Menetlus : 2017/2932(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0682/2017

Esitatud tekstid :

B8-0682/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 14/12/2017 - 8.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 184kWORD 54k
11.12.2017
PE614.305v01-00
 
B8-0682/2017

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


olukorra kohta Afganistanis (2017/2932(RSP))


Sabine Lösing, Takis Hadjigeorgiou, Neoklis Sylikiotis, Stelios Kouloglou, Kostadinka Kuneva, Dimitrios Papadimoulis, Eleonora Forenza, Sofia Sakorafa, Paloma López Bermejo, Merja Kyllönen, Lola Sánchez Caldentey, Estefanía Torres Martínez, Tania González Peñas, Xabier Benito Ziluaga, Miguel Urbán Crespo fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Afganistanis (2017/2932(RSP))  
B8-0682/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid raporteid ja resolutsioone Afganistani kohta,

–  võttes arvesse ELi uut Afganistani-strateegiat, mille Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu 16. oktoobril 2017. aastal,

–  võttes arvesse nõukogu 18. juuli 2016. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ELi uue Afganistani eriesindaja Roland Kobia ametissenimetamist 1. septembril 2017. aastal ja tema hiljutist, 25.–26. oktoobri 2017. aasta Afganistani-visiiti,

–  võttes arvesse ELi ja Afganistani vahelise kohaliku inimõigustealase dialoogi koosolekuid 1. juunil ja 30. novembril 2016. aastal,

–  võttes arvesse ELi välisministrite 27. mai 2013. aasta otsust pikendada ELi politseimissiooni (EUPOL) Afganistanis 31. detsembrini 2014, ja võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2014. aasta otsust, milles põhimõtteliselt nõustuti pikendama EUPOLi 2016. aasta lõpuni,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) prokuröri Fatou Bensouda 3. novembri 2017. aasta avaldust seoses tema otsusega taotleda kohtu luba, et alustada uurimist olukorra kohta Afganistani Islamivabariigis,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Afganistani kohta, sealhulgas 12. detsembri 2014. aasta resolutsiooni nr 2189,

–  võttes arvesse ÜRO Afganistani abimissiooni (UNAMA) 2016. aasta aruannet tsiviilisikute kaitse kohta relvakonfliktides,

–  võttes arvesse kindlat toetusmissiooni (RSM), mis on 2. jaanuaril 2015. aastal alanud NATO juhitav järelmissioon Afganistanis,

–  võttes arvesse USA ja Afganistani kahepoolset julgeolekulepingut (BSA) ning NATO ja Afganistani vägede ja personali staatuse lepingut (NATO SOFA), mis mõlemad allkirjastati 30. septembril 2014. aastal,

–  võttes arvesse USA Afganistani-strateegiat, mida president Trump tutvustas 21. augustil 2017. aastal,

–  võttes arvesse Brüsselis ELi poolt 5. oktoobril 2016. aastal korraldatud rahvusvahelist abiandjate konverentsi (Afganistani teemaline konverents Brüsselis), ning sellel kohtumisel vastu võetud dokumenti – uuendatud ja ajakohastatud vastastikuse vastutuse raamistikku iseseisvaks toimetulekuks (SMAF),

–  võttes arvesse Afganistani ja ELi deklaratsiooni ühiste edasiste sammude kohta seoses migratsiooniküsimustega, mis avaldati 5. oktoobril 2016. aastal, ja ühise töörühma esimest koosolekut, mis toimus 2016. aasta novembris,

–  võttes arvesse 5. oktoobril 2017 avaldatud Amnesty Internationali aruannet „Afghanistan: Forced back to danger: Asylum seekers returned from Europe to Afghanistan“ (Afganistani varjupaigataotlejate saatmine Euroopast tagasi Afganistani, millega nad sunnitakse ohuolukorda tagasi pöörduma),

–  võttes arvesse Afganistani ühinemist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 2016. aasta juulis,

–  võttes arvesse Afganistani madalat järjekohta ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) 2015. aasta inimarengu aruande arvestuses, kus ta oli 188 riigi seas 171 kohal,

