RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Afganistanis
11.12.2017 - (2017/2932(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Petras Auštrevičius, Patricia Lalonde, Dita Charanzová, Gérard Deprez, Martina Dlabajová, Fredrick Federley, Marian Harkin, Ivan Jakovčić, Ilhan Kyuchyuk, Valentinas Mazuronis, Louis Michel, Javier Nart, Urmas Paet, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Jozo Radoš, Frédérique Ries, Robert Rochefort, Marietje Schaake, Jasenko Selimovic, Ivo Vajgl, Hilde Vautmans, Cecilia Wikström fraktsiooni ALDE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0678/2017
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 4. ja 5. oktoobril 2016 Brüsselis toimunud Afganistani-teemalise konverentsi kommünikeed,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Afganistani kohta, eelkõige 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni Afganistani kohta ja eelkõige tapmiste kohta Zabuli provintsis[1], ning 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni ELi-Afganistani partnerlus- ja arengualase koostöölepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta[2],
– võttes arvesse nõukogu 16. oktoobri 2017. aasta järeldusi Afganistani kohta,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja 14. septembri 2016. aasta avaldust olukorra kohta Afganistanis,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2210 (2015) Afganistani kohta,
– võttes arvesse komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 24. juuli 2017. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi Afganistani-strateegia elementide kohta (JOIN(2017)0031),
– võttes arvesse organisatsiooni Human Rights Watch (HRW) 13. veebruari 2017. aasta aruannet „Pakistan Coercion, UN Complicity: The Mass Forced Return of Afghan Refugees“,
– võttes arvesse HRW 2017. aasta aruannet maailma kohta,
– võttes arvesse USA Afganistani ülesehituse eriinspektori (SIGAR) 30. jaanuari 2017. aasta kvartaliaruannet Ameerika Ühendriikide Kongressile,
– võttes arvesse 3. oktoobril 2016. aastal allkirjastatud ELi ja Afganistani ühist rändealast tegevuskava („EU-Afghanistan Joint Way Forward on migration issues“),
– võttes arvesse ELi-Afganistani partnerlus- ja arengukoostöölepingut, mis allkirjastati 18. veebruaril 2017,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on Afganistani ja laiema rahvusvahelise üldsusega teinud alates 2001. aastast koostööd võitluses terrorismi ja äärmusluse vastu, püüdes samal ajal saavutada püsivat rahu ja arengut; arvestades, et kuna mässuliste ja terrorismi surve kasvab, majandus on raskustes ja valitseb poliitiline ebastabiilsus, on ohus nii need eesmärgid kui ka siiani saavutatud märkimisväärne edu;
B. arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on andnud Afganistanile alates 2002. aastast miljardeid eurosid humanitaar- ja arenguabi; arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on koos Afganistani suurimad abiandjad, kes eeldatavasti eraldavad ajavahemikul 2017–2020 kuni 5 miljardit eurot;
C. arvestades, et demokraatia, inimõiguste, õigusriigi ja hea valitsemistava tagamine Afganistani üleminekuperioodil ja selle ümberkorralduste kümnendil on stabiilse ja eduka riigi loomiseks otsustava tähtsusega;
D. arvestades, et elatustase on viimase 15 aasta jooksul 2001. aastast alates märkimisväärselt tõusnud, ning juurdepääs põhilistele tervishoiuteenustele ja haridusele ning naiste võimestamine on kasvatanud SKP elaniku kohta viiekordseks ja keskmine eluiga on kasvanud 15 aastat; arvestades, et USA Afganistani ülesehituse eriinspektori (SIGAR) andmetel on alates Talibani kokkuvarisemisest 2001. aastal üldkoolide õpilaste arv kasvanud ühest miljonist õpilasest, kellest enamik olid poisid, peaaegu üheksa miljoni õpilaseni 2015. aastal, kusjuures naissoost õpilased moodustavad neist hinnanguliselt 39 %;
E. arvestades, et 2014. aasta presidendivalimiste kriisi järel on rahvusliku ühtsuse valitsuse reformikava takerdunud, mis on tekitanud üha ebastabiilsema poliitilise olukorra;
