Menetlus : 2018/2527(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0092/2018

Esitatud tekstid :

B8-0092/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 08/02/2018 - 12.10
CRE 08/02/2018 - 12.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0040

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 267kWORD 54k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0082/2018
5.2.2018
PE614.401v01-00
 
B8-0092/2018

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


inimõiguste hetkeolukorra kohta Türgis (2018/2527(RSP))


Nadja Hirsch, Petras Auštrevičius, Beatriz Becerra Basterrechea, Izaskun Bilbao Barandica, Dita Charanzová, Gérard Deprez, Marian Harkin, Ivan Jakovčić, Patricia Lalonde, Louis Michel, Javier Nart, Urmas Paet, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Jozo Radoš, Frédérique Ries, Marietje Schaake, Pavel Telička, Ramon Tremosa i Balcells, Ivo Vajgl, Hilde Vautmans, Cecilia Wikström fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon inimõiguste hetkeolukorra kohta Türgis (2018/2527(RSP))  
B8-0092/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eriti 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni ajakirjanike olukorra kohta Türgis(1), 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni ELi ja Türgi suhete kohta(2) ning 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni komisjoni 2016. aasta Türgi aruande kohta(3),

–  võttes arvesse ELi Türgiga peetavate läbirääkimiste raamistikku, mis võeti vastu 3. oktoobril 2005, eriti selle punkte 4 ja 5,

–  võttes arvesse, et Türgi on alates 9. augustist 1949 Euroopa Nõukogu liige ning sellest tulenevalt on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused Türgi jaoks siduvad,

–  võttes arvesse, et Türgi on ÜRO liige ja ÜRO põhikirja osalisriik ning ÜRO põhikirja üks põhieesmärke on edendada ja kaitsta inimõigusi,

–  võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2016. aasta soovitust nõukogu otsuse kohta, millega lubatakse alustada läbirääkimisi Türgiga kahepoolsete sooduskaubandussuhete raamistiku kohaldamisala laiendamist ja tolliliidu ajakohastamist käsitleva lepingu üle,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Türgi valitsus kasutab jätkuvalt laialdasi survemeetmeid, mis mõjutavad Türgis kõiki inimesi, eelkõige aga opositsioonierakondi ja Türgi Suure Rahvuskogu liikmeid, meediatöötajaid ja ajakirjanikke, Türgi sõjaväe, politsei ja julgeolekujõudude ametnikke ning kohtusüsteemi ja riigiasutuste ametnikke;

B.  arvestades, et paljud rakendatavad meetmed on ebaproportsionaalsed ja nendega rikutakse Türgi siseriiklikku õigust, Türgi kui Euroopa Nõukogu liikmesriigi kohustusi ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti;

C.  arvestades, et Türgi on 2016. aasta juuli nurjunud riigipöördekatset kasutanud nende meetmete rakendamise ettekäändena; arvestades, et EL on 2016. aasta juulis toimunud sõjaväelise võimuhaaramiskatse hukka mõistnud ja tunnistanud vajadust riigipöördekatses osalenud isikud vastutusele võtta; arvestades, et seda tehes tuleb austada õigust õiglasele kohtumõistmisele ja nõuetekohasele menetlusele;

D.  arvestades, et Türgi president Erdoğan ja valitsuse esindajad on korduvalt esinenud surmanuhtluse taaskehtestamist pooldavate avaldustega; arvestades, et Türgis riigipöördekatse järel kinni peetud ja vahistatud isikute olukord, paljude riigiametnike ametist vabastamine ning sõna-, ajakirjandus- ja meediavabaduse karm piiramine on äärmiselt murettekitav; arvestades, et kaheldavatel alustel on vahistatud ka palju ELi kodanikke;

E.  arvestades, et Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni hinnangul võetaks 2017. aprillis rahvahääletusel heakskiidetud põhiseadusemuudatustega kasutusele presidentaalne valitsemiskord, milles puudub vajalik kontrolli- ja tasakaalustussüsteem, mis ei laseks valitsemisel autoritaarseks muutuda; arvestades, et Türgi erakorralise seisukorra õigusaktid hõlmavad meetmeid, mis lähevad rahvusvaheliste normide ja Türgi põhiseadusega lubatust kaugemale;

