RESOLUTSIOONI ETTEPANEK vaalapüügi kohta Norras
6.9.2017 - (2017/2712(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5
Sirpa Pietikäinen fraktsiooni PPE nimel
Renata Briano fraktsiooni S&D nimel
Mark Demesmaeker fraktsiooni ECR nimel
Catherine Bearder fraktsiooni ALDE nimel
Anja Hazekamp fraktsiooni GUE/NGL nimel
Keith Taylor fraktsiooni Verts/ALE nimel
Eleonora Evi fraktsiooni EFDD nimel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Vaalapüügikomisjoni (IWC) kokkulepet tööndusliku vaalapüügi nullmäärade kohta (nn moratoorium), mis jõustus 1986. aastal,
– võttes arvesse IWC resolutsiooni 2016-3 vaalaliste ja nende panuse kohta ökosüsteemi toimimisse,
– võttes arvesse IWC resolutsiooni 2014-2 pika rändega vaalaliste kohta,
– võttes arvesse rahvusvahelise bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames kokku lepitud Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärke,
– võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta[1],
– võttes arvesse komisjoni 4. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 865/2006[2] ja komisjoni 23. augusti 2012. aasta määrust (EL) nr 791/2012[3],
– võttes arvesse komisjoni 23. augusti 2012. aasta rakendusmäärust (EL) nr 792/2012, millega nähakse ette nõukogu määruses (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) sätestatud lubade, sertifikaatide ja muude dokumentide kujundust käsitlevad eeskirjad ning muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 865/2006[4],
– võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni ELi strateegiliste eesmärkide kohta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi 17. istungil[5],
– võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni vaalapüügi suhtes kohaldatavate ühenduse meetmete kohta[6],
– võttes arvesse 2016. aasta ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks,
– võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust vaalapüügi kohta Norras (O-000058/2017 – B8-0324/2017),
– võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et 1982. aastal kehtestas Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon (IWC) igasugusele töönduslikule vaalapüügile moratooriumi, mis jõustus 1986. aastal ja on endiselt kehtiv, eesmärgiga kaitsta liike ja populatsioone väljasuremise eest ja võimaldada neil taastuda;
B. arvestades, et sellest rahvusvahelisest keelust hoolimata on Norra jätkanud vaalapüüki ja taastas tööndusliku vaalapüügi 1993. aastal täielikult, kasutades ametlikku vastuväidet moratooriumile ning esitades ja säilitades reservatsioonid CITESi loetelude suhtes;
C. arvestades, et Norrast sai CITESi osaline 19. detsembril 1979 ning seega on Norra üks esimesi riike, kes nõustus konventsiooni täitma;
D. arvestades, et meediaallikate hinnangul on ligikaudu 90 % Norra tapetud vaaladest emased, kellest enamik on tiined, kuna nad reageerivad aeglasemalt;
E. arvestades, et alates moratooriumi jõustumisest 1986. aastal on Norra tapnud üle 13 000 vaala[7];
F. arvestades, et vaalapüügiga põhjustatakse asjaomastele isenditele suuri kannatusi, ohustades nii nende intelligentsete imetajate keerulisi sotsiaalseid struktuure kui ka vaalapopulatsioonide säilimist tervikuna;
G. arvestades, et kõik suurte vaalade liigid on loetletud nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 A lisas, mis peegeldab asjaolu, et nad on väljasuremisohus ning et igasugune kauplemine ohustaks liigi säilimist; arvestades, et asjaomase määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt on keelatud A lisas loetletud liikidest isendite ostmine, ostupakkumine, kommertseesmärkidel omandamine, kommertseesmärkidel üldsusele näitamine, kasutamine tulu saamiseks ning müük, müügiks hoidmine, müügiks pakkumine või müügiks transportimine;
H. arvestades, et üha arvukamad teaduslikud tõendid viitavad sellele, et vaalad suurendavad ökosüsteemi tootlikkust ja neil võib olla roll atmosfääris oleva süsinikdioksiidi taseme reguleerimises;