F. arvestades, et ulatuslik korruptsioon, juurdunud onupojapoliitika ja poliitiliselt killustunud Afganistani valitsuse võimetus reformidega edasi liikuda ähvardavad edusammud peatada või varasemad saavutused tagasi pöörata;
G. arvestades, et kuigi viimastel aastatel on saavutatud mõningane sotsiaalmajanduslik ja poliitiline edenemine, ähvardavad taas esile kerkiv Taliban, Al Qaeda ja hiljuti tekkinud Islamiriigi (IS) kohalolek Afganistanis, samuti suur hulk kodumaale naasvaid Afganistani rändajaid muuta ebastabiilsuse suuremat sorti konfliktiks; arvestades, et selle tagajärjel on suurenenud ränne Euroopasse; arvestades, et 40 % Afganistani elanikkonnast elab vaesuses ja töötuse määr on peaaegu 40 %;
H. arvestades, et USA uue Afganistani ja Lõuna-Aasia strateegia raames ühinevad 4 000 uut sõdurit USA praeguse kontingendina, mille moodustab 8 400 sõdurit; arvestades, et USA uus strateegia töötatakse välja tingimusliku lähenemisviisi alusel, mille kohaselt lõimitakse diplomaatilised ja majanduslikud kokkulepped sõjategevuse raamistikuga; arvestades, et USA uus strateegia nõuab, et Pakistan lõpetaks terroristidele varjamise ja toetamise, ning selles nõutakse India Vabariigi suuremat osalemist piirkonna stabiliseerimisele kaasa aitamises;
I. arvestades, et Afganistan seisab silmitsi peamiselt Pakistanist tagasi pöörduvate dokumentidega ja dokumentideta afgaani kodanike enneolematu kasvuga; arvestades, et massilise rände ja ümberasustatud isikute suure arvu põhjuseks on Pakistani organiseeritud jõupingutused Afganistani pagulaste ja põgenike sunniviisiliseks ümberpaigutamiseks Pakistanist Afganistani; arvestades, et umbes kaks miljonit dokumentideta afgaani ja üks miljon pagulase staatusega afgaani elavad Iraanis ja pöörduvad tagasi Afganistani;
J. arvestades, et India Vabariik on Afganistani suurim piirkondlik abiandja, olles alates Talibani valitsuse kukutamisest 2001. aastal andnud abina ligikaudu kolm miljardit USA dollarit; arvestades, et kõnealuse abi arvel on muu hulgas rahastatud rohkem kui 200 kooli ehitamist Afganistanis, makstud stipendiumi enam kui 1000-le Afganistani üliõpilasele ja võimaldatud umbes 16 000 afgaanil Indias õppida; arvestades, et India on samuti andnud Afganistanile abi äärmiselt olulise taristu rajamiseks, milleks on näiteks ligi 4 000 km maanteed, eelkõige Zaranj-Dilarami kiirtee, Salma tamm ja elektrienergia ülekandeliinid, ja Afganistani parlamendi hoone ehituseks;
K. arvestades, et ebastabiilsusel Afganistanis on negatiivsed majanduslikud ja julgeolekuga seotud tagajärjed Iraanile ja kogu piirkonnale tervikuna; arvestades, et Afganistani majandus sõltub suuresti moonikasvatusest, mis on viimastel aastatel oluliselt suurenenud, põhjustades naaberriigis Iraanis uimastitarbimise järsu kasvu; arvestades, et Taliban kasutab ebaseaduslikku uimastikaubandust oma operatsioonide rahastamiseks; arvestades, et sellise kaubanduse piiramine ja sellele majanduslike alternatiivide leidmine tuleks vastastikku kasuks nii Iraanile kui ka Afganistanile; arvestades, et ELis tarbitav heroiin toodetakse valdavalt Afganistanist pärit oopiumist; arvestades, et vaja on teha koostööd Iraani ja teiste piiririikidega, nagu Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan, et veelgi piirata opiaatide liikumist Venemaa ja Euroopa turgudele;
L. arvestades, et uus taristumõõde on Afganistani tuleviku seisukohast määrava tähtsusega, et avada maailma ühe vaeseima riigi jaoks täiesti uusi majanduslikke ja sotsiaalseid võimalusi; arvestades, et uue riikliku taristu arendamise programm meelitab uue siiditee raames ligi positiivseid ja kasvavaid piirkondlikke investeeringuid;
M. arvestades, et teadete kohaselt on Afganistanil ühe kuni kolme triljoni dollari väärtuses kasutusele võtmata maavarasid; arvestades, et ebaseaduslik kaevandamine on suur probleem, mis ähvardab muuta Afganistani võimaliku arengumootori konfliktide ja ebastabiilsuse allikaks; arvestades, et kaevandamine on Talibani suuruselt teine tuluallikas;
1. tunneb heameelt selle üle, et Afganistani valitsus on pühendunud riiklikule strateegiale, mis keskendub rahumeelset, turvalist ja kestlikku Afganistani kujundavale kvalitatiivsele poliitilisele, sotsiaalsele, majanduslikule ja ohutule keskkonnale, nagu on esitatud 5. oktoobril 2016 Brüsselis toimunud Afganistani käsitleva ministrite konverentsi järeldustes; nõuab, et peaministri koht oleks sätestatud Afganistani põhiseaduses, et võimaldada Afganistanis suuremat poliitilist stabiilsust; kutsub Afganistani valitsust üles tagama 2018. aastal läbipaistvad valimised; nõuab tungivalt, et Afganistani valitsus hoiduks olemasolevate sotsiaalsete ja poliitiliste pingete teravdamisest, mis on seotud Pashtuni kogukonna eeliskohtlemisega; kutsub Afganistani valitsust üles rakendama meetmeid, et hinnata olukorda ning tagada sellise poliitika reformimine, mis avaldab kohalikele kogukondadele diskrimineerivat mõju;
2. väljendab äärmiselt suurt muret, et vaatamata 2014. aasta presidendivalimistele järgnenud poliitilisele kokkuleppele on julgeolekuolukord Afganistanis halvenenud ja terrorirünnakute arv mitmekordistunud; väljendab muret Talibani käimasoleva territoriaalse laienemise ning Islamiriigi ja Al Qaeda terrorirühmituste hiljutise tugevnemise pärast; juhib tähelepanu asjaolule, et USA Afganistani ülesehituse eriinspektori (SIGAR) andmetel sai ajavahemikus 2016. aasta jaanuarist novembrini 6785 Afganistani relvajõudude liiget surma ja 11 777 vigastada, ning et ÜRO abimissioon Afganistanis (UNAMA) on teatanud, et 2016. aastal suurenes tsiviilohvrite arv (surma sai 3498 ja vigastada 7920) eelnenud aastaga võrreldes 3%;
3. tuletab Afganistani valitsusele meelde, et arengu võimaldamiseks ning rahu ja stabiilsuse edendamiseks tuleb teha lõpp sisemistele poliitilistele vastuoludele; rõhutab, et ainus viis edasiliikumiseks on Afganistani juhtimisel ja vastutusel toimuv rahuprotsess, millesse oleks täielikult kaasatud kogu kodanikuühiskond ja kõik konflikti osapooled; nõuab, et EL toetaks aktiivselt Afganistani juhitavat endiste mässuliste desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise programmi;
4. hoiatab, et Afganistani riiklike kaitse- ja julgeolekujõudude (ANDSF) kasin võimekus on endiselt üks kõige pakilisemaid probleeme, mis seab ohtu Afganistani julgeoleku ja ülesehitustöö;
5. on veendunud, et korruptsioonivastane võitlus Afganistani valitsusasutustes peab olema püsivalt keskne prioriteet, arvestades korruptsiooni negatiivset kogumõju riigivalitsemise kvaliteedile Afganistanis; palub komisjonil tagada Afganistani valitsuse täielik läbipaistvus seoses antud rahalise abiga;
6. on solidaarne Afganistani rahvaga ja nõuab, et kõik konfliktiosalised järgiksid rahvusvahelist humanitaarõigust ja austaksid kõigi ühiskonnaliikmete, eelkõige vähemuste, naiste ja laste õigusi, keda olukord ebaproportsionaalselt mõjutab; nõuab tungivalt, et Afganistani ametiasutused jõustaksid täielikult ÜRO-Afganistani tegevuskava, millele kirjutati alla Kabulis 30. jaanuaril 2011 ning mis käsitleb nn bacha bazi tava ning võimaldab seksuaalse kuritarvitamise lapsohvrite rehabiliteerimist; mõistab kõige karmimalt hukka inimõiguste jätkuva eiramise ja julma vägivalla, mida paneb toime Taliban, Islamiriik ja Al Qaeda Afganistani rahva vastu; juhib tähelepanu ohule, mis on seotud endiste sõjakurjategijate, eelkõige Gulbuddin Hekmatyari naasmisega, kes on Hizb-e-Islami asutaja, kelle USA kandis terroristide nimistusse juba 2003. aastal ja keda seostatakse Islamiriigi senisest suurema kohalolekuga Afganistanis;
7. väljendab muret naistevastase vägivalla taaspuhkemise ning naiste õiguste kaotamise ja halbade elamistingimuste pärast Talibani kontrolli all olevates piirkondades Afganistanis; kordab oma üleskutset Afganistani parlamendile ja valitsusele tunnistada kehtetuks kõik õigusaktid, mis sisaldavad naisi diskrimineerivaid elemente ja millega rikutakse Afganistani poolt allakirjutatud rahvusvahelisi lepinguid;
8. väljendab heameelt selle üle, et India Vabariik võttis endale kohustuse abistada Afganistani, tarnides 2015. aasta detsembris Afganistani sõjaväele neli ründekopterit ja pakkudes sõjalist väljaõpet tuhandetele Afganistani julgeolekutöötajatele, mis on märkimisväärselt aidanud suurendada riigi sõjalist suutlikkust, kooskõlas 2015. aasta jaanuaris käivitatud NATO juhitava missiooni „Resolute Support“ eesmärgiga koolitada, nõustada ja abistada Afganistani julgeolekujõude ja institutsioone; väljendab rahulolu seoses tehtud töö ning India Vabariigi ja Afganistani koostööga taristuprojektide ja humanitaarabi valdkonnas;
9. kutsub Afganistani valitsust ja selle piirkondlikke partnereid, eelkõige Iraani, üles võitlema ebaseadusliku uimastikaubanduse ja ebaseadusliku kaevandamise vastu ning tegema omavahel koostööd selliste piirkonna stabiilsust kahjustavate seadusevastase tegevuse likvideerimiseks; tuletab kõigile osalistele meelde, et tegemist on piirkonna terroriorganisatsioonide peamiste rahastamisallikatega; täheldab, et eelkõige kaevandamine võib olla Afganistani rahva ja piirkonna kui terviku arengu ja heaolu positiivne tõukejõud; mõistab hukka sõjapealike teostatavad repressioonid, ebaseadusliku uimastikaubanduse, maa hõivamised, ebaseaduslikud konfiskeerimised ja väljapressimised;
10. nõuab tungivalt, et kõik Afganistani piirkondlikud osalejad kohustuksid tingimusteta ja läbipaistvalt osalema terrorismivastases võitluses; kutsub eriti Pakistani üles lõpetama kogu tegevuse, mida viib läbi või mida toetab Pakistani luureteenistus Afganistani territooriumil;
11. kutsub Afganistani ja Pakistani valitsusi ja teisi piirkondlikke osalejaid üles tegema koostööd, et saavutada Afganistanis rahukokkulepe, pidev sotsiaal-majanduslik areng ja riigi suurem stabiilsus, samuti koostööd julgeoleku ja terrorismi küsimustes, ja ergutab jälitusteabe jagamist ja koostööd, et võidelda terroristide ja äärmuslaste vastu mõlemal pool piiri;
12. tunnistab ELi ja selle liikmesriikide kohustust austada õigust taotleda rahvusvahelist kaitset ja osaleda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ümberasustamise programmides; rõhutab, et õigus ja võimalus turvaliselt ja seaduslikult varjupaika otsida on äärmiselt oluline selleks, et vältida varjupaigaotsijate hukkumist;
13. kutsub Pakistani valitsust üles viivitamata lõpetama Afganistani pagulaste hirmutamise ja sunniviisilise väljasaatmise või repatrieerimise Afganistani; juhib tähelepanu asjaolule, et sellised teod on otseses vastuolus rahvusvahelise humanitaarõigusega ja mida rohkemaid pagulasi nii koheldakse, seda tugevamaks muutuvad terroristlikud rühmitused ja kasvab piirkonna ebastabiilsus; ergutab vabatahtlikku tagasipöördumisi EList Afganistani; nõuab, et EL ja rahvusvaheline üldsus kohustuksid andma kindlat ja pikaajalist majanduslikku abi jätkuvas eriolukorras, mis puudutab kõiki tagasipöördujaid, et toetada nende taasintegreerimist ühiskonda;
14. väljendab sügavat muret riigisiseste põgenike arvu tohutu suurenemise pärast 2016. aastal, mil uusi ümberasujaid oli 653 000, kuna see võib kaasa tuua ulatusliku humanitaarkriisi; ergutab kõiki osalisi neid kaitsetus olukorras Afgaane abistama ning kutsub Afganistani valitsust üles aitama kaasa nende Afganistani ühiskonda taasintegreerimisele; rõhutab, et Afganistani ametiasutuste, ÜRO ametite ja muude humanitaarorganisatsioonide hinnangute kohaselt vajab 2017. aasta lõpuks humanitaarabi üle 9,3 miljoni inimese;
15. tunnistab, et ulatuslikele ja pikaajalistele rahvusvahelistele jõupingutustele vaatamata ähvardab Afganistani endiselt tõsine konflikt, mis oluliselt takistab tema majanduslikku ja sotsiaalset arengut; kordab, et Euroopa Liidu eesmärgid on rahu, stabiilsuse ja piirkondliku julgeoleku edendamine, demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste tugevdamine, hea valitsemistava ja naiste võimestamise edendamine, majanduse ja inimarengu toetamine ning rändega seotud probleemide lahendamine;
16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Afganistani valitsusele ja parlamendile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0412.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0282.