Resolutsiooni ettepanek - B8-0074/2018Resolutsiooni ettepanek
B8-0074/2018

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK komisjoni 13 detsembri 2017. aasta delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, seoses Sri Lanka, Trinidadi ja Tobago ning Tuneesia lisamisega lisa punktis I toodud tabelisse

31.1.2018 - (C(2017)8320 – 2017/3020(DEA))

vastavalt kodukorra artikli 105 lõikele 3

Marie-Christine Vergiat, Cornelia Ernst, Marisa Matias, Merja Kyllönen, Helmut Scholz, Barbara Spinelli, Lola Sánchez Caldentey fraktsiooni GUE/NGL nimel

Menetlus : 2017/3020(DEA)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0074/2018
Esitatud tekstid :
B8-0074/2018
Vastuvõetud tekstid :

B8-0074/2018

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 13 detsembri 2017. aasta delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, seoses Sri Lanka, Trinidadi ja Tobago ning Tuneesia lisamisega lisa punktis I toodud tabelisse

(C(2017)8320 – 2017/3020(DEA))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2017)8320),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ[1] (edaspidi „neljas rahapesuvastane direktiiv“), eriti selle artikli 9 lõiget 2 ja artikli 64 lõiget 5,

–  võttes arvesse komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi[2], eriti selle lisa,

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2016. aasta resolutsiooni ELi suhete kohta Tuneesiaga praeguses piirkondlikus olukorras[3],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni komisjoni 24. novembri 2016. aasta delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi[4],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 17. mai 2017. aasta resolutsiooni komisjoni 24. märtsi 2017. aasta delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 seoses lisa punkti I tabelist Guyana välja jätmise ja sinna Etioopia lisamisega[5],

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2017. aasta kirja, mis sisaldab edasist tegevuskava pealkirjaga „Uue metoodika väljatöötamine, mille põhjal EL hindab suure riskiga kolmandaid riike, lähtuvalt direktiivist (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist“,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 3,

A.  arvestades, et delegeeritud määrus, selle lisa ja muutvad delegeeritud määrused on mõeldud selleks, et määrata kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamisel strateegilisi puudusi, mis kujutavad endast ohtu ELi finantssüsteemile ja mille puhul ELi kohustatud isikud peavad kooskõlas neljanda rahapesuvastase direktiiviga kohaldama kliendi suhtes tugevdatud nõuetekohase hoolsuse meetmeid;

B.  arvestades, et komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1675, millega täiendatakse direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi, on kehtinud alates 23. septembrist 2016;

C.  arvestades, et komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1675 jääb kehtima ka juhul, kui käesolev muutev delegeeritud määrus tagasi lükatakse;

D.  arvestades, et Euroopa Parlament lükkas tagasi kaks varasemat muutvat delegeeritud määrust (C(2016)07495 ja C(2017)01951) põhjendusega, et komisjoni menetlus polnud piisavalt sõltumatu;

E.  arvestades, et parlament hindab komisjoni tegevust sellise uue metoodika koostamisel, mis ei tugine üksnes välistele teabeallikatele nende jurisdiktsioonide kindlaksmääramisel, kus rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamisel esineb strateegilisi puudusi;

F.  arvestades, et parlamendi arvates lükkab komisjoni ettepanek lõpetada oma teise prioriteetide loendi hindamised 2025. aasta lõpuks loendi täielikult toimivaks muutumise edasi liiga kaugesse tulevikku; arvestades, et parlament nõuab, et komisjon järgiks uue metoodika koostamise mõlemal etapil pingelisemat ajakava, muu hulgas kohustuks koostama oma teise prioriteetide loendi 2020. aasta lõpuks, ning eraldaks selleks piisavalt vahendeid; arvestades, et parlament taotles enda nõuetekohast teavitamist selle protsessi igas järgus, sealhulgas komisjoni võetud kohustustest, ning ootab ikka veel järelmeetmeid;

G.  arvestades, et parlament nõuab, et komisjon võtaks uue metoodika koostamisel arvesse hiljutist poliitilist kokkulepet neljanda rahapesuvastase direktiivi muutmise kohta;

H.  arvestades, et hiljutises neljanda rahapesuvastase direktiivi muutmist käsitlevas poliitilises kokkuleppes nõutakse, et komisjon võtaks nimetatud direktiivi artikli 9 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktide koostamisel arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja standardikehtestajate asjakohaseid hindamisi, hinnanguid ja aruandeid;

I.  arvestades, et komisjon kavatseb muutvas delegeeritud määruses lisada suure riskiga kolmandate riikide loendisse Sri Lanka, Trinidadi ja Tobago ning Tuneesia ning et selle otsuse aluseks on rahapesuvastase töökonna (FATF) üldsusele suunatud avaldused, FATFi dokumendid (Improving Global AML/CFT Compliance: on-going process), FATFi rahvusvahelise koostöö ülevaaterühma aruanded ning FATFi ja samalaadsete piirkondlike organisatsioonide vastastikune hindamisaruanne, milles kooskõlas neljanda rahapesuvastase direktiivi artikli 9 lõikega 4 käsitletakse konkreetsetest kolmandatest riikidest tulenevaid riske;

J.  arvestades, et komisjon võttis eeskätt arvesse FATFi 29. täiskogu istungi tulemusi, mille kohaselt Sri Lanka, Trinidad ja Tobago ning Tuneesia loeti riikideks, mille rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esineb strateegilisi puudusi;

K.  arvestades, et Buenos Aireses toimunud FATFi täiskogu istungil väljendas Tuneesia tugevat poliitilist tahet viivitamatult järgida ministrite 3. novembri 2017. aasta tegevuskava; arvestades, et 11. jaanuaril 2018. aastal Peterburis toimunud kohtumisel tutvustasid Tuneesia ametivõimud FATFi ekspertidele meetmeid, mida nad on pärast Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika rahapesuvastase töökonna (MENAFATF) 2017. aasta detsembri täiskogu istungit võtnud;

L.  arvestades, et MENAFATF võttis 6. detsembril 2017. aastal vastu muudetud hinnangu Tuneesia kohta, mis on varasemast hoopis soodsam ja mida komisjon ei ole Tuneesia delegeeritud määruse lisas toodud loendisse lisamise põhjendustes arvesse võtnud;

M.  arvestades, et Tuneesia on ilmutanud suurt indu ja poliitilist tahet FATFi nõutud vajalike reformide teostamiseks;

N.  arvestades, et Tuneesia peab ilmutama samasugust indu ja poliitilist tahet Euroopa institutsioonide suhtes ja võtma tulemuslikke meetmeid vajalike reformide teostamiseks;

O.  arvestades, et viimasel seitsmel aastal on Tuneesias aset leidnud demokraatlik üleminek, millega võrreldavat ei ole toimunud üheski teises piirkonna riigis, ning nagu Euroopa institutsioonid on sageli toonitanud, tuleb tal veel arvukalt probleeme lahendada;

1.  esitab komisjoni delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ning teatada talle, et delegeeritud määrus ei saa jõustuda;

3.  palub komisjonil esitada uue delegeeritud õigusakti, milles võetakse arvesse eeltoodud soovitusi;

4.  soovitab komisjonil edaspidi koostada iga üksiku riigi loendisse lisamiseks või sealt eemaldamiseks eraldi delegeeritud õigusakti;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Viimane päevakajastamine: 2. veebruar 2018
Õigusteave - Privaatsuspoliitika