I. arvestades, et Norra kehtestab ühepoolselt enda püügi piirnormid; arvestades, et 2017. aasta vaalapüügi hooajaks suurendas Norra kääbusvaala kvooti 2016. aasta 880 isendilt 999 isendile;
J. arvestades, et Norra on vaalaliha eksporti viimastel aastatel järsult suurendanud; arvestades, et osa eksporditooteid veetakse ELi sadamate kaudu;
K. arvestades, et tehti kindlaks, et ainuüksi 2016. aasta oktoobris eksporditi Jaapanisse 2948 kg Norra vaalatooteid, mis läbisid vähemalt kolme ELi sadamat[8];
L. arvestades, et vaalaliha transiit ELi sadamate kaudu on küll lubatud, ent tingimusel, et saadetisega on kaasas nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 kohased kehtivad CITESi dokumendid;
M. arvestades, et CITESi esmane eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja eelkõige liikide säilimine; arvestades, et ELi elupaikade direktiiv, milles määratakse kindlaks liidu seisukoht vaalade (ja delfiinide) suhtes, keelab taasalustada töönduslikku vaalapüüki ELi vetes asuvatest varudest;
N. arvestades, et Norra on tihedalt seotud liidu ja selle poliitikaga, kuna ta on Euroopa Majanduspiirkonna liige; arvestades, et see on taganud, et Norra ja ELi kodanikud ja valitsused on säilitanud tihedad kultuurisidemed, head kaubandussuhted ja pühendumuse liikide kaitsmisele;
1. kutsub Norrat üles lõpetama täielikult tööndusliku vaalapüügi ja järgima IWC moratooriumi;
2. kutsub Norrat üles loobuma oma reservatsioonidest seoses suurte vaalaliikide loeteludega CITESi I lisas ning lõpetama täielikult vaalaliha ja vaalatoodetega kauplemise;
3. peab kahetsusväärseks, et Norra toetab vaalatööstust ning edendab vaalapüügist saadavate toodete tarbimist ja kasutamist; nõuab tungivalt, et Norra lõpetaks asjaomaste toetuste maksmise;
4. toetab kindlalt tööndusliku vaalapüügi ülemaailmse moratooriumi jätkumist ja vaalatoodetega rahvusvahelise kauplemise keelamist;
5. märgib, et liikmesriigid võtsid kasutusele ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks; tuletab meelde tegevuskava 9. meedet, millega kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles töötama välja strateegiad, et parandada looduslikke liike käsitlevate kehtivate ELi õigusaktide järgimist liikmesriikide tasandil;
6. peab kahetsusväärseks, et 6. juulil 2017 parlamendi täiskogu istungil toimunud arutelul ei saanud või ei soovinud komisjon esitada parlamendile andmeid ELi sadamaid läbivate vaalaliha saadetiste kohta; nõuab tungivalt, et komisjon koguks ja esitaks vajalikud andmed;
7. kutsub komisjoni üles uurima kõiki võimalusi, kuidas tagada, et vaalaliha ei saaks enam seaduslikult läbida ELi sadamaid, ning soovitama sealhulgas erakorralise meetmena sellise transiidi keelata;
8. peab kahetsusväärseks asjaolu, et seni ei ole Norra oma otsust muutnud, vaatamata varasematele ja jätkuvatele diplomaatilisele reageeringutele ja ulatuslikele rahvusvahelistele protestidele; palub komisjonil, Euroopa välisteenistusel ja nõukogul kasutada kahepoolseid ja mitmepoolseid kanaleid, et kutsuda Norrat tungivalt üles lõpetama täielikult töönduslik vaalapüük;
9. nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon võtaksid eelseisval IWC 67. kohtumisel vaalapüügi suhtes ühise seisukoha, milles lähtutakse ettevaatusprintsiibist vähemalt samal määral nagu praeguses ühises seisukohas, ning teeksid koostööd kolmandate riikidega, et saavutada enamuse toetus vaalakaitsealade loomiseks;
10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Norra valitsusele ja parlamendile.
- [1] EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
- [2] ELT L 166, 19.6.2006, lk 1.
- [3] ELT L 242, 7.9.2012, lk 1.
- [4] ELT L 242, 7.9.2012, lk 13.
- [5] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0356.
- [6] ELT C 76E, 25.3.2010, lk 46.
- [7] https://iwc.int/table_objection
- [8] http://www.maritime-executive.com/article/norways-whaling-comes-under-fire