–  võttes arvesse Afganistani naiste toetuseks kehtestatud riiklikku tegevuskava (NAPWA),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et üldine julgeolekuolukord Afganistanis on oluliselt halvenenud; arvestades, et vastavalt 2017. aasta ülemaailmsele rahuindeksile on Afganistan maailmas ebaturvalisuse poolest teine riik; arvestades, et viimastel kuudel toimunud Talibani uued rünnakulained ja ISIL-i tungimine Afganistani tõid kaasa enneolematud rünnakud Kabulis ning riigi põhja- ja idaosas asuvates provintsides, mis on lõiganud valitsuse teenustest ära peaaegu kolmandiku Afganistani territooriumist ja 25% selle elanikkonnast;

B.  arvestades, et UNAMA 2016. aasta aruandes tsiviilisikute kaitse kohta relvakonfliktides teatatakse suurimast ohvrite arvust alates 2009. aastast, kusjuures 11 418 nendest olid tsiviilisikud; arvestades, et on teatatud kokku üle 25 000 Afganistani tsiviilisiku tapmisest, kusjuures vigastatuid on veelgi rohkem;

C.  arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör Fatou Bensouda on taotlenud kohtu luba alustada kuritegude uurimist, mis on alates 2003. aastast väidetavalt toime pandud seoses riigis relvakonfliktiga; arvestades, et prokurör on aastate jooksul kogunud tõendeid Talibani, Afganistani politsei ja luureteenistuste ning USA armee ja LK poolt toime pandud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude kohta, sh humanitaarabi sõdurite vastu suunatud rünnakud, lapssõdurite kasutamine ja kinnipeetavate piinamine, sealhulgas salajastes kinnipidamisasutustes, mis asuvad teatavates ELi liikmesriikides, nimelt Poolas, Leedus ja Rumeenias;

D.  arvestades, et uus USA administratsioon on suurendanud oma sõjaväge Afganistanis enam kui 14 000 sõdurini; arvestades, et president Trumpi Afganistani-strateegia kujutab endast piiramata ajaga kohustust, mille kohaselt vägede võimaliku väljaviimise üle otsustatakse vastavalt riigis valitsevale olukorrale ja USA sõjalise sekkumise lõppemisele ei ole määratud tähtaega;

E.  arvestades, et Afganistanis on kõige rohkem kaugpiloteeritavate õhusõidukite abil toime pandud pommirünnakuid maailmas, ning et USA uued eeskirjad kaugpiloteeritavate õhusõidukite kohta suurendavad ohtu tsiviilisikutele; arvestades, et rünnakud ja vasturünnakud on põhjustanud suuri inimkaotusi;

F.  arvestades, et USA hiljutine otsus intensiivistada õhurünnakuid ja erivägede operatsioone võib veelgi suurendada tsiviilohvrite ja surmajuhtumite arvu; märgib, et pärast seda, kui põhjapoolses Kunduzi piirkonnas hukkus NATO juhitud operatsioonis 13 tsiviilisikut, lubasid Afganistani ja USA sõjaväeasutused algatada uurimise, kuid ei esitanud üksikasjalikumat teavet; arvestades, et 2015. aasta oktoobris panid USA väed Kunduzis toime õhurünnaku organisatsiooni „Piirideta Arstid“ (Médecins Sans Frontières) haigla vastu, mille käigus said surma või haavata vähemalt 42 töötajat ja patsienti, kuid rünnaku eest vastutavaid isikuid ei võetud kriminaalvastutusele;

G.  arvestades, et vastavalt ÜRO viimastele andmetele tsiviilohvrite arvu kohta, mis avaldati eelmisel kuul, kasvas 2017. aasta esimese üheksa kuu jooksul õhurünnakutes kannatada saanud tsiviilisikute arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 52%, kusjuures surma sai 205 ja vigastada 261 inimest; arvestades, et enamiku tsiviilohvrite – UNAMA andmetel ligikaudu 60% – eest vastutavad Taliban ja teised relvastatud mässulised rühmitused;

H.  arvestades, et 2016. aastal oli riigisiseselt sunnitud ümber asuma 600 000 inimest, mistõttu riigisiseselt ümberasustatud isikute koguarv jõudis 1,5 miljonini; arvestades, et 9,3 miljonil Afganistani elanikul on hädasti vaja humanitaarabi ja 9 miljoni inimese juurdepääs olulistele tervishoiuteenustele on piiratud või puudub täiesti; arvestades, et 3 miljonit inimest on põgenenud Pakistani või Iraani, samas kui 2016. aastal pöördus koju tagasi 1 miljon inimest;

I.  arvestades, et Afganistani ja ELi ühised edasised sammud (JWF) algatati eesmärgiga seada abi andmise tingimuseks Euroopa Liidus asuvate Afganistani kodanike tagasivõtmine, ning et JWF võeti vastu ilma Euroopa Parlamendi nõusolekuta, kuna puudub ametlik ELi tagasivõtuleping; arvestades, et Afganistani päritolu isikud moodustavad suuruselt teise varjupaigataotlejate rühma ELis; arvestades, et liikmesriigid on seadnud ohtu tuhandeid Afganistani varjupaigataotlejaid, sealhulgas saatjata alaealisi, sundides neid naasma riiki, kus neid suure tõenäosusega ähvardab piinamine, röövimine, surm ja muud inimõiguste rikkumised; arvestades, et Amnesty Internationali 2017. aasta oktoobri aruande kohaselt on Afganistani sisserändajate tagasisaatmine ebaseaduslik;

J.  arvestades, et USA, ELi ja selle liikmesriikide ning teiste rahvusvaheliste rahastajate poolt alates 1992. aastast antav abi on kokku 130 miljardit USA dollarit; arvestades, et see arv on võrreldav Marshalli plaaniga Euroopas; arvestades, et ELi humanitaarabi Afganistanile 2017. aastal oli kokku 30,5 miljonit eurot, samas kui viimase kümne aasta jooksul on abiks eraldatud 756 miljonit eurot; arvestades, et sellele vaatamata on Afganistani majandus endiselt tõsiselt kahjustatud ja sõltub välisabist;

K.  arvestades, et Afganistani riiklikud julgeolekujõud (ANSF) on osutunud väga kulukaks; arvestades, et EL ja teised rahvusvahelise kogukonna liikmed ei ole võtnud Afganistani riiklike julgeolekujõudude eelarve rahastamise suhtes pikaajalisi kohustusi; arvestades, et isegi personali kavandatud vähendamise korral ei suuda Afganistani valitsus vajalikku rahastamist tagada; arvestades, et see võib viia ohtliku olukorrani, kus hästi varustatud militariseeritud politsei ja sõjavägi võivad hakata otsima sissetuleku saamiseks alternatiivseid võimalusi;

L.  arvestades, et 80% Afganistani lastest käivad koolis; arvestades, et Afganistan on tüdrukute juurdepääsu osas haridusele endiselt ühel viimasetest kohtadest; arvestades, et kooli lõpetamise määr ja hinnanguline täiskasvanute kirjaoskuse tase 15-aastaste ja vanemate kodanike hulgas on endiselt väga madal;

M.  arvestades, et moonikasvatus ja oopiumikaubandus kasvas 2015.–2016. aastal 43%, mis on märkimisväärne kasv;

N.  arvestades, et Rahvusvahelise Valuutafondi ja teiste osalejate soovituste kohaselt on Afganistani valitsus käivitanud rea karme uusliberaalseid reforme, sealhulgas kindla maksumäära, ja vähendanud imporditud kaupadele kohaldatavat tollimaksu 43%-lt 5,3% -le; arvestades, et need reformid ei ole suutnud märkimisväärselt suurendada riigitulu, mille tagajärjel on tekkinud eelarve- ja kaubavahetuse puudujääk;

O.  arvestades, et NATO nn. kõikehõlmav lähenemisviis on ebaõnnestunud, ning toonud kaasa arenguabi allutamise poliitilistele ja sõjalistele eesmärkidele; arvestades, et selline lähenemisviis võib tuua kaasa olukorra, kus mässulised hakkavad pidama teatud tsiviilosalisi konflikti osalisteks;

P.  arvestades, et pärast läbirääkimiste lõppu on käimas Afganistani valitsuse ja Hizb-e Islami rahulepingu rakendamine;

Q.  arvestades, et Afganistani valitsus on eelseisvaid parlamendi- ja presidendivalimisi silmas pidades jätkanud valimisreformi, võtnud vastu uue valimisseaduse ja nimetanud 2016. aasta lõpus ametisse valimisorganite uued liikmed; arvestades, et pettus ja korruptsioon on jätkuvalt üldlevinud; arvestades, et EL on toetanud UNDP rakendusplaani projekti (PIP), pakkudes nõuandvat abi; arvestades, et kaasav, läbipaistev ja usaldusväärne valimisprotsess on riigi demokratiseerimise hindamiseks siiski ülitähtis;

1.  juhib tähelepanu sellele, et USA ja NATO juhitud sekkumine on kestnud 16 aastat ja toonud kaasa palju ohvreid, kuid Afganistani isemajandamine ja suveräänsus ei ole endiselt tagatud ja selle riigi julgeolekuolukord on veelgi halvenenud; rõhutab, et see sõjaline kohalolek ja eriti selle rünnakuoperatsioonid on konflikti osaliselt veelgi õhutanud; nõuab seetõttu kõigi ELi, NATO ja USA vägede väljaviimist, kuna sellel konfliktil ei ole sõjalist lahendust;

2.  märgib, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör Fatou Bensouda on teinud ettepaneku, et kohus viiks läbi uurimise sõjakuritegude ja inimõiguste rikkumiste kohta, ning on arvamusel, et ka ÜRO peaks korraldama täiendava sõltumatu uurimise, sealhulgas seoses ebaseaduslike tapmistega kaugpiloteeritavate õhusõidukite abil, et teha lõpp karistamatuse kultuurile, millel oleks Afganistani stabiliseerimisprotsessi jaoks otsustav tähtsus ning mis tekitaks avalikkuses usaldust;

3.  väljendab tõsist muret USA valitsuse suhtumise pärast ja seoses sellega, et USA keeldub igasugusest kooskõlastamisest ÜROga kõigi vägede kiireks väljaviimiseks; on vastu mis tahes edasisele vägede sissetoomisele;

4.  nõuab, et EL toetaks Afganistani valitsuse püüdlusi saavutada rahu- ja leppimisprotsess, mis oleks terviklik ja kaasav ning toimuks Afganistani juhtimisel ja vastutusel, ning millesse oleks aktiivselt kaasatud kogu kodanikuühiskond ja kõik konfliktiosalised, muu hulgas pärast relvarahu kehtestamist ka lahingu-, mässuliste ja relvarühmitused, sest muul viisil ei ole võimalik jõuda selle konflikti kestva lahenduseni;

5.  nõuab Afganistanis asuva Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL Afganistan) ümberkujundamist Afganistani juhitud desarmeerimise, demobiliseerimise ja ühiskonda taasintegreerimise protsessi (DDR-protsess) toetavaks missiooniks, mille eesmärk oleks muu hulgas demobiliseerida mitmesuguseid relvarühmitusi ning vähendada võimalikult suures ulatuses ja kiiresti ANSFi sõjaväelaste arvu; kutsub ELi üles aktiivselt toetama Afganistani juhitud ja endistele mässulistele suunatud DDR-protsessi; nõuab, et EL ja NATO toetaksid ja piisavalt rahastaksid Afganistani demineerimiseks tehtavaid jõupingutusi;

6.  toonitab vajadust kaasava piirkondliku koostöö järele, mille eesmärk on edendada laiemas piirkonnas pikaajalist rahu, stabiilsust ja julgeolekut; soosib uut lähenemisviisi Afganistani ja selle naabrite julgeolekuolukorrale, mis tähendaks mitmepoolset foorumit dialoogide ja läbirääkimiste pidamiseks asjaomaste riikide ja piirkondade vahel poliitiliste, julgeoleku-, sotsiaalsete, majanduslike, keskkonna- ja inimõigustealaste kohustuste üle; toonitab, et selline foorum võiks panna aluse uuele ja konstruktiivsele lähenemisviisile, mis põhineb riikide isevastutusel, enesekehtestamisel ja kohustustel oma kodanike ning teiste riikide suhtes; rõhutab, et see foorum tuleks käivitada koostöös Islami Koostöö Organisatsiooni ja ÜROga;

7.  on veendunud, et naiste õigused on julgeolekualase lahenduse osa ja peab tervitatavaks algatusi, mille eesmärk on tagada, et naistel oleks oluline roll rahu ja leppimise protsessi kõigil etappidel, kuna Afganistanis ei ole võimalik saavutada stabiilsust, kui naised ei saa poliitilises, sotsiaalses ja majanduselus kasutada täiel määral oma õigusi;

8.  märgib, et inim- ja põhiõiguste valdkonnas, eriti seoses Afganistani naiste ja tütarlastega ei ole tehtud olulisi edusamme; väljendab suurt muret selle pärast, et šariaadiseaduse tingimustes ähvardab Afganistani naisi jätkuvalt diskrimineerimine, vägivald, seksuaalne väärkohtlemine ja vägistamine; kutsub valitsust üles piisavate rahaliste vahendite toel jätkama NAPWA, ning samuti naistevastase vägivalla kaotamise seaduse (EVAW) ja naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (CEDAW) rakendamist;

9.  julgustab Afganistani valitsust tegema jõupingutusi sõltumatu kohtusüsteemi loomiseks ja ajakirjandusvabaduse tagamiseks;

10.  kutsub Afganistani ametiasutusi üles muutma ära kõik surmaotsused ning taaskehtestama surmanuhtlusele moratooriumi, et saavutada selle lõplik keelustamine; kutsub Afganistani valitsust üles tegema lõpu igat liiki piinamisele ja kuritarvitamistele, eelkõige vanglates;

11.  väljendab muret töötuse suure määra pärast, eelkõige Afganistani noorte hulgas, ning samuti tervishoiuteenuste halva kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi kehva olukorra ning asjaolu pärast, et enam kui pool elanikkonnast elab vaesuses; rõhutab vajadust, et ELi Afganistani strateegia keskenduks peamiselt arengupoliitikale, eelkõige maapiirkondades, kus elab suurem osa elanikkonnast, ning vaesuse vähendamisele, ja siduma arenguabi Afganistani avalike infrastruktuuride arendamisega, et luua hädavajalikke töökohti ja seeläbi võõrutada riik sõltuvusest välismaiste abiandjate suhtes;

12.  on veendunud, et Afganistani riigi ülesehitamise leping ja kodaniku harta, mis on üks viiest riiklikust prioriteetprogrammist, aitavad kaasa üldkasutatavate avalike infrastruktuuride rajamiseks ja teenuste kasutuselevõtuks tehtavatele jõupingutustele, kuid et isemajandamise seisukohast on seda siiski vähe, kuna teisalt antakse erasektorile üle suurem osa valdkondadest, mis peaksid kuuluma riikliku poliitika alla, või soovitatakse selliseid meetmeid avaliku finantsjuhtimise tegevuskavas (PFMR II) ja sellele järgnevas eelarve parema täitmise viieaastases kavas (FPIP); soovitab kehtestada kõrgemad tollitariifid, et kaitsta riigi majandust ning seeläbi soodustada paremaid ekspordiväljavaateid;

13.  väljendab heameelt seaduse üle, millega keelustatakse laste värbamine ANSFi, ja lastekaitseseaduse eelnõu üle, ning kutsub üles neid kiiresti rakendama;

14.  on jätkuvalt mures, et seni on saavutatud vähe edu seoses oopiumikasvatamise järkjärgulise lõpetamiseega Afganistanis; nõuab elujõuliste alternatiivsete elatise teenimise võimaluste loomist, ning meetmete võtmist, mis aitaksid üldiselt parandada elanikkonna elutingimusi maapiirkondades; väljendab sellega seoses heameelt, et EL toetab ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) piirkondlikku programmi, mis on mõeldud Afganistanile ja tema naaberriikidele; nõuab tungivalt, et Afganistani ametivõimud ja kõik muud osapooled võitleksid riikidevahelise organiseeritud kuritegevuse ja uimastikaubanduse vastu;

15.  kutsub liikmesriike üles viivitamatult lõpetama tagasisaatmised Afganistani ja seadustama Afganistani varjupaigataotlejad, sest olukord näitab selgelt, et Afganistan ei ole turvaline riik; palub, et EL ja liikmesriigid ei seaks abiandmise tingimuseks tagasisaatmisi ega ELi piirikontrolli delegeerimist kolmandatele osapooltele;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Afganistani Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, ÜROle ja NATOle.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika