Resolutsiooni ettepanek - B8-0097/2018Resolutsiooni ettepanek
B8-0097/2018

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK inimõiguste hetkeolukorra kohta Türgis

5.2.2018 - (2018/2527(RSP))

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Takis Hadjigeorgiou, Marie-Christine Vergiat, Martina Michels, Josu Juaristi Abaunz, Patrick Le Hyaric, Merja Kyllönen, Marie-Pierre Vieu, Marina Albiol Guzmán, Barbara Spinelli, Eleonora Forenza, Nikolaos Chountis, Rina Ronja Kari, Miguel Urbán Crespo, Lola Sánchez Caldentey, Estefanía Torres Martínez, Tania González Peñas, Xabier Benito Ziluaga fraktsiooni GUE/NGL nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0082/2018

Menetlus : 2018/2527(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0097/2018
Esitatud tekstid :
B8-0097/2018
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B8‑0097/2018

Euroopa Parlamendi resolutsioon inimõiguste hetkeolukorra kohta Türgis

(2018/2527(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Türgi kohta, eriti iga-aastaseid eduaruandeid käsitlevaid resolutsioone ja 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni sõnavabaduse kohta Türgis seoses ajakirjanike ja meediajuhtide hiljutiste vahistamistega ning süstemaatilise survega meediale[1] ja 17. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni ajakirjanike olukorra kohta Türgis[2],

–  võttes arvesse nõukogu 18. juuli 2016. aasta järeldusi Türgi kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku avaldusi,

–  võttes arvesse komisjoni iga-aastaseid eduaruandeid Türgi kohta,

–  võttes arvesse asjaolu, et õigusriigi põhimõtete, sealhulgas eriti sõnavabaduse austamine on ühinemisprotsessis kesksel kohal,

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 26. juuli 2016. aasta avaldust Türgis erakorralise seisukorra ajal võetud meetmete kohta,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse 1996. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Euroopa Liit ja Euroopa Parlament on Türgi ebaõnnestunud sõjaväelise riigipöörde kindlalt hukka mõistnud;

B.  arvestades, et Türgi on endiselt Euroopa Liidu kandidaatriik; arvestades, et survemeetmete kasutamine erakorralise seisukorra ajal ei ole kandidaatriigile kohane ja on vastuolus demokraatlike väärtustega, millele EL on rajatud, samuti on see vastuolus kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga;

C.  arvestades, et riigipöördekatse järel on võimud vahistanud 12 Türgi Suure Rahvakogu liiget ja umbes 150 ajakirjanikku, nende seas Saksa ajakirjaniku Deniz Yüceli, ja et üheski riigis ei ole vahi alla rohkem ajakirjanikke kui Türgis; arvestades, et kinni on peetud 40 000 inimest, rohkem kui 31 000 on endiselt vahi all ja 129 000 avaliku sektori töötajat on kas ajutiselt töölt eemaldatud (66 000) või vallandatud (63 000), kusjuures enamikule neist ei ole seni süüdistust esitatud; arvestades, et vahistatud on ka paljud inimõiguste kaitsjad, sh Amnesty Internationali juhtivad ametnikud Türgis; arvestades, et need vahistamised kujutavad endast tõsist lööki poliitiliste vabaduste ja demokraatia vastu Türgis;

D.  arvestades, et 4. novembril 2016 vahistas Türgi politsei HDP (Rahvademokraatliku Partei) kaasesimehed Selahattin Demirtaşi ja Figen Yüksekdaği ja veel kaheksa sellesse parteisse kuuluvat parlamendiliiget, pärast seda, kui nende puutumatus oli 20. mail 2016 vastu võetud seaduse kohaselt tühistatud;

E.  arvestades, et vähemalt 50 demokraatlikult valitud kaaslinnapead on ametist kõrvaldatud ja vähemalt 40 kaaslinnapead vahistatud ning valitsus on määranud enamiku HDP liikmetest linnapeade juhitud omavalitsuste juhtideks oma usaldusisikud;

F.  arvestades, et sellise pideva inimõiguste rikkumisega eirab Türgi valitsus miljonite valijate demokraatlikku tahet ja õõnestab niigi nõrga kohaliku demokraatia toimimist;

G.  arvestades, et pärast riigipöördekatset on Türgi võimud sulgenud väga palju meediaväljaandeid, vahistanud kurdi ja muid ajakirjanikke ning keelanud inimestel Türgi olukorra kohta kirjalikult arvamust avaldada; arvestades, et konkreetne näide sellest on kohtuprotsess Cumhuriyeti ajakirjanike üle;

H.  arvestades, et Kurdistani Töölispartei (PKK) tuleks ELi terroristlike organisatsioonide nimekirjast kustutada;

I.  arvestades, et Türgi ei ole veel täitnud viisanõude kaotamiseks seatud kriteeriume;

J.  arvestades, et Türgis pärast 2016. aasta juuli riigipöördekatset kehtestatud erakorralise olukorra raames on tühistatud piinamise ja väärkohtlemise vastased kaitsemeetmed; arvestades, et isikuid, keda süüdistatakse terrorismis või seotuses riigipöördekatsega, ähvardab politsei vahi all piinamise oht;

K.  arvestades, et suurel hulgal Türgi vanglates viibivatel inimestel ei lubata advokaadiga kohtuda;

L.  arvestades, et Türgiga peetavate ühinemisläbirääkimiste raamistiku punktis 5 sätestatakse, et kui tõsiselt ja korduvalt rikutakse vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid, soovitab komisjon läbirääkimised peatada ning esitab läbirääkimiste jätkamise tingimused; arvestades, et Türgi ei täida enam piisavalt Kopenhaageni kriteeriume, kuna ta ei tunnusta Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 toodud väärtusi; arvestades, et läbirääkimiste ajutine peatamine tähendaks seda, et käimasolevad läbirääkimised külmutatakse, uusi peatükke ei avata ja uusi algatusi seoses Türgi ELi liikmeks saamisega ei tehta;

M.  arvestades, et sissetungiga Süüriasse rikub Türgi kandidaatriigiks olemise kriteeriume;

1.  tuletab meelde oma eelmises Türgit käsitlevas resolutsioonis esitatud nõuet, et ühinemisläbirääkimised külmutataks ja nende jätkamist kaalutaks alles siis, kui õigusriik on taastatud;

2.  mõistab hukka erakorralise seisukorra pikendamise, millest Türgi valitsus teatas 5. jaanuaril 2018;

3.  mõistab kindlalt hukka Türgi sõjalise sissetungi Süüria loodeossa ning Süüria territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse rikkumise, mille tagajärjel on juba hukkunud kümneid ja vigastada saanud sadu inimesi, nende seas ka tsiviilisikuid; nõuab Türgi vastu relvaembargo kehtestamist; nõuab, et viivitamatult lõpetataks Türgi vägede sissetung Afrini piirkonda ja väed sealt välja viidaks;

4.  mõistab teravalt hukka kõik 2016. aasta riigipöördekatse järel võetud ilmselgelt põhjendamatud meetmed, mille tulemusel on vangistatud tuhandeid inimesi, nende seas riigiametnikke, kohtunikke, juriste, ajakirjanikke, teadlasi, HDP liikmetest parlamendiliikmeid, linnapäid ja erakondade juhte; mõistab samuti hukka inimeste eelvangistusse võtmise poliitiliste kriteeriumide või alusetute kahtlustuste põhjal, nagu oleksid nad „ülistanud terroristlikku organisatsiooni“; nõuab, et viivitamata ja tingimusteta vabastataks HDP kaasesimehed Selahattin Demirtas ja Figen Yüksekdağ, samuti kõik vangistatud poliitikud, ajakirjanikud, teadlased ja inimõiguste kaitsjad ning eelkõige Amnesty Internationali juht Türgis Kiliç Taner ja kõik inimesed, keda peetakse kinni ilma tõenditeta, et nad oleksid isiklikult kuriteos osalenud, või ilma süüdistust esitamata;

5.  väljendab tõsist muret õiguskorra, demokraatia ja inimõiguste olukorra pärast Türgis; nõuab tungivalt, et Türgi lahendaks riigipöördekatse järel tekkinud pingelise poliitilise õhkkonna, mis on kaasa toonud inimõiguste ja põhivabaduste piiramise, eriti sõnavabaduse takistamise meedias ja internetis;

6.  palub Türgi valitsust vaadata Euroopa inimõiguste konventsioonist, Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, ELi õigustikust ja ELi liikmesriikide tavadest lähtudes läbi Türgi organiseeritud kuritegevust ja terrorismi käsitlev õigusraamistik ning selle tõlgendamine kohtute, julgeolekujõudude ja õiguskaitseasutuste poolt, et tagada õigus vabadusele ja turvalisusele, õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ning tegelik sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadus;

7.  peab kahetsusväärseks, et Türgi kasutab rändajate ja pagulaste teemat ELiga läbirääkimiste pidamise vahendina, ja palub mõlemal poolel tagada, et sisserändajate ja pagulastega seoses austataks kõiki inimõigusi ja rahvusvahelist õigust; nõuab, et EL ning selle liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid tühistaksid ELi-Türgi avalduse, seadmata viisanõude kaotamise protsessiga seotud tingimusi;

8.  kutsub Türgi valitsust üles kaitsma kõigi inimeste inimõigusi, sealhulgas Türgis elavaid ja töötavaid inimesi, kes vajavad rahvusvahelist kaitset;

9.  mõistab teravalt hukka piinamisejuhtude sagenemise vanglates;

10.  mõistab hukka president Erdoğani autoritaarse hoiaku mitte ainult Türgis, vaid ka väljaspool, ning püüded kehtestada Küprose türklastest kodanike suhtes piiravaid ja mahasuruvaid meetmeid, mille viimaseks näiteks on Küprose ajalehega Afrika toimunu;

11.  mõistab kõige karmimalt hukka kõik Türgis toime pandud terrorirünnakud ja toetab kindlalt Türgi rahvast;

12.  mõistab hukka kõik vägivalla vormid ning rõhutab, et kurdi küsimuse rahumeelne lahendamine on vajalik ka Türgi demokraatliku tuleviku huvides ja seda on võimalik saavutada üksnes kõigi osaliste ja demokraatlike jõudude kaasamise teel; kutsub üles uuesti läbirääkimisi alustama, et leida kurdi küsimusele terviklik ja kestlik lahendus; kordab oma seisukohta, et PKK tuleks ELi terroriorganisatsioonide nimekirjast kustutada;

13.  mõistab hukka naiste õiguste mis tahes piiramise Türgis ja taunib eriti Türgi parlamendile esitatud seaduseelnõu, mis võimaldaks alaealise tüdruku vägistamises süüdistatud mehel süüdistusest pääseda, kui ta tüdrukuga abiellub; mõistab hukka Türgi presidendi Erdoğani ütluse, et ta kavatseb vägistamises süüdistatud vabaks lasta, et vanglates ruumi teha;

14.  tunneb muret president Erdoğani hiljutise ütluse pärast, et Türgis ei ole LGBTI-inimesi; mõistab hukka Ankara kuberneri kantselei 19. novembri 2017. aasta avalduse, mis käsitleb otsust keelata määramata ajaks kõik LGBTI-organisatsioonide korraldatavad üritused; on mures asjaolu pärast, et see on järg Istanbuli geiparaadi ja veel kahe piirkonnas kavandatud geiparaadi keelamisele; peab kahetsusväärseks, et pärast kõnealust avaldust on ka muud piirkonnad LGBTI-üritused keelustanud; rõhutab, et sellega on rängalt rikutud õigust väljendusvabadusele ja kogunemisvabadusele, mis on sätestatud Türgi põhiseaduse artiklitega 26, 33 ja 34 ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklitega 19 ja 21; palub Türgi võimudel kõnealune keeld viivitamata tühistada ning taastada õigus väljendus- ja kogunemisvabadusele;

15.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja liikmesriike üles võtma viivitamata meetmeid, et lõpetada sissetung Süüria loodeossa, ja tegema algatusi lahenduse saavutamiseks, mis tagaks Türgis püsiva rahu; palub komisjoni asepresidendil ja kõrgel esindajal sellele olukorrale reageerida, et tagada Türgis demokraatia ja inimõiguste austamine;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Türgi valitsusele ja parlamendile.

Viimane päevakajastamine: 7. veebruar 2018
Õigusteave - Privaatsuspoliitika