RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta
7.3.2018 - (2018/2573(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Guy Verhofstadt koordinaator ja fraktsiooni ALDE esimees
Manfred Weber fraktsiooni PPE esimees
Roberto Gualtieri fraktsiooni S&D nimel
Gabriele Zimmer fraktsiooni GUE/NGL esimees
Philippe Lamberts, Ska Keller fraktsiooni Verts/ALE kaasesimehed
Danuta Maria Hübner põhiseaduskomisjoni esimees
B8-0135/2018
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping),
– võttes arvesse 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (ELi harta), mis kuulutati välja 12. detsembril 2007 Strasbourgis ja jõustus koos Lissaboni lepinguga 2009. aasta detsembris,
– võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda[1], ning 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni[2] ja 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni[3] Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) 29. aprilli 2017. aasta suuniseid pärast Ühendkuningriigilt ELi lepingu artikli 50 kohase teate saamist ning nõukogu 22. mai 2017. aasta otsuse lisa, millega kehtestatakse juhised läbirääkimiste pidamiseks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga sõlmitava lepingu üle, milles sätestatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord,
– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi valitsuse läbirääkijate 8. detsembri 2017. aasta ühisaruannet, milles käsitletakse Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel peetavate, Ühendkuningriigi Euroopa Liidust korrakohast väljaastumist käsitlevate läbirääkimiste esimese etapi edusamme, ning Euroopa Komisjoni 28. veebruari 2018. aasta väljaastumislepingu projekti,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) 15. detsembri 2017. aasta suuniseid ja lisa nõukogu 29. jaanuari 2018. aasta otsusele, millega täiendatakse nõukogu 22. mai 2017. aasta otsust, millega anti luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa Liidu (EL) ja Ühendkuningriigi vaheliste läbirääkimiste eesmärk on tagada Ühendkuningriigi korrakohane väljaastumine EList vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50;
B. arvestades, et ELi lepingu artiklis 50 on sätestatud, et Ühendkuningriigi väljaastumise korras tuleks võtta arvesse ka tema ja liidu tulevaste suhete raamistikku;
C. arvestades, et kuna 2017. aasta detsembris saavutati läbirääkimistes EList lahkumisega seotud küsimustes piisavat edu, on nüüd asjakohane tegeleda läbirääkimistes ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistikuga, tingimusel et komisjoni koostatud väljaastumislepingu projekti läbirääkimistes on tehtud vastaval määral edusamme;
D. arvestades, et need läbirääkimised võivad alata alles siis, kui ELi institutsioonid on andnud ELi pealäbirääkijale volitused nende alustamiseks;
E. arvestades, et kõiki tulevaste suhete raamistikku käsitlevaid kokkuleppeid käsitletakse üldise väljaastumiskorra lahutamatu osana ja Euroopa Parlament arvestab neid oma nõusolekumenetluse käigus peetavates aruteludes;
F. arvestades, et kõikide osaliste huvides on, et tulevaste suhete raamistik oleks võimalikult üksikasjalik;
G. arvestades, et Ühendkuningriigist saab pärast väljaastumist kolmas riik olenemata sellest, millises raamistikus tema tulevaste suhete kohta ELiga kokku lepitakse;
H. arvestades, et lisaks üksikasjadele, mis sisalduvad Ühendkuningriigi 29. märtsi 2017. aasta teates, et ta kavatseb Euroopa Liidust välja astuda, on Ühendkuningriigi peaminister pidanud mitu kõnet – 17. jaanuaril 2017 Lancaster House’is, 22. septembril 2017 Firenzes, 17. veebruaril 2018 Münchenis ja viimati 2. märtsil 2018 Mansion House’is; arvestades, et ta ei ole veel ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete kohta järjekindlat seisukohta esitanud;
I. arvestades, et Ühendkuningriik ja EL jäävad lähedasteks naabriteks ja neil on ka edaspidi palju ühiseid huve; arvestades, et sobivaks tulevaste suhete raamistikuks, millega neid ühiseid huve, sealhulgas uusi kaubandussuhteid saaks kaitsta ja edendada, võiks olla ELi ja Ühendkuningriigi tihedaid suhteid kajastav assotsieerimisleping;
J. arvestades, et tulevasi suhteid silmas pidades on assotsieerimislepingul see eelis, et see annab paindliku raamistiku, mis võimaldab teha erineval määral koostööd paljudes poliitikavaldkondades; arvestades, et nimetatud koostöö jaoks on vaja, et mõlemad pooled säilitaksid paljudes poliitikavaldkondades ranged standardid ja oma rahvusvahelised kohustused;
K. arvestades, et ELi lepinguid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (EMP leping), tuleb ilmtingimata kaitsta;
L. arvestades, et ELi ja Ühendkuningriigi kui väljaastuva liikmesriigi esmane kohustus on tagada igakülgne ja vastastikune kord Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike ja ELis elavate Ühendkuningriigi kodanike õiguste kaitsmiseks;
M. arvestades, et selleks, et säilitada 1998. aasta suure reede kokkulepe kõigis selle osades ja Põhja-Iirimaal elavate inimeste õigused, peab Ühendkuningriik kinni pidama oma kohustusest tagada, et Iiri saarel ei kehtestata ranget piirikontrolli, ning tegema selleks kas ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku üle peetavate läbirääkimiste käigus üksikasjalikke ettepanekuid konkreetsete Põhja-Iirimaad käsitlevate lahenduste kohta või jätkama õigusaktide vastavusseviimist ELi õigustikuga;
N. arvestades, et selleks, et vältida Ühendkuningriigi EList lahkumisel nn kokkuleppeta stsenaariumi ning anda ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkijatele võimalus pidada läbirääkimisi tulevasi suhteid käsitleva kokkuleppe üle, on vaja kogu ELi õigustiku kehtivuse pikendamist hõlmavat üleminekukorda;
O. arvestades, et on asjakohane, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid koos avaliku ja erasektori asutustega teevad ettevalmistusi, et olla valmis igasugusteks olukordadeks, mis läbirääkimiste tulemusena võivad ette tulla;
P. arvestades, et äärmiselt oluline on tagada ELi institutsioonide ja liikmesriikide ühtsus, et kaitsta liidu ja selle kodanike huve läbirääkimiste järgmistes etappides, eelkõige seoses tulevaste suhete raamistikuga, aga ka läbirääkimiste eduka ja õigeaegse lõpuleviimise tagamiseks;
1. tuletab meelde, et ELi lepingu artikli 50 lõike 2 kohaselt tuleb lepingus, milles sätestatakse liikmesriigi väljaastumise kