RESOLUTSIOONI ETTEPANEK inimõiguste hetkeolukorra kohta Türgis
5.2.2018 - (2018/2527(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Cristian Dan Preda, Renate Sommer, David McAllister, Julia Pitera, Laima Liucija Andrikienė, Esther de Lange, Lorenzo Cesa, Bogdan Andrzej Zdrojewski fraktsiooni PPE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0082/2018
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Türgi kohta,
– võttes arvesse 2016. aasta aruannet Türgi kohta, mille komisjon avaldas 9. novembril 2016 (SWD(2016)0366),
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 2156 (2017) demokraatlike institutsioonide toimimise kohta Türgis,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning kõrge esindaja Federica Mogherini ja volinik Johannes Hahni avaldust Türgi kohta 14. juulil 2017, aasta pärast Türgi riigipöördekatset,
– võttes arvesse 25. juulil 2017. aastal toimunud ELi ja Türgi kõrgetasemelist poliitilist dialoogi,
– võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 26. oktoobri 2017. aasta avaldust menetluses olevate inimõigustega seotud juhtumite kohta Türgis,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning kõrge esindaja Federica Mogherini ja volinik Johannes Hahni 2. veebruari 2018. aasta avaldust viimaste sündmuste kohta Türgis,
– võttes arvesse õigust sõnavabadusele, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis, mille osalisriik Türgi on,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Türgi on ELi oluline partner ja temalt kui kandidaatriigilt oodatakse kõrgeimate demokraatiastandardite järgimist, mis hõlmab ka inimõiguste, õigusriigi põhimõtte, põhivabaduste ja üldise õiglase kohtumenetluse õiguse austamist;
B. arvestades, et Türgis on vangistatud murettekitavalt palju demokraatliku opositsiooni liikmeid, ajakirjanikke, inimõiguste kaitsjaid, advokaate, kodanikuühiskonna esindajaid ja teadlasi;
C. arvestades, et inimõiguslaste seas, kellele on süüdistus esitatud, on Amnesty Internationali esimees Türgis Taner Kılıç ja nn Istanbuli kümme: Idil Eser, Özlem Dalkıran, Günal Kurşun, Veli Acu, Ali Gharavi, Peter Steudtner, İlknur Üstün, Şeyhmus Özbekli, Nejat Taştan ja Nalan Erkem;
D. arvestades, et neist murettekitavatest juhtumitest uusim on ELi ja Türgi heade suhete hoidmist pooldanud rahuaktivisti Osman Kavala hiljutine kinnipidamine;
E. arvestades, et Türgi parlamendi liikmelt ja 1995. aasta Sahharovi auhinna laureaadilt Leyla Zanalt võeti parlamendis toimunud hääletusel parlamendiliikme staatus ära põhjendusel, et ta ei andnud põhiseaduse artikli 81 kohaselt parlamendiliikme ametivannet ja puudus pärast oma parlamendiliikmeks valimist, mis toimus 2015. aasta novembris, 212 istungilt;
F. arvestades, et Rahvademokraatliku Partei (HDP) kaasesimehel Selahattin Demirtaşil, kes viibib vangistuses koos teise kaasesimehe Figen Yüksekdağiga, keelati julgeolekukaalutlustel kohtusse ilmuda;
G. arvestades, et ajalehe Die Welt ajakirjanik Deniz Yücel viibib vanglas juba alates 27. veebruarist 2017, ilma et talle oleks süüdistust esitatud;
H. arvestades, et 18. jaanuaril 2018 pikendas Türgi parlament riigis kehtivat erakorralist seisukorda veel kolme kuu võrra; arvestades, et Türgi valitsuse poolt erakorralise seisukorra raames rakendatud karistusmeetmed on ebaproportsionaalsed ning vastuolus Türgi põhiseadusega tagatud põhiõiguste ja -vabadustega, demokraatlike väärtustega, millele Euroopa Liit on rajatud, ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga;
I. arvestades, et Türgi demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja ajakirjandusvabaduse olukorra tõttu on Türgi ühinemiseelse abi vahendeid vähendatud 105 miljoni euro võrra võrreldes komisjoni algse ettepanekuga ELi 2018. aasta eelarves, kusjuures veel 70 miljonit eurot hoitakse reservis, kuni riik teeb nendes valdkondades piisavaid mõõdetavaid edusamme;
J. arvestades, et Euroopa Liit ja Euroopa Parlament on Türgi ebaõnnestunud sõjaväelise riigipöördekatse karmilt hukka mõistnud ning on tunnustanud Türgi võimude õiguspärast kohustust riigipöördekatse eest vastutavatele ja sellega seotud isikutele süüdistus esitada;
K. arvestades, et Türgi alustas 19. jaanuaril Süürias Afrinis uut õhu- ja maavägede operatsiooni „Oliivioks“ Kurdi Rahvakaitseüksuste (YPG) väljatõrjumiseks; arvestades, et komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja sõnul on ta mures kahel põhjusel: „ühest küljest peame tagama humanitaarabi juurdepääsu ja hoolitsema selle eest, et tsiviilelanikkond sõjategevuse tõttu ei kannataks, teisest küljest võib Türgi operatsioon tõsiselt takistada Genfis uute läbirääkimiste alustamist, mis võiksid meie hinnangul tõesti viia püsiva rahu ja julgeoleku saavutamisele Süürias“;
1. väljendab sügavat muret inimõiguste olukorra pärast Türgis; rõhutab, et sõnavabadus ning kogunemis- ja ühinemisvabadus on demokraatliku ühiskonna tugisambad ja et põhivabadusi tuleb täielikult austada;
2. mõistab hukka meelevaldse kinnipidamise ning õigusliku ja haldusliku tagakiusamise; kutsub Türgi valitsust üles lõpetama vallandamisi, töölt eemaldamisi ja vahistamisi, mis on teiste seas osaks saanud inimõiguste kaitsjatele, ajakirjanikele, valitud esindajatele, juristidele, kodanikuühiskonna esindajatele ja teadlastele; rõhutab, et need inimesed peaksid saama oma õiguspärast tegevust jätkata;
3. on sügavalt mures seoses teadetega vangide halvast kohtlemisest ja piinamisest;
4. kutsub Türgi valitsust tungivalt üles erakorralist seisukorda viivitamatult lõpetama;
5. kutsub Türgi ametivõime üles järgima Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, sealhulgas süütuse presumptsiooni põhimõtet;
6. tunneb tõsist muret otsuse pärast eirata Türgi konstitutsioonikohtu otsust ajakirjanike Mehmet Altani ja Sahin Alpay vabastamise kohta; märgib, et see tähendab õigusriigi jätkuvat nõrgenemist;
7. mõistab teravalt hukka Türgis 15. juulil 2016. aastal toimunud riigipöördekatse; tunnistab Türgi valitsuse õigust ja kohustust riigipöördekatsele vastata;
8. rõhutab siiski, et Türgi valitsus ei tohi kasutada nurjunud sõjaväelist riigipöördekatset õigustusena, et õiguspärast ja rahumeelset opositsiooni maha suruda ning ebaproportsionaalsete ja ebaseaduslike meetmetega takistada ajakirjanikke ja meediat rahumeelselt sõnavabadust kasutamast;
9. palub Türgi ametivõime viivitamata vabastada inimõiguskaitsjad, nende seas Taner Kılıç, ajakirjanikud, kaasa arvatud Deniz Yücel, valitud esindajad, juristid ja kodanikuühiskonna esindajad, nende seas Osman Kavala, ja teadlased, keda peetakse kinni ilma kindlate kuriteotõenditeta, ning loobuda neile süüdistuste esitamisest; palub Türgi ametivõime õigeks mõista inimõiguskaitsjad Idil Eser, Özlem Dalkıran, Günal Kurşun, Veli Acu, Ali Gharavi, Peter Steudtner, İlknur Üstün, Şeyhmus Özbekli, Nejat Taştan ja Nalan Erkem;
10. tunneb tõsist muret selle pärast, et Türgis ei austata usuvabadust ja kristlaste diskrimineerimine on suurenenud; mõistab hukka Türgi valitsuse kavatsuse ehitada Tigrise jõe ülemjooksule Ilısu tamm, mille tagajärjel ajalooline aramea kristlaste linn Hasankeyf jääb vee alla; mõistab hukka 50 aramealaste kiriku, kloostri ja surnuaia rekvireerimise Mardinis; kutsub komisjoni üles neid küsimusi kiiresti Türgi ametiasutustega kõneks võtma;
11. märgib murega, et alates 2016. aasta juulist on vallandatud neljandik kohtunikest ja prokuröridest, kümnendik politseinikest, 110 000 ametnikku ja ligi 5000 teadlast, mis takistab riigi juhtimist, avaliku teenistuse igapäevatööd ja ülikoolide tegevust;
12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Türgi valitsusele ja parlamendile.