Resolutsiooni ettepanek - B8-0082/2018Resolutsiooni ettepanek
B8-0082/2018

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK inimõiguste hetkeolukorra kohta Türgis

    5.2.2018 - (2018/2527(RSP))

    komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
    vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

    Charles Tannock, Branislav Škripek, Arne Gericke, Jana Žitňanská, Ruža Tomašić, Anders Primdahl Vistisen, Monica Macovei, Angel Dzhambazki, Jan Zahradil, Valdemar Tomaševski fraktsiooni ECR nimel

    Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0082/2018

    Menetlus : 2018/2527(RSP)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    B8-0082/2018
    Esitatud tekstid :
    B8-0082/2018
    Arutelud :
    Vastuvõetud tekstid :

    B8‑0082/2018

    Euroopa Parlamendi resolutsioon inimõiguste hetkeolukorra kohta Türgis

    (2018/2527(RSP))

    Euroopa Parlament,

    –  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Türgi kohta, eriti 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni ajakirjanike olukorra kohta Türgis[1], 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni ELi ja Türgi suhete kohta[2] ning 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni komisjoni 2016. aasta Türgi aruande kohta[3],

    –  võttes arvesse komisjoni 2016. aasta Türgi aruannet,

    –  võttes arvesse ELi Ankara delegatsiooni 14. septembri 2017. aasta avaldust inimõiguste olukorra kohta Türgis ja 13. novembri 2017. aasta avaldust inimõiguste kaitsjate olukorra kohta Türgis,

    –  võttes arvesse 25. juulil 2017 toimunud ELi ja Türgi kõrgetasemelise poliitilise dialoogi järel esitatud avaldust,

    –  võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni, mille osalisriik Türgi on,

    –  võttes arvesse ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitsmise kohta,

    –  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

    –  võttes arvesse ÜRO 1981. aasta deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,

    –  võttes arvesse kodukorra artiklit 123,

    A.  arvestades, et Türgi on ELi tähtis partner; arvestades, et õigusriigi põhimõtete järgimine, sealhulgas võimude lahusus, demokraatia, väljendus- ja meediavabadus, ühinemisvabadus, usuvabadus ja vähemuste õigused on rahvusvahelise ja siseriikliku õiguse keskmes;

    B.  arvestades, et Türgi pikendas 18. jaanuaril 2018 erakorralist seisukorda, tehes seda kuuendat korda pärast 2016. aastal ebaõnnestunud riigipöördekatset; arvestades, et selle erakorralise seisukorra ajal on õigusriigi põhimõte olnud Türgis pidevalt surve all, pidades silmas kohtulikku ahistamist, meelevaldset kinnipidamist, reisikeelde ja paljusid muid piiravaid meetmeid, mida rakendatakse kõikide Güleni liikumisse kuulumises kahtlustatavate isikute ja kodanikuühiskonna esindajate, sealhulgas ajakirjanike, juristide, akadeemiliste ringkondade, kirjanike ja valitsusväliste organisatsioonide suhtes, vaatamata sellele, et kriminaalsete väärtegude tõendid ja mõjuvad põhjused vahistamiseks puuduvad; arvestades, et ametiisikutega lõpetatakse või peatatakse töösuhe jätkuvalt dekreedi alusel ja ilma nõuetekohase menetluseta ning 2016. aasta juulist saadik on teenistusest vabastatud üle 110 000 ametniku; arvestades, et üle 500 juristile on määratud eelvangistus ja rohkem kui 1000-le on esitatud süüdistus;

    C.  arvestades, et repressioone on laiendatud ka kurde toetavale opositsioonierakonnale HDP, mille kaasesimehed Selahattin Demirtaş ja Figen Yüksekdağ ning teised parlamendiliikmed on kinni peetud ja viibivad eelvangistuses 2016. aasta novembrist saadik, ning enne seda võeti 2016. aastal parlamendiliikme puutumatus ära 148 parlamendiliikmelt, kes kuulusid HDPsse või muudesse opositsioonierakondadesse; arvestades, et Euroopa Parlamendi 2005. aasta Sahharovi auhinna laureaadilt Leyla Zanalt võeti 11. jaanuaril 2018 parlamendiliikme staatus kahtlastel alustel; arvestades, et riigi kaguosas võttis valitsus kontrolli 89 omavalitsusüksuse üle, kus oli valimised võitnud selles piirkonnas HDP sõsarparteina tegutsev Demokraatlik Regioonide Partei (DBP), ning peatas demokraatlikult valitud kaaslinnapeade volitused, kahtlustades neid terrorismikuritegudes ning saates neist vähemalt 70 eelvangistusse, rikkudes seega poliitilise ühinemise ja osalemise õigust ning väljendusvabadust;

    D.  arvestades, et väljendusvabaduse piiramine ning ajakirjanike ja meediakanalite hirmutamine kinnipidamiste, ärakuulamiste, süüdistuste esitamise, tsensuurijuhtumite ja koondamiste vormis nii Türgis kui ka sellest väljaspool on suurenenud; arvestades, et teadaolevalt on vangistatud üle 150 ajakirjaniku; arvestades, et kinni on peetud ka välisriikide ajakirjanikke, eelkõige Saksa-Türgi ajakirjanik Deniz Yücel, kes vangistati 2017. aasta veebruaris süüdistatuna spionaažis ja viibib endiselt vanglas; arvestades, et 2017. aastal algatati mitu suurt poliitiliselt ajendatud kohtumenetlust ajakirjanike üle, vaatamata sellele, et süüdistuste põhjendamiseks puudusid usaldusväärsed tõendid;

    E.  arvestades, et 2017. aastal võeti sihtmärgiks ka inimõiguste kaitsjad; arvestades, et 2017. aasta juunis peeti kinni organisatsiooni Amnesty International Türgi büroo juht Taner Kiliç, kes olevat väidetavalt seotud Güleni liikumisega; arvestades, et Istanbuli kohus andis 31. jaanuaril 2018 korralduse vabastada Kiliç kautsjoni vastu, kuid Kiliç on endiselt vahi all, kuna prokurör kaebas kohtu otsuse edasi; arvestades, et 2017. aasta juulis peeti Istanbulis toimunud kohtumisel kinni veel kümme inimõiguste kaitsjat, sealhulgas üks Saksamaa ja üks Rootsi kodanik, keda süüdistati määratlemata terroriorganisatsioonide abistamises ja kes vabastati 25. oktoobril kautsjoni vastu; arvestades, et 2017. aasta novembris vangistati ilma selge süüdistuseta ärimees ja kodanikuühiskonnas tuntud isik Osman Kavala;

    F.  arvestades, et 2018. aasta jaanuaris peeti kinni üle 300 inimese, sealhulgas ajakirjanikud, kes kritiseerisid sotsiaalmeedias Türgi valitsuse sõjalist sekkumist –operatsiooni Oliivioks – Loode-Süürias asuva enklaavi Afrini vastu, ning neile esitati süüdistus „vaenu õhutamises, riigiametnike solvamises, terrorismi toetamises ja riigi ühtsuse ohustamises“;

    G.  arvestades, et kuigi Türgi põhiseadusega on usu- ja kultusevabadus ning religioossete ideede eraviisiline levitamine lubatud ning usulistel põhjustel diskrimineerimine on keelatud, puutuvad usuvähemused siiski kokku vihakuritegude ning suuliste ja füüsiliste rünnakutega, häbimärgistamise ja sotsiaalse survega koolis, isikutunnistusele märgitud usutunnistusest tuleneva diskrimineerimisega ning probleemidega, mis on seotud pühakodade seadusliku asutamisega võimega; arvestades, et kodanikuühiskond on teatanud enneolematult suurest kristlaste tagakiusamisest ja represseerimisest, kui Türgisse saabusid Süüriast ja Iraagist põgenenud ranged islamiäärmuslased, kes tõid kaasa kristlaste vastu suunatud vägivalla ja agressiooni järsu suurenemise; arvestades, et viimase 23 aasta jooksul Türgis kristliku pastorina töötanud Andrew Brunson peeti 2016. aasta oktoobris kinni ning tema vastu on ilma ühegi tõendita esitatud valesüüdistus relvastatud terroriorganisatsiooni kuulumises ja ta on endiselt vangistatud;

    H.  arvestades, et 2017. aastal teatati laialdaselt politsei vahi all toimunud piinamise ja väärkohtlemise juhtudest, mida kogesid eelkõige terrorismivastase seaduse alusel kinni peetud isikud;

    I.  arvestades, et Türgi võtab jätkuvalt vastu suurimal arvul pagulasi maailmas; arvestades, et seal on endiselt kõrge laste tööjõu tase ning suur hulk lapspagulasi ja alaealisi varjupaigataotlejaid ei käi koolis; arvestades, et hiljutiste aruannete kohaselt on praegu kooli registreeritud ligikaudu pool miljonit Süüria lapspagulast, kuid vähemalt 380 000 ei omanda kooliharidust;

    1.  tunneb suurt muret ebaproportsionaalsete meetmete pärast, mida on võetud pärast ebaõnnestunud riigipööret kehtestatud erakorralise seisukorra ajal, mida ei ole veel tühistatud, sealhulgas ülirohkete vahistamiste, vallandamiste, vara konfiskeerimiste ja meediavabaduse jõulisema piiramise, sealhulgas meediasaitide ja sotsiaalmeedia ebaproportsionaalsete keeldude pärast;

    2.  tuletab meelde, et õigusriigi põhimõte, väljendusvabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus ning mitmekesine ja sõltumatu meedia on demokraatliku ühiskonna olulised osad ning et tugevad ja sõltumatud valitsusvälised organisatsioonid on iga demokraatliku süsteemi kesksed tegurid; rõhutab, et Türgi peab püüdlema võimalikult kõrgete demokraatlike standardite ja tavade poole kooskõlas inimõigustealaste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest inimõiguste konventsioonidest, mille osaline ta on;

    3.  mõistab teravalt hukka ELi kodanike, ajakirjanike, akadeemiliste ringkondade ja inimõiguste kaitsjate põhjendamatud vahistamised Türgis ning nõuab Deniz Yüceli, Taner Kiliçi, Osman Kavala ja kõigi teiste viivitamatut vabastamist, tuginedes süütuse presumptsiooni põhimõttele, ning eelvangistuse kohaldamist kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooniga; kutsub Türgi valitsust üles loobuma meediakanalite sulgemistest ning tagama, et ajakirjandus ja muu meedia ning kõik üksikisikud saaksid avaldada arvamust avalike küsimuste kohta ning teavitada avalikku arvamust ilma tsensuuri ja piiranguteta;

    4.  taunib HDP kaasesimeeste Selahattin Demirtaşe ja Figen Yüksekdağningi ning teiste opositsiooni koosseisu kuuluvate parlamendiliikmete ning kurdist linnapeade jätkuvat kinnipidamist ning nõuab nende viivitamatut vabastamist eelvangistusest; mõistab hukka hiljutise otsuse võtta Leyla Zanalt parlamendiliikme staatus ning ka varasemad sarnased otsused viie parlamendiliikme kohta, kes kuuluvad samuti HDPsse; kordab oma solidaarsust seaduslikult valitud parlamendiliikmetega, kellele on osaks saanud kinnipidamine ja hirmutamine;

    5.  väljendab sügavat muret selle pärast, et Türgis vahistati Afrinis korraldatud murettekitava sõjalise sekkumise operatsiooni Oliivioks ajal kriitikat kuuldavaks teinud isikud; tuletab meelde, et kui Türgi vaigistab sõjalise sekkumise vastu rääkivate isikute hääli, on see vastuolus tema enda seadustega ja rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest tulenevate kohustustega;

    6.  kutsub Türgi valitsust üles austama ja rakendama Türgi ulatuslikke õigusakte, millega kaitstakse usuvabadust, ning järgima täielikult Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ja Veneetsia komisjoni soovitusi, mis käsitlevad usu- ja veendumusvabadust, et hõlbustada kirikult võõrandatud varade tagastamist ja tagada, et kõikide usu- ja veendumusvabadusega seotud juhtumite puhul järgitakse nõuetekohast menetlust; palub valitsusel alustada usuvähemustega dialoogi, et saada üle eelarvamustest ja lahendada probleemid kooskõlas rahvusvahelistest õigustest tulenevate kohustustega; nõuab tungivalt, et valitsus vabastaks pastor Andrew Brunsoni ja lubaks tal koju tagasi pöörduda; kutsub Türgi ametiasutusi üles võitlema tõsiselt kõigi antisemitismi ilmingute vastu ühiskonnas;

    7.  peab väga murettekitavaks, et teatatud on kinnipeetavate piinamise ja väärkohtlemise juhtumitest ning kutsub Türgi ametiasutusi tungivalt üles täitma oma kohustusi, mis tulenevad Euroopa inimõiguste konventsioonist ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast;

    8.  julgustab Türgi valitsust andma kõikidele Süüria pagulastele tööloa ja juurdepääsu tervishoiule ning võimaldama Süüria lapspagulastel haridust saada;

    9.  palub, et ELi delegatsioon Ankaras asuks koos liikmesriikide saatkondadega juhtima koordineeritud toetust ja vajaduse korral üldsuse toe pakkumist inimõiguste kaitsjatele, tehes seda eelkõige kohtumenetluste jälgimise ja vaatlemise ning vanglakülastusteks lubade taotlemise kaudu;

    10.  palub komisjonil, Euroopa välisteenistusel ning usu- ja veendumusvabaduse edendamisega väljaspool ELi tegeleval erisaadikul tõstatada regulaarselt kristlaste ja muude usuvähemuste küsimus, mis on nende Türgiga peetava dialoogi lahutamatu osa; innustab ELi delegatsiooni Ankaras rakendama süstemaatiliselt ELi suuniseid usu- ja veendumuste edendamise ja kaitsmise kohta, toetades kohalikke kirikud ja kodanikuühiskonda, tehes avalikke avaldusi ja külastades vangistatud usuvähemuste liikmeid;

    11.  rõhutab, et Türgi inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna esindajate toetamine on riigi tuleviku seisukohast väga oluline; kordab oma üleskutset, et komisjon hindaks konkreetseid võimalusi Türgi kodanikuühiskonna toetamise suurendamiseks;

    12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikidele ning Türgi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

    Viimane päevakajastamine: 7. veebruar 2018
    Õigusteave - Privaatsuspoliitika