F.  arvestades, et Türgi kohtusüsteemis ja täitevvõimus on märke süsteemsest nõuete täitmata jätmisest ja täheldatav on võimetus täitevvõimu poliitilisele survele piisavat vastupanu osutada, nagu näitavad mõned juhtumid, kus madalama astme kohtud on keeldunud järgimast konstitutsioonikohtu kohtuotsust;

G.  arvestades, et Türgiga peetavate ühinemisläbirääkimiste raamistiku punktis 5 on sätestatud, et kui tõsiselt ja korduvalt rikutakse vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid, võib komisjon soovitada läbirääkimised peatada; arvestades, et nõukogu teeb sellise soovituse kohta otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega;

1.  mõistab otsustavalt hukka ebaproportsionaalsed karistusmeetmed, mida president Erdoğan ja Türgi valitsus on rakendanud pärast juulis 2016 toimunud ebaõnnestunud sõjaväelist riigipöördekatset, ning väljendab tõsist muret 2017. aasta aprillis rahvahääletusel napilt heaks kiidetud põhiseadusemuudatuste pärast; kordab, et esitatud põhiseadusemuudatused ei järgi võimude lahususe aluspõhimõtteid, ei taga piisavat kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi ega ole kooskõlas Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumidega demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ning vähemuste austamise ja kaitse vallas; kordab oma 2016. aasta novembris avaldatud seisukohta, et Türgi ELiga ühinemise protsess tuleb külmutada, ja 2017. aasta juulis avaldatud seisukohta, et Türgi ühinemisprotsess tuleb katkestada, kui põhiseaduse reform tehakse teoks muutmata kujul;

2.  kordab, et on sügavalt mures Türgis jätkuva põhivabaduste ja õigusriigi olukorra halvenemise pärast ning mõistab hukka inimeste meelevaldse kinnipidamise, kohtuliku ja haldusliku ahistamise, reisikeelud ja muud vahendid, mida kasutatakse tuhandete inimõiguslaste, sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmete, teadlaste ja tavakodanike tagakiusamiseks;

3.  väljendab sügavat muret inimõiguslaste, poliitikute ja kodanikuühiskonna aktivistide arreteerimise ja jätkuva kinnipidamise pärast;

4.  täheldab murega Türgi pikaajaliste sekulaarsete põhimõtete ja väärtuste nõrgenemist, muu hulgas usuliste ja mitteusuliste vähemuste üha suurenevat tagakiusamist; kutsub Türgi ametivõime üles soodustama ja kindlustama usulist mitmekesisust ja usuvabadust;

5.  märgib, et väga paljud Türgi kodanikud ja ka ELi kodanikud kogevad või on kogenud ebaproportsionaalseid survemeetmeid ning nende hulgas on rohkesti avalikke teenistujaid ja õpetajaid, kes on ametist vabastatud;

6.  hoiatab terrorismivastaste meetmete kuritarvitamise eest, mis toimub inimõiguste mahasurumise õigustamiseks;

7.  märgib, et Türgi demokraatia kese on ohus, kuna paljude parlamendiliikmete mandaat on tühistatud, neilt on puutumatus võetud ja/või neid on kinni peetud või vahistatud; märgib, et kõige rohkem on kannatanud opositsiooniparteid Rahvaste Demokraatlik Partei (HDP) ja Vabariiklik Rahvapartei (CHP); väljendab solidaarsust seaduslikult valitud parlamendiliikmetega, keda kinni peetakse ja hirmutatakse, ning kutsub Türgi ametivõime üles austama parlamendiliikmete demokraatlikku mandaati, vabastama kinnipeetavad ja tagama neile õiglases ja sõltumatus kohtumenetluses õiguse kohasele kaitsele; märgib, et samalaadset survet kogevad kohalikud ametnikud;

8.  rõhutab, et Türgi Suur Rahvusassamblee peab olema Türgi demokraatia keskne institutsioon ja esindama kõiki kodanikke võrdsetel alustel; peab kahetsusväärseks kõrget valimiskünnist;

9.  väljendab tõsist muret sõnavabaduse ning ajakirjandus- ja meediavabaduse vähenemise pärast Türgis, kuna palju meediaväljaandeid, sealhulgas veebipõhiseid väljaandeid, on suletud, tsenseeritud või ametivõimude poolt üle võetud ning ajakirjanikke ja meediatöötajaid on kinni peetud, vahistatud või oma ametikohalt vallandatud; tuletab meelde, et vaba ja sõltumatu ajakirjandus on demokraatliku ühiskonna jaoks ülimalt tähtis; nõuab, et Türgi ametivõimud vabastaksid kinni peetud ajakirjanikud ning võtaksid kiireid ja põhjalikke meetmeid riigis ajakirjandus- ja sõnavabaduse tugevdamiseks ja taastamiseks; märgib, et Türgi valitsus jätab veel paljudel juhtudel selgitamata, millistel õiguslikel alustel on vahistatud ajakirjanikke, keda süüdistatakse ässitustöös ja terrorirühmituste propaganda levitamises;

10.  peab äärmiselt murettekitavaks, et Türgi ametivõimud jälgivad sotsiaalmeedia platvorme ja sulgevad sotsiaalmeedia kontosid; käsitab sellist tegevust sõnavabaduse jätkuva piiramisena ja kodanikuühiskonna mahasurumise vahendina;

11.  peab murettekitavaks, et Türgi LGBTQI-inimeste õiguste eest võitleva liikumise tegevusele seatakse üha enam piiranguid; toonitab, et need meetmed tähendavad selget isiklike vabaduste rikkumist; peab äärmiselt murettekitavaks teateid LGBTQI-inimeste inimõiguste rikkumistest; kutsub Türgi ametivõime üles Euroopa inimõiguste konventsiooni järgides põhjalikult uurima teateid vanglates olevate LGBTQI-inimeste väärkohtlemise kohta;

12.  on ka sügavalt mures paljude kohtunike, advokaatide ning inimõiguslaste ja kodanikuühiskonna aktivistide pärast, kes on vahistatud või kinni peetud, töö kaotanud või kannatavad ametivõimude surve all, ning juhib tähelepanu sellele, et Türgi ametivõimudel on õiguslik kohustus järgida Türgi põhiseaduslikku õiguskorda ja täita Türgi kui Euroopa Nõukogu liikmesriigi kohustusi;

13.  on seisukohal, et laialdased inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete rikkumised ning Türgi kavandatud põhiseadusereform, kui see teoks tehakse, ei ole kooskõlas Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumidega; palub seetõttu komisjonil ELi läbirääkimisraamistiku punktidest 4 ja 5 lähtudes hinnata Türgi vastavust nendele poliitilistele kriteeriumidele ja esitada ametliku arvamuse ühinemisläbirääkimiste seisu kohta ühes ELi ja Türgi suhete tulevikuväljavaadete põhjaliku käsitlusega; rõhutab, et see peaks moodustama keskse osa järgmisest iga-aastasest eduaruandest Türgi kohta, mille komisjon avaldab 2018. aasta aprillis;

14.  kordab oma 2017. aasta novembris avaldatud seisukohta, milles nõutakse ühinemiseelse abi rahastamisvahendis (IPA II) Türgi ametiasutustele määratud rahaliste vahendite eraldamise tingimusena inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi olukorra parandamist ning võimaluse korral vahendite ümbersuunamist kodanikuühiskonna organisatsioonidele; kordab komisjonile esitatud üleskutset võtta ühinemiseelse abi rahastamisvahendi vahendite läbivaatamisel arvesse asjade arengut Türgis ja esitada ka konkreetsed ettepanekud Türgi kodanikuühiskonna ulatuslikumaks toetamiseks;

15.  palub ELi delegatsioonil Ankaras rohkem toetada inimõiguste kaitsjaid ning vajaduse ja võimaluse korral olla neile avalikult toeks, seda eelkõige kohtumenetluste jälgimise ja vaatlemisega, vanglakülastusteks lubade taotlemisega ning pöördumistega Türgi kõigi tasandite ametivõimude poole;

16.  märgib, et Euroopa Parlamendi ja Türgi Suure Rahvuskogu vahel loodud kontaktid on katkestatud; avaldab veendumust, et ELi–Türgi parlamentaarne ühiskomisjon saab oma tööd konstruktiivselt, avatult ja usaldusväärselt jätkata; tuletab meelde, et niikaua kui korralisi kohtumisi ei toimu, võiks Euroopa Parlament kaaluda ajutiste delegatsioonide Türki lähetamist, eelkõige selleks, et jälgida ja vaadelda kohtumenetlusi ja -protsesse või nendega seotud sündmusi, nagu seda tehti juba aastatel 2011–2013;

17.  märgib, et rohkem kui kolm miljonit Süüria pagulast on Türgis üldiselt saanud hea vastuvõtu osaliseks, kuid on ka märke suurenevast vimmast pagulaste vastu; kutsub Türgit üles läbipaistvalt jälgima pagulaslaagrite tingimuste vastavust inimõiguste normidele; nõuab tungivalt, et Türgi ametivõimud tagaksid laste õigused, eelkõige hariduse ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse lastele;

18.  kutsub komisjoni, Euroopa Nõukogu ja Veneetsia komisjoni üles andma Türgi ametivõimudele täiendavalt õigusabi, et kindlustada usaldusväärsed kohtumenetlused ja turvalised kinnipidamistingimused isikutele, kes on vahistatud 15. juulil 2016 toimunud sõjaväelises riigipöördekatses osalemise eest; kutsub Türgi ametivõime üles tegema tihedat koostööd Veneetsia komisjoniga;

19.  nõuab, et kurdi probleemile leitaks Türgis püsiv lahendus, mis rajaneks rahumeelsel, kaasaval ja demokraatlikul protsessil, ning on veendunud, et stabiilsuse ja jõukuse saab tuua üksnes õiglane poliitiline lahendus;

20.  kordab, et on mures nende kümnete inimeste kinnipidamise pärast, kes on avalikult kritiseerinud Türgi sõjalist sekkumist Süürias ja eriti hiljutisi rünnakuid Süüria kurdide positsioonidele; rõhutab, et äärmiselt oluline oleks kaasav rahuprotsess, mis hõlmaks kõiki asjaosalisi ja mida EL aitaks aktiivselt ette valmistada;

21.  rõhutab, et kuigi Türgi jääb oluliseks ja strateegiliseks partneriks, tuleks ELi ja Türgi suhete aluseks võtta – eelkõige tolliliidu ajakohastamist silmas pidades – demokraatia, õigusriigi ja põhiõigustega seonduvad tingimuslikud nõuded, aga ka eesmärk tugevdada inimestevahelisi kontakte, nagu tudengite vahetus, teadusalane ja ülikoolidevaheline koostöö, millele aitaks kaasa järkjärguline viisalihtsustus; rõhutab, et viisanõude kaotamiseks on vaja täita kõik 72 viisanõude kaotamise tegevuskavas sisalduvat kriteeriumi;

22.  rõhutab, et Türgi peab täitma oma kohustusi, mis tal on Euroopa Nõukogu liikmena; rõhutab, et nende kohustuste hulka kuulub selge keeldumine surmanuhtlust rakendada; tuletab meelde, et surmanuhtluse taastamisega katkeksid ühinemisläbirääkimised automaatselt; rõhutab, et Euroopa Inimõiguste Kohus on Türgi kindel tugi teel Euroopasse; seetõttu kutsub Türgi valitsust üles selle kohtu otsuseid austama ja täitma;

23.  nõuab, et käesolev resolutsioon tõlgitaks türgi keelde;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Türgi valitsusele ja parlamendile, liikmesriikidele, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0306.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0450.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0423.

Viimane päevakajastamine: 7. veebruar 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika