikud ettepanekud ülemaailmseks terviseprobleemiks kujunenud antimikroobikumiresistentsuse probleemi lahendamiseks;

19.  kutsub komisjoni üles esitama 2018. aastal ettepaneku seadusandliku raamistiku kohta, et võidelda ebaausate kauplemistavade vastu toiduainete tarneahelas; nõuab põhjalikku hinnangut ELi võetud kohustuste kohta võidelda ebaausa ülemaailmne konkurentsi vastu, eriti seoses toiduohutuse, sanitaar- ja fütosanitaarnormide, geograafiliste tähiste, loomade heaolu ja tundlike toodete sektoritega; palub, et komisjon töötaks välja võimalused ELi põllumajandustootjatele suunatud võimalike tugimeetmete võtmiseks ebaausa konkurentsi juhtumite korral, kohandades konkurentsipoliitikat vastavalt põllumajanduse eripärale, et kaitsta esmaste tootjate majanduslikku olukorda toiduainete tarneahelas;

20.  rõhutab, et EL peab juhtima ülemaailmset koostööd rahvusvahelise ookeanide majandamise parandamiseks, kaasa arvatud riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävates piirkondades, et tulla toime kliimamuutusega, kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja tagada kalanduse jätkusuutlik tulevik; kutsub komisjoni üles tõhustama võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu ning tuginema MedFish4Ever deklaratsioonile, et tugevdada Vahemere kalavarusid; nõuab tungivalt, et komisjon vähendaks viivitusi rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud meetmete ülevõtmisel ja kalandust käsitlevate kavandatud delegeeritud õigusaktide edastamisel;

21.  palub komisjonil läbi viia ja lõpetada 2018. aastal uuringu intellektuaalomandi ja ravimite kättesaadavuse kohta, eesmärgiga ergutada tähelepanuta jäetud haiguste alaseid teadusuuringuid ja muuta ravimid ELis ja arengumaades taskukohasemaks; ootab, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku Euroopa tervishoiutehnoloogia hindamise süsteemi kohta;

22.  palub komisjonil võtta konkreetseid meetmeid, et vähendada sama kaubamärgiga toodete vahelisi kvaliteedierinevusi ühtsel turul; soovib näha selliste meetmete esimesi positiivseid tulemusi 2018. aasta keskpaigaks;

23.  kordab juba mitmendat korda üleskutset komisjonile esitada seadusandlik ettepanek kollektiivse õiguskaitse kohta, mis võib oluliselt aidata inimestel kasutada oma õigusi, kui nad on kannatanud kahju seetõttu, et äriühingud rikuvad kohaldatavaid eeskirju;

24.  rõhutab vajadust parandada veelgi toodete turujärelevalvet ELis ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks meetmeid, et lõpetada tooteohutuse ja turujärelevalve paketiga seotud ummikseis, eelkõige selleks, et aidata saavutada õiglane kompromiss toodete päritolu kohustusliku märkimise („made in“) osas;

25.  kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti õigusakti ettepaneku geograafilise tähise kaitse laiendamise kohta mittepõllumajanduslikele toodetele, millel oleks mitmekülgne positiivne mõju kodanikele, tarbijatele, tootjatele ja kogu Euroopa majandusele ja ühiskonnale;

26.  rõhutab, kui oluline on täita täielikult kõiki digitaalse ühtse turu strateegias esitatud meetmeid; ootab, et komisjon esitaks digitaalse ühtse turu strateegia vahekokkuvõtte järelmeetmena konkreetsed õigusakti ettepanekud, et luua selge õiguslik raamistik digitaalsete platvormide kaudu vahendatud tegevusele, sealhulgas seoses selliste valdkondadega nagu kutseline ja mittekutseline teenuste osutamine, vastutuskord, tarbijate õigused ja alaealiste kaitse, töötajate õigused, autoriõigused, konkurents ja maksustamine;

27.  kutsub komisjoni üles vaatama digitaalsest ühtsest turust kaugemale ja tegutsema täieulatusliku digitaalse liidu nimel, seades kaugeleulatuvad õiguslikud eesmärgid ja nähes ette vajalikud rahalised vahendid; soovib, et digiteerimise pakutavad võimalused annaksid konkreetset kasu kõigile ELi kodanikele, ka kõige kaugemate maapiirkondade elanikele, sealhulgas kasutades sellel eesmärgil asjakohaselt riigihankeid ja ulatuslikumalt e-valitsuse teenuseid sellistes avalike teenuste valdkondades nagu haridus, tervishoid ja haldusmenetlused kodanikele ja VKEdele; rõhutab, et jätkuv digiüleminek peaks andma õiglasema, kaasavama ja dünaamilisema ühiskonna, kus üksikisiku õigused on kaitstud;

28.  nõuab ulatuslikke investeeringuid kõikide põlvkondade digitaalsetesse oskustesse ja turvalisse internetikasutusse ning õppekavade parendamist; nõuab tungivalt algatuse „Wifi4EU“ kiiret rakendamist; palub komisjonil esitada kava, et muuta Euroopa maailma juhtivaks jõuks andmekeskuste, andmekorralduse ja andmeturbe valdkonnas andmete vaba liikumise abil, toetudes tõhusatele ELi õigusaktidele, mis tagavad võrgu neutraalsuse ning isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse; kutsub komisjoni üles tõhustama pingutusi, et edendada Euroopa teadus- ja arendustegevust ning 5G tehnoloogia rakendamist;

29.  ootab, et komisjon esitaks kavandatud algatused küberjulgeoleku valdkonnas, sealhulgas seoses Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga (ENISA); rõhutab, et nende algatuste eesmärk peaks olema suurendada küberjulgeolekut ettevõtetes ja muudel tsiviileesmärkidel ning need peaks sisaldama tõhusaid õiguskaitsevahendeid;

Paremad instrumendid investeeringuteks

30.  rõhutab, et usutav Euroopa kestliku arengu strateegia nõuab majanduspoliitikat, mis tagab piisavad avaliku ja erasektori investeeringud riiklikul ja Euroopa tasandil, et täita praegused investeerimislüngad; rõhutab, et inimestele on majanduslikud võimalused ja elatustaseme tõus väga olulised ja nad saaksid kasu sellest, kui liikmesriigid ja ELi institutsioonid teeksid paremini koostööd majanduspoliitika abil, mis toetab kiiremat kvaliteetsete töökohtade loomist, parandab inimeste haridust ja oskusi ning säilitab kvaliteetsed sotsiaalteenused, mis võimaldavad inimestel täiel määral osaleda majandus- ja ühiskondlikus elus; palub seepärast komisjonil töötada välja tõhusamate avaliku ja erasektori investeeringute Euroopa strateegia, mis läheb kaugemale olemasolevast Euroopa investeerimiskavast ja on otseselt seotud kestliku arengu eesmärkidega aastaks 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppega; nõuab õigusaktide ettepanekute esitamist, millega integreeritaks keskkonnalased, sotsiaalsed ja hea valitsemistava kriteeriumid aruandekohustustesse ja otsuste tegemise protsessi, et stimuleerida investoreid toetama kestlikke ja pikaajalisi projekte;

31.  kinnitab, et võitlus maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu on oluline ELi prioriteet, et suurendada ühiskonnas õiglust ning taastada piisav riiklike investeeringute võime; peab väga oluliseks, et Euroopa Parlament ja nõukogu jõuaks kiiresti kokkuleppele hargmaiste ettevõtjate jaoks kohustusliku avaliku riigipõhise aruandluse nõuetes, tuginedes komisjoni 2016. aasta ettepanekule(10); rõhutab, kui tähtis on saavutada edusamme äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi loomiseks, mis põhineb komisjoni kahel ettepanekul(11); juhib tähelepanu tegelike tulusaajate avalikud registrid on olulised elemendid, mis tuleb saavutada käimasolevatel rahapesuvastase direktiivi (2015/849)(12)läbirääkimistel; kutsub komisjoni üles looma oma sõltumatu loetelu suure riskiga jurisdiktsioonidest, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise meetmed on nõrgad; nõuab, et komisjon esitaks kiiremas korras ELi maksuparadiiside musta nimekirja, sealhulgas karmid ja automaatsed sanktsioonid loetellu kantud riikide ja jurisdiktsioonide suhtes; nõuab, et komisjon võtaks kõik asjakohased meetmed tagamaks, et kõik ülemaailmsed ja tehnoloogiapõhised äriühingud tasuksid maksudest õiglase osa Euroopas;

32.  tuletab meelde, et kehtiv ELi käibemaksuga maksustamise kord pidi olema ajutine ja see on nüüdseks aegunud; palub esitada ettepaneku, et ajakohastada seda korda lõpliku süsteemi suunas, mis põhineb sihtriigis maksustamise põhimõttel; rõhutab vajadust leida kohane lahendus käibemaksupettuse ja käibemaksu alalaekumise suhtes; on sellega seoses arvamusel, et Euroopa Prokuratuur peaks olema sellest lahendusest ja kutsub komisjoni üles jõudma kiiresti kokkuleppele tõhustatud koostöö raames;

33.  ootab, et komisjon võtaks kiiresti arvesse Euroopa Parlamendi rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise uurimise komisjoni (PANA) tulevasi soovitusi;

34.  kutsub komisjoni üles esitama kaugeleulatuvaid ettepanekuid Euroopa järelevalveasutuste kohta, et liikuda kapitaliturgude liidu ühtse ELi järelevalve suunas; juhib tähelepanu asjaolule, et see eeldab eelkõige Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volituste suurendamist ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule suurema rolli andmist; rõhutab, et kapitaliturgude liit peaks aitama arendada jätkusuutlikku rahastamist, lihtsustades pikaajaliste investeeringute rahastamist asjakohase maksustamiskorraga;

35.  ootab komisjonilt, pidades silmas Ühendkuningriigi EList välja astumise protsessi, Euroopa turu infrastruktuuri määruse ((EL) nr 648/2012)(13), alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivi (2011/61/EL)(14) ning finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi (2014/65/EL)(15) läbivaatamist, et säilitada finantsturgude stabiilsus ja seda tugevdada; kutsub komisjoni üles võtma edasisi meetmeid, et edendada finantssektori suuremat panust kestlikku arengusse;

36.  nõuab kiiresti meetmete võtmist, et viia lõpule pangandusliidu loomine koos ühise eelarvekaitsega ühtse kriisilahendusfondi jaoks, mis on piisava suurusega ja otsekrediidiliiniga Euroopa stabiilsusmehhanismist, ning koos Euroopa hoiuste tagamise skeemiga; nõuab kehtiva finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku hindamist; juhib tähelepanu vajadusele vähendada veelgi riske ja tasakaalustamatust, mis tulenevad peamiselt majanduskasvu jätkuvast paigalseisust; kutsub komisjoni üles viivitamata esitama hästi toimiva viivislaenude järelturu väljatöötamise Euroopa strateegia, sealhulgas määratlema varahaldusettevõtjate Euroopa tegevuskava ja tegema vajalikud kohandused riigiabi sätete rakendamisse;

37.  kutsub komisjoni üles jätkama euroala jaoks liikumist tõelise Euroopa turvalise finantsvara loomise poole, et anda välja uusi ühiselt tagatud võlakirju, vältides samas kunstlikke ja ülemäära keerukaid lahendusi, mis võivad avaldada negatiivset mõju finantsstabiilsusele ja liikmesriikide rahastamissuutlikkusele;

38.  nõuab tungivalt majanduskasvu soodustava ühise eelarvepoliitika rakendamist euroala tasandil ning euroala fiskaalvõimekuse loomist koos lähenemisreeglistikuga, lisaks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide täielikule kasutamisele; rõhutab, et euroala fiskaalvõimekuse eesmärk peaks olema edendada ülespoole suunatud majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist ning leevendada majandusvapustuste mõju, sealhulgas Euroopa töötuskindlustushüvitiste kava abil; märgib, et euroala eelarvesuutlikkus peaks hõlmama uusi rahastamisvahendeid ELi eelarves (üle ELi mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade), samuti uuendatud Euroopa stabiilsusmehhanismi, mis oleks integreeritud ELi õigusraamistikku ja allutatud demokraatlikule järelevalvele; nõustub komisjoniga, et euroala fiskaalvõimekus peaks olema avatud riikidele, kes euroalasse ei kuulu, kuid soovivad sellega ühineda; on seevastu hämmeldunud komisjoni rahulolevast suhtumisest, kes kavandab euroala fiskaalvõimekuse kasutuselevõttu alles 2025. aasta paiku;

39.  nõuab, et kasutusele võetaks nn investeerimise kuldreegel, ning nõuab, et kestliku arengu näitajad integreeritaks stabiilsuse ja kasvu pakti, et tagada Euroopa tulevase heaolu tarbeks tehtavate investeeringute mõistlik tase ja hea kvaliteet;

40.  ootab, et seadusandlikes ettepanekutes, milles käsitletakse 2020. aasta järgset ühtekuuluvuspoliitikat, tagatakse vähemalt senises mahus investeeringud ülespoole suunatud majanduslikuks lähenemiseks, kestlikuks arenguks, kvaliteetsete töökohtade loomiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks ühtsel turul; ootab samuti ettepanekuid 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika ja uue teadusuuringute raamprogrammi kohta, tuginedes programmi „Horisont 2020“ vahehindamisele ja parlamendi rakendusaruandele; nõuab tungivalt, et kõik kehtivad mitmeaastased programmid hariduse, noorte, spordi, kultuuri, meedia ja kodakondsuse valdkonnas (programmid „Erasmus +“, „Loov Euroopa“ ja „Kodanike Euroopa“) jätkuksid pärast 2020. aastat koos eelarve olulise suurendamisega, arvestades praegust programmide kroonilist alarahastatust; nõuab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi rakendusaruannet 2018. aasta lõpuks, eelkõige paranduste kohta täiendavuse, geograafilise tasakaalu ja juhtimiste osas; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistikuga seotud seadusandlikud ettepanekud piisavalt varakult, et kõik programmid algaksid õigel ajal;

Sisejulgeolek

41.  juhib tähelepanu asjaolule, et turvalisus igapäevaelus on inimeste jaoks väga tähtis ning eurooplased peaksid suutma teha palju sujuvamat koostööd;

42.  palub komisjonil tagada Euroopa julgeoleku tegevuskava 2015–2020, milles on prioriteediks seatud võitlus terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu, tõhus ja kooskõlastatud rakendamine; kordab oma üleskutset, et enne uute seadusandlike ettepanekute esitamist Euroopa julgeoleku tegevuskava raames korraldataks põhjalik hindamine, kus keskendutaks asjaomaste kehtivate ELi õigusaktide operatiivsele tõhususele ning selles valdkonnas alles jäänud lünkadele; nõuab, et kõikide uute meetmetega julgeoleku valdkonnas kaasneks mõjuhindamine;

43.  tuletab meelde, et ELi välispiiride nõuetekohane haldamine on Euroopa kodanike jaoks oluline küsimus, eriti selleks, et tagada, et liikmesriigid hoiduksid piirikontrollist Schengeni alal; nõuab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti määruse (määruse (EL) nr 2016/1624)(16) täielikku rakendamist;

44.  palub komisjonil esitada teostatavad seadusandlikud ettepanekud selle kohta, kuidas parandada teabevahetust õiguskaitseasutuste vahel, luureorganite vahel ning õiguskaitseasutuste ja luureorganite vahel, et tulemuslikult võidelda rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu; tuletab sellega seoses meelde, kui oluline on tihedam operatiivkoostöö liikmesriikide, ELi ametite ja kolmandate riikide vahel;

45.  rõhutab vajadust arendada välja tõhus ja asjakohane võime küberrünnakute vastu võitlemiseks; rõhutab, kui oluline on tõhus kooskõlastamine ja ülesannete topelttäitmise vältimine kõigi asjaosaliste vahel; rõhutab sellega seoses, kui oluline on teha koostööd NATOga ja erasektoriga;

46.  palub komisjonil mobiliseerida tehniline ja finantsalane oskusteave ning vahendid, et tagada ELi tasandil kooskõlastamine ja parimate tavade vahetamine võitluses vägivaldse äärmusluse, terroristliku propaganda ning interneti värbamise ja rahastamise eesmärgil kasutamise vastu; on veendunud, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ennetus-, integratsiooni- ja taasintegratsioonistrateegiatele, millel on selge sooline mõõde;

47.  juhib tähelepanu sellele, et naistevastane vägivald on ka sisejulgeolekuprobleem; kutsub komisjoni üles töötama selle nimel, et viia kiiresti lõpule ELi ühinemine naistevastase vägivalla ennetamist ja tõkestamist käsitleva Istanbuli konventsiooniga, ja esitama võimalikult kiiresti seadusandliku akti soolise vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks;

Tõelise Euroopa varjupaiga- ja sisserändepoliitika väljaarendamine

48.  kordab, et eurooplased peavad tegema rohkem koostööd tagamaks, et rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute jaoks on olemas turvalised ja seaduslikud võimalused Euroopasse jõuda ja et Euroopasse saabuvad varjupaigataotlejad saaksid teostada oma põhiõigusi, sealhulgas õigust taotleda rahvusvahelist kaitset, samuti tuleks parandada koostööd kolmandate riikidega, et võidelda sundrände algpõhjustega; rõhutab vajadust tagada, et koostöö partnerriikidega rände valdkonnas oleks kooskõlas inimõigustega;

49.  nõuab suuremaid pingutusi, et leppida kokku nn Dublini süsteemi reformis ja luua ja rakendada tõeline Euroopa ühine varjupaigapoliitika kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 78 ja 80; rõhutab, et vahepeal peaksid kõik liikmesriigid täitma oma kohustusi, mis tulenevad nõukogu otsustest varjupaigataotlejate Kreekast ja Itaaliast ümberpaigutamise kohta, seades prioriteediks naiste ja saatjata alaealiste, samuti teiste kaitsetute rühmade, näiteks puudega inimeste ja LGBTI-inimeste ümberpaigutamise; nõuab täiendavaid pingutusi, et lihtsustada rändajate, pagulaste ja varjupaigataotlejate juurdepääsu haridusele ja koolitusele ning tööturule, ja nende oskuste tunnustamist;

50.  kutsub komisjoni üles esitama seadusandliku ettepaneku humanitaarviisade kohta, mis oleks varjupaigataotlejate jaoks ümberasustamist täiendav turvaline ja seaduslik viis, ning kaitsma inimkaubanduse ohvreid ELis;

51.  nõuab seadusliku rände valdkonnas kooskõlastatud tegutsemist liidu tasandil, mis läheb kaugemale praegusest killustatud lähenemisviisist; rõhutab, et oluline on tugevdada partnerlussuhteid kolmandate riikidega seoses seadusliku rände aspektidega ning töötada välja kogu ELi hõlmavad liikuvuspaketid koos piisavate kaitsemeetmetega, muu hulgas töötingimuste valdkonnas;

52.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi, kas Euroopa välispiiride valvamise, pagulaslaagrite haldamise ja varjupaigataotlejate vastuvõtuga tegelejate tegevus on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas Genfi pagulasseisundi konventsiooniga ning humanitaar- ja inimõigustealase õigusega; kutsub üles täpsustama vahet inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja tavakodanike tegevuse vahel, kes abistavad abivajajaid;

Demokraatia, õigusriik ja põhiõigused

53.  juhib tähelepanu sellele, et „teha koos palju paremat tööd prioriteetidega, millest inimesed hoolivad“ tähendab, et EL peab tegutsema, et kaitsta põhiõigusi ning aluslepingutes sätestatud väärtusi ja põhimõtteid; rõhutab, et see tähendab ka praktilisi meetmeid, et lihtsustada piiriüleste aspektidega haldusasju inimeste elus ning kaitsta inimesi kuritarvituste eest, kaotades lüngad ELi või liikmesriikide seadusaktides;

54.  kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõiguste austamist käsitleva pakti kohta, mis sõlmitaks institutsioonidevahelise kokkuleppe vormis, lähtudes Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta seadusandlikus resolutsioonis(17) esitatud soovitustest;

55.  kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid tõhusamate meetmete võtmiseks integratsiooni valdkonnas ja radikaliseerumise ennetamises, tuginedes asjakohastele olemasolevale poliitikale ja tehes kindlaks täiendava võime vajaduse;

56.  kutsub komisjoni ja nõukogu taas üles andma oma parimat, et horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi ettepanek(18) ummikseisust välja tuua;

57.  kutsub komisjoni üles võtma otsustavamaid meetmeid püsiva soolise palgalõhe kaotamiseks ja tegema direktiivi ettepaneku, tuginedes komisjoni 2014. aasta soovitusele tasustamise läbipaistvuse kohta; kutsub komisjoni ja nõukogu üles suurendama pingutusi poliitilisele kokkuleppele jõudmiseks direktiivi eelnõu osas, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtorgani liikmete seas(19);

58.  kutsub komisjoni üles esitama viivitamata kõikehõlmava seadusandliku ettepaneku vastuseks Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta seadusandlikule resolutsioonile robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta(20), käsitledes vähemalt inimõiguste aspekte ja eetikat, ettevaatusprintsiipi ja robootika peamisi tagajärgi tööturgudele ja sotsiaalkindlustussüsteemidele;

59.  kutsub komisjoni üles võtma kiireloomulisi meetmeid ja esitama seadusandliku ettepaneku rikkumisest teatajate kaitset käsitleva ELi õigusakti kohta, millel on laia kohaldamisala ja asjakohane õiguslik alus, et tagada horisontaalne kaitse, mis hõlmab kõiki rikkumistest teatajate kategooriaid;

60.  kutsub komisjoni üles võtma tagasi oma direktiivi ettepanekut ühe osanikuga osaühingute kohta; väljendab sügavat muret, arvestades paljastusi nn Panama dokumentides, et nimetatud direktiiv tekitaks Euroopas õiguskindluse puudumisest tingitud lüngad;

61.  rõhutab, et mis tahes ettepanek ettevõtete e-registreerimise kohta peaks sisaldama kaitsemeetmeid, tagamaks et süsteemi ei saa kuritarvitada selleks, et luua varifirmasid ja hoida kõrvale tööõiguse, töötajate osalemise ja maksuseaduste järgimisest, ning juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa äriühingu registreerimise süsteem, ükskõik kas interneti teel või muul viisil, peaks olema seotud Euroopa äriregistri või vähemalt omavahel ühendatud liikmesriikide äriregistritega, millel on esitatava teabe osas ühised miinimumstandardid;

62.  kutsub komisjoni üles esitama lõpuks 14. äriühinguõiguse direktiivi ettepaneku koos eeskirjadega äriühingu asukoha üleviimise kohta, mis tagab, et makse makstakse seal, kus kasum tekib ja mis kaitseb töötajate õigusi, eriti seoses esindatusega juhatuse tasandil, samuti osalemise ja teabe saamise õigust;

63.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut määruse kohta, mis käsitleb avalike dokumentide sisulist tunnustamist pärast määruse vastuvõtmist, millega edendatakse kodanike ja ettevõtjate vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide heakskiitmist; rõhutab vajadust lisada registreeritud kooselu tulevase määruse reguleerimisalasse;

64.  kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku, et kaitsta meediavabadust ja meedia mitmekesisust, edendada digitaalseid oskusi, võidelda väärinfo levitamise ja vihakõne, seksismi ja küberkiusamise vastu ning edendada faktidel põhinevat demokraatlikku arutelu ka sotsiaalmeedia ajastul;

65.  kutsub komisjoni uuesti üles esitama ettepaneku Euroopa haldusõiguse kohta;

Euroopa tähtis ülemaailmne roll

66.  rõhutab, et EL on suhetes partneritega kõikjal maailmas kõige tugevam ja mõjukam siis, kui ta on ühtne ja kõneleb ühel häälel; soovib, et EL oleks aktiivne ülemaailmne osaleja ning edendaks inimõigusi, demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja demokraatia toetamist, et saavutada rahumeelne ja koostööl põhinev rahvusvaheline kord mitmepoolses süsteemis, 2030. aasta kestliku arengu eesmärgid ning Pariisi kliimakokkuleppe täielik elluviimine; on seisukohal, et EL peaks samuti tugevdama oma rolli standardite seadjana ülemaailmsetel finantsturgudel, sealhulgas ühise esindatuse abil rahvusvahelistes finantsorganisatsioonides; on seisukohal, et ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) peaks ühendama „pehme jõu“ vajaduse korral „tugeva jõu“ kasutamise võimekusega, sest ei saa olla arengut ilma julgeolekuta ja julgeolekut ilma arenguta; nõuab, et rakendataks tõhusat rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegiat;

67.  on seisukohal, et ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP) tuleks tugevdada, luues muu hulgas alalise struktureeritud koostöö (PESCO) ning arendades samal ajal edasi strateegilist partnerlust NATOga; on veendunud, et Euroopa kaitset saab ja tuleks edendada liikmesriikide kaitsekulutuste tõhustamise abil, ühiste võimekuste arendamise ja positiivsete stiimulite abil Euroopa Kaitsefondist, millest toetatakse konkurentsivõimelist Euroopa kaitsetööstust, ning tsiviil-sõjalise sünergia abil ÜJKP missioonide ja operatsioonide läbiviimisel; tuletab meelde, kui olulist rolli mängib EL jätkuvalt konfliktide ennetamisel ja lahendamisel ning rahu tagamisel kõikjal maailmas, muu hulgas edendades naiste osalust rahuprotsessides; nõuab täielikku demokraatlikku järelevalvet ÜJKP üle;

68.  palub komisjonil tugevdada laienemis- ja ühinemisprotsessi ning hinnata uuesti, kas laienemisstrateegia – mida toetab ühinemiseelse abi rahastamisvahend – annab oodatud tulemusi; rõhutab, et üha ebakindlamaks muutuv olukord Lääne-Balkani piirkonnas nõuab suuremat ELi osalemist; on seisukohal, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata heanaaberlike suhete ja piirkondliku julgeoleku edendamisele, mille aluseks on strateegiline teabevahetus ning mille eesmärk on suurendada ELi usaldusväärsust suurima abiandjana Lääne-Balkani piirkonnas; peab kahetsusväärseks, et laienemisprotsess Türgiga tuleb peatada, arvestades sündmusi, mis on aset leidnud pärast 2016. aasta juuli riigipöördekatset ning 16. aprillil 2017 toimunud rahvahääletust;

69.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles pakkuma maksimaalset võimalikku toetust partnerriikide reformikavale Euroopa naabruspoliitika kontekstis, eriti mis puudutab korruptsioonivastast võitlust, riigi institutsioonide moderniseerimist, inimõiguste kaitset, naiste mõjuvõimu suurendamist, vähemuste kaitset ja õigusriigi põhimõtte tugevdamist; tunneb heameelt partnerluse prioriteetide üle, mille EL on uuendatud Euroopa naabruspoliitika raames juba mitmete riikidega määratlenud, märkides siiski, et ELi poliitikat tuleb kohandada vastavalt iga riigi tingimustele; on seisukohal, et EL peaks tugevdama koostööd idapartnerluse riikidega, et tugevdada nende demokraatlikke institutsioone, vastupanuvõimet ja sõltumatust; nõuab tihedamat koostööd ja ELi aktiivsemat rolli suhetes lõunanaabruse riikidega, et parandada poliitilist dialoogi ja julgeolekut, tõhustada võitlust terrorismi vastu, ennetada radikaliseerumist ja hallata rännet viisil, mis kaitseb inimõigusi;

70.  tunneb jätkuvalt muret olukorra pärast Liibüas ning eelkõige tegude pärast, mis ohustavad riigi rahu, julgeolekut ja stabiilsust ning takistavad Liibüa poliitilise ülemineku edukat lõpuleviimist; nõuab suuremat ELi toetust, et edendada Liibüa üleminekut kaasavale demokraatiale, ning nõuab kõigi võimalike meetmete võtmist, et tagada inimõiguste austamine ja hädavajaliku humanitaarabi andmine;

71.  nõuab ELi Süüria strateegia ja sellega seotud meetmete täielikku elluviimist vastavalt parlamendi 18. mai 2017. aasta resolutsioonile(21); toetab komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning ÜRO peasekretäri Süüria eriesindaja diplomaatilisi jõupingutusi, et jõuda asjaomaste piirkondlike osalejateni ning edendada poliitilist üleminekut; rõhutab, et EL peaks olema valmis pakkuma konkreetset toetust Süüria poliitiliseks leppimiseks ja ülesehitamiseks;

72.  nõuab ELi terviklikku reaktsiooni jätkuvale sõjale Jeemenis, ühendades suurema humanitaartegevuse aktiivse rahu taastamise ning sihtotstarbelise toetusega taastamis- ja ülesehitustöödeks;

73.  rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid on üheskoos maailma suurim abiandja ning et ELi arenguabi põhieesmärk on vaesuse kaotamine; rõhutab, et EL peab arendama välja tugeva kava, et säilitada oma ülemaailmset juhtpositsiooni eelseisvatel aastatel, sealhulgas tegevuskava, et täita ELi kollektiivne kohustus eraldada 0,7 % kogurahvatulust ametlikuks arenguabiks; kutsub sellega seoses komisjoni ja nõukogu üles andma Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru liidu edusammude kohta; tuletab meelde, et arenguabi peamine eesmärk peaks olema vaesuse kaotamine ja kestliku arengu edendamine; rõhutab vajadust tagada, et arenguabi ei juhitaks kõrvale, vähendataks ega kasutataks muul eesmärgil, ning et arenguabi geograafiline eraldamine jätkub vastavalt abi saavate riikide vajadustele; on vastu sellele, et ELi arenguabi tingimuseks seatakse rändevoogude haldamine ja tagasivõtulepingud;

74.  palub, et Euroopa välisteenistus edendaks uusi algatusi, mille eesmärk on edendada rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist ELi poolt, nagu on sätestatud asjakohastes ELi suunistes; rõhutab eelkõige, et EL peab rangelt kohaldama nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP relvaekspordi kohta esitatud eeskirju(22);

75.  on sügavalt mures kasvavate pingete ja ebastabiilsuse suurenemise ohu pärast Lähis-Ida ja Pärsia lahe piirkonnas, mida on suurendanud piirkondlike ja rahvusvaheliste osalejate ühepoolsed meetmed; kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat ning Euroopa välisteenistust üles kasutama kõiki nende käsutuses olevaid diplomaatilisi vahendeid, et tõhustada ELi koostööd kõigi piirkondlike osalejatega, et leevendada pingeid, demilitariseerida olemasolevad konfliktid ja sillutada teed kaasava piirkondliku julgeolekustruktuuri loomiseks;

76.  tunnustab asepresidenti ja kõrget esindajat ning Euroopa välisteenistust nende otsustava pühendumuse eest täita ühist laiaulatuslikku tegevuskava Iraaniga, mis on ELi diplomaatia ja tõhusa mitmepoolsuse oluline saavutus ning võimalus alustada Iraaniga järk-järgult koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades; kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat ning Euroopa välisteenistust üles jätkama dialoogi USAga ühise laiaulatusliku tegevuskava täielikuks rakendamiseks, eelkõige seoses Iraani seadusliku majandustegevusega, aga ka selleks, et olla valmis tõhusalt kaitsma Euroopa ettevõtjaid, astudes vastu USA sanktsioonide eksterritoriaalsele kohaldamisele;

77.  kutsub üles koostama tegevuskava, et rakendada uut Euroopa konsensust arengu küsimuses; kordab oma nõudmist poliitikavaldkondade arengusidususe järele, et kasutada kõiki Euroopa sise- ja välispoliitikasuundi selleks, et toetada vaesuse leevendamist ja viia täielikult ellu kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja selle kestliku arengu eesmärgid, sh läbipaistev ja tõhus järelevalve- ja läbivaatamisraamistik;

78.  nõuab uut tegevuskava, et rakendada Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas; on seisukohal, et ELi poolt 2016. aastal ülemaailmsel humanitaarabiteemalisel tippkohtumisel võetud kohustusi tuleks arvesse võtta;

79.  kutsub komisjoni üles esitama algatust, mille eesmärk on parandada toiduga kindlustatust arenguriikides, muu hulgas toetades keskkonnasõbralikke põllumajandustavasid, sidudes paremini humanitaarabi ja arengukoostöö ning õppides praegustest rasketest kliimamuutusega seotud alatoitluse kriisidest ja ähvardavast näljahädast mõnes Aafrika riigis;

80.  mõistab hukka Ameerika Ühendriikide presidendi teadaande, et Ameerika Ühendriigid ei kavatse täita Pariisi kliimakokkuleppega võetud kohustusi; kordab oma kindlat toetust nimetatud ajaloolise lepingu täitmisele, mis on äärmiselt oluline, et vähendada keskkonnakatastroofe ja vältida pöördumatut kahju Maa kliimale; on väga tänulik, et partnerid kõikjal maailmas on samuti kinnitanud oma jätkuvat pühendumust Pariisi kliimakokkuleppele;

81.  rõhutab vajadust võtta täiendavaid meetmeid, et viia ELi kaubanduspoliitika vastavusse kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kliimakokkuleppega ning edendada ülemaailmset kaubandust, mis on õiglane ja reguleeritud kõigi meie planeedi inimeste huvides; nõuab eelkõige järgmist:

•  seadusandlikku ettepanekut kohustusliku hoolsuskohustuse kohta üleilmsete väärtusahelate puhul, et võidelda ebaõiglaste kaubandustavade vastu, tagada läbipaistvus ja jälgitavus ning kaitsta inimõigusi, töötajate õigusi ja keskkonnaalaseid õigusi;

•  kolmandate riikide poolt konkurentsi moonutamiseks kasutatavate kaubandustavade ja toetuste vastu suunatud ELi kaubanduse kaitsevahendite moderniseerimise üle peetavate läbirääkimiste edukat ja kiiret lõpuleviimist;

•  komisjoni meetmeid, et vähendada kogu maailmas terase ületootmist eeskirjadepõhise mitmepoolse kaubandussüsteemi raames, muu hulgas asjakohaste dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste õigusaktide abil;

•  edasisi samme mitmepoolse investeerimiskohtu süsteemi loomiseks, mis asendaks eraõiguslikke vahekohtuid investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamisel;

•  komisjoni ettepanekuid, et uuendada viisi, kuidas jõustatakse kaubanduskokkulepete kaubanduse ja säästva arengu peatükke; karistused kestlikku arengut käsitlevate nõuete täitmata jätmise eest peaksid olema võimalikud viimase abinõuna, kui kõik muud koostöö- ja vahendusmehhanismid on ammendatud;

•  komisjoni konkreetseid ettepanekuid, mis põhineksid üleilmastumise ohjamist käsitleval aruteludokumendil, et luua uusi arvestatavaid võimalusi Euroopa kodanikele, kes on üleilmses majanduskonkurentsis kaotajaks jäänud; need ettepanekud peaksid moodustama ühe osa ELi kestliku arengu strateegiast ning hõlmama selliste vahendite nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ajakohastamist ja tugevdamist;

•  komisjoni poolt jätkuva surve avaldamist nõukogule, et viimane avaldaks kaubandusläbirääkimiste volitused, ning on seisukohal, et need tuleks üldreeglina avalikustada, sh varem vastu võetud volitused; nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks jõupingutusi, et tagada läbipaistvus laiema üldsuse jaoks kui parlamendiliikmed, keda tuleb täielikult teavitada kokkulepete kehtivuse kõigis etappides, ning rõhutaks vajadust regulaarsete kodanikuühiskonna dialoogide järele, et taastada usaldus ELi kaubanduspoliitika vastu;

82.  innustab komisjoni jätkama läbirääkimisi tasakaalustatud ja õiglaste kaubanduslepingute sõlmimiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse põllumajanduse jaoks tundlikke küsimusi, sh kindlaid kohustusi seoses töönormide ja maksude läbipaistvusega, mitmepoolseid keskkonnakokkuleppeid, kestliku arengu ning sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid ning muide norme põllumajandustoodete ja toiduainete valdkonnas; hoiatab, et Euroopa Parlament saab uutele kaubanduslepingutele nõusoleku anda vaid juhul, kui eespool nimetatud küsimusi on asjakohaselt arvesse võetud;

83.  väljendab heameelt hiljuti avaldatud ühisteatise üle, mis käsitleb Aafrika ja ELi partnerluse uut hoogu; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles viima seda partnerlust edasi avatud ja läbipaistva dialoogi abil, millesse kaasatakse kodanikuühiskond ja sotsiaalpartnerid Aafrikas ja Euroopas, et parandada meie strateegilisi suhteid, pöörates erilist tähelepanu turvalisemate ja tugevamate riikide ja ühiskondade ehitamisele, investeeringutele haridusse, rohkemate ja paremate töökohtade loomisele, eriti noortele, ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisele, et tegeleda ebaseadusliku rände algpõhjustega;

84.  palub, et komisjon esitaks volituse projekti läbirääkimiste pidamiseks Cotonou lepingu järgsete suhete üle, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide strateegilisi suhteid ning mis hõlmaks ettepanekuid naiste ja noorte toetuseks;

Ühise Euroopa tuleviku finantslahendused

85.  rõhutab, et valikutel, mida tuleb teha Euroopa integratsiooni tuleviku ja ühismeetmete prioriteetide kohta, on otsene mõju ELi 2020. aasta järgsele mitmeaastasele finantsraamistikule; rõhutab, et Euroopa ei suuda teha palju enamat seoses inimestele oluliste prioriteetidega, kui ei ole piisavaid eelarve-, finants- ja haldusressursse, et tagada ühise poliitika elluviimine;

86.  rõhutab, et mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 on osutunud liiga väikeseks ega ole piisavalt paindlik selleks, et Euroopa Liit suudaks reageerida tema ees seisvatele ühistele probleemidele;

87.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa tasandi kulutuste lisaväärtus ei tulene ainult piiriüleste investeeringute suuremast tõhususest või parematest spetsialiseerumise võimalustest, vaid ka suure siseturu ning majandus- ja rahaliidu arengust, mida iseloomustab ülespoole suunatud majanduslik lähenemine ja ühiste poliitikameetmete ühine rakendamine sellistes valdkondades nagu julgeolek, kliimamuutus, keskkonnasäästlik põllumajandus ja kalandus ning majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus; rõhutab, et kõigis neis aspektides on ELi eelarve kõigile kasulik kokkulepe, ilma milleta ei oleks Euroopa integratsioon võimalik;

88.  rõhutab, kui tähtsad on usaldusväärsed kontrollisüsteemid, et kaitsta finantsõiglust ja võidelda aktiivselt pettuste ja eeskirjade eiramise vastu, et tagada ELi kodanike finantshuvide kaitse ja tõelised omavahendid; rõhutab vajadust usaldusväärse ELi eelarve järele, et tagada kontrollisüsteemide tõhusus ja läbipaistvus;

89.  juhib tähelepanu asjaolule, et paljudes inimeste jaoks väga olulistes valdkondades on EL saavutanud vähe tulemusi, sest ebapiisavate rahaeraldiste tõttu on väga keeruline kavandada ja rakendada jõulisemaid meetmeid – nii on see näiteks noortegarantii puhul, mis on end poliitikameetmena tõestanud, kuid mis tagasihoidlike rahaeraldiste tõttu on jõudnud vaid umbes 40 %ni sihtrühmast;

90.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hoiduma meelevaldsete ülemmäärade nimetamisest 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku jaoks ja võtma raamistiku kavandamisel selle asemel arvesse ELi ühiseid vajadusi, ühiseid valikuid ja tegevuse lisaväärtust tervikuna; rõhutab, et maksete assigneeringute praegune madal ülemmäär on pidevalt pärssinud liidu usaldusväärsust ja tegutsemissuutlikkust; rõhutab 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suurema paindlikkuse vajadust;

91.  rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on oluline ja eluliselt tähtis ELi investeerimispoliitika, mida tuleks Euroopa Investeerimispanga hallatavate vahenditega küll täiendada, kuid ei saa nendega asendada; tuletab meelde, et uuenduslikud rahastamisvahendid on asjakohased ainult teatavat liiki projektide puhul ning toetuste rahastamine on jätkuvalt oluline, et säilitada ja arendada mitmesuguseid avalikke hüvesid; nõuab tungivalt, et komisjon teeks 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kavandamisel kättesaadavaks õiged vahendid õiges kohas;

92.  rõhutab, et ebakindlus seoses Ühendkuningriigi panusega ELi poliitikasse Ühendkuningriigi ja ELi tulevaste suhete raames kujutab endast 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku jaoks probleemi, aga samal ajal ka võimalust lihtsustada ELi eelarve tulude poolt ja asetada see kindlamale pinnale omavahendite märkimisväärse tugevdamise abil;

93.  palub komisjonil täiendada ELi tulevast rahastamist käsitlevat aruteludokumenti ambitsioonikate ettepanekutega, tuginedes omavahendite kõrgetasemelise töörühma aruandele;

94.  on seisukohal, et osa ELis kogutavatest äriühingute maksudest peaks minema omavahenditena ELi eelarvesse, et peegeldada eeliseid, mida pakub võimalus tegeleda ettevõtlusega liidu suurel siseturul;

95.  on seisukohal, et 2020. aasta järgne ELi eelarve peaks nii tulude kui kulude poolel oluliselt kaasa aitama Pariisi kliimaleppe täitmisele; on eelkõige veendunud, et kasvuhoonegaaside allikate reformitud maksustamissüsteem peaks tooma tulu ELi eelarvesse, samal ajal kui EL peaks jõulisemalt investeerima, et toetada üleminekut keskkonnasäästlikumale majandusele;

96.  on seisukohal, et ulatuses, milles liikmesriikide sissemakseid ELi eelarvesse on pärast ELi omavahendite suurendamist endiselt vaja, tuleks need jätta välja eelarvepuudujäägi arvutusest stabiilsuse ja kasvu pakti alusel, kuna ELi eelarvest rahastatakse peamiselt investeeringuid tulevasse heaollu;

Kuidas peaks Euroopa paremini koostööd tegema?

97.  on veendunud, et praktiline lähenemisviis, milles keskendutakse sellele, et leida tõhusad lahendused seoses inimeste jaoks oluliste prioriteetidega, võib aidata ELil saavutada palju suurema avaliku toetuse Euroopa integreerimisele; on veendunud, et konkreetsed saavutused elu- ja töötingimuste parandamise, investeeringute suurendamise, end mahajäänuna tundvate inimeste jaoks võimaluste loomise, maksustamise vältimise vähendamise ja globaliseerumise kontrolli alla võtmise valdkonnas muudavad ELi vähem haavatavaks natsionalismi ahvatluste poolt;

98.  on seisukohal, et komisjoni valge raamat oli kasulik, et alustada avatud arutelu Euroopa tuleviku eri stsenaariumide üle; loodab siiski, et liidu olukorda käsitlevas kõnes esitatakse selge visioon, kuidas EL saab koos palju ära teha seoses inimeste jaoks oluliste prioriteetidega;

99.  on lisaks seisukohal, et kuigi komisjoni dokumendid Euroopa sotsiaalse mõõtme, üleilmastumise ohjamise, majandus- ja rahaliidu süvendamise, Euroopa kaitse tuleviku ja ELi rahaliste vahendite tuleviku kohta olid kasulikud esialgseks aruteluks, tuleb komisjoni 2018. aasta tööprogrammis kirjeldada konkreetseid meetmeid, et teha edusamme nendes ja teistes käesolevas resolutsioonis käsitletud küsimustes;

100.  nõuab tungivalt, et ELi 27 liikmesriiki teeksid omavahel ja ELi institutsioonidega heas usus koostööd, et saavutada ühiselt edu; rõhutab, et parim viis asjad ära teha on tugineda demokraatlikele enamusotsustele aluslepingute raames ning vastupidi, parim viis tegutsemisvõimet halvata ja läbi kukkuda on veto kasutamine teatavate osalejate poolt;

101.  rõhutab, et selleks, et Euroopa demokraatias üheskoos palju paremini tegutseda, tuleb üksteisest paremini aru saada; nõuab seetõttu selliste programmide tugevdamist, mis edendavad kultuuridevahelist dialoogi ja kultuurivahetust Euroopa kodanike seas; toetab algatusi, et suurendada Euroopa kultuuripärandi tuntust, kasutades muu hulgas kõiki võimalusi, mida pakub Euroopa kultuuripärandi aasta 2018; on seisukohal, et Euroopa institutsioonide ja kodanike vahelist dialoogi tuleb veel tõhustada; on sellega seoses arvamusel, et kodanike petitsioonid Euroopa Parlamendile ning sellest lähtuva koostöö komisjoni ja liikmesriikidega võiks muuta nähtavamaks ja dünaamilisemaks; peab samuti oluliseks, et Euroopa kodanikualgatus oleks kättesaadavam ja kasutajasõbralikum, et innustada inimesi osalema ELi poliitikas; on seisukohal, et teave ELi meetmete ja poliitika kohta tuleb teha kõikjal liidus kodanikele kättesaadavamaks ja mõistetavamaks; nõuab asjakohaseid haridus- ja meediaalgatusi, mille eesmärk on aidata kodanikel teha teadlikke valikuid 2019. aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel;

102.  kordab, et ELi toimimist on võimalik oluliselt parandada Lissaboni lepingu alusel, kasutades eelkõige täiel määral seadusandlikku tavamenetlust ja kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist nõukogus; tuletab meelde, et kasutada saab ka tõhustatud koostöö mehhanismi, eelkõige majandus- ja rahaliidu süvendamiseks, aktiivsemaks tegevuseks ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas ning tihedama koostöö saavutamiseks justiits- ja siseküsimustes;

103.  rõhutab, et tõhustatud koostöö mehhanism, kuhu on kaasatud Euroopa Parlament, komisjon ja Euroopa Kohus, on selgelt eelistatav valitsustevahelistele lahendustele väljaspool liidu õigusraamistikku; kordab, et integratsiooni tuleb süvendada ainult kaasaval viisil ning teistel liikmesriikidel peab olema reaalne võimalus hiljem ühineda;

104.  rõhutab, et euroala fiskaalvõimekus, tegutsedes läbi Euroopa stabiilsusmehhanismi ja/või vahendite, mis sisalduvad ELi eelarves lisaks EL27 instrumentidele, peab alluma Euroopa Parlamendi täielikule demokraatlikule kontrollile; kutsub enne aluslepingu mis tahes muutmist üles pidama läbirääkimisi euroala majanduse juhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe üle;

105.  kordab, et üldsuse usaldust ELi tasandi otsustusprotsessi vastu aitaks suurendada nõukogu ja selle ettevalmistavate organite arutelude suurem läbipaistvus; nõuab taas märkimisväärselt paremat üldsuse juurdepääsu nõukogu dokumentidele; nõuab, et loodaks kahekojaline seadusandlik süsteem, mis on kodanikele paremini mõistetav;

106.  on arvamusel, et 2020. aasta järgne mitmeaastane finantsraamistik peaks kestma 5+5 aastat, olema seotud kestliku arengu eesmärkide täitmisega ning võtma arvesse vajadust investeeringute pikaajalise kavandamise järele, kuid samuti seda, et Euroopa Parlamendi valimised toimuvad iga viie aasta järel; on seisukohal, et 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised peaksid andma mandaadi lõplike otsuste tegemiseks tulude ja kulude prioriteetide kohta 2020. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus ning et 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised peaksid andma mandaadi finantsraamistiku muutmiseks;

107.  nõuab meetmeid, mis võimaldaksid teha enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi kõigis liikmesriikides paremini nähtavaks Euroopa tasandi erakonnad ja nende peamised kandidaadid;

108.  kutsub komisjoni koos Euroopa Parlamendiga üles toetama Euroopa liikumisi ja kodanike algatusi ning tooma nad kokku, et arutada Euroopa tuleviku üle;

109.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles alustama põhjalikku institutsioonidevahelist dialoogi, valmistudes 2018. aasta ühisavalduse koostamiseks ning detsembrikuiseks Euroopa Ülemkoguks;

°

°  °

110.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0312.

(2)

ELT C 484, 24.12.2016, lk 7.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0010.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0050.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0049.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0048.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0102.

(8)

EÜT L 288, 18.10.1991, lk 32.

(9)

ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.

(10)

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt
(COM(2016)0198) – 2016/0107 (COD).

(11)

Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta (COM(2016)0685–2016/0337 (CNS) ning ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta (COM(2016)0683–2016/0336 (CNS).

(12)

ELT L 141, 5.6.2015, lk 73.

(13)

ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(14)

ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.

(15)

ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(16)

ELT L 251, 16.9.2016, lk 1.

(17)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0409.

(18)

Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426) – 2008/0140/APP.

(19)

(COM(2012)0614) – 2012/0299 (COD).

(20)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0051.

(21)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0227.

(22)

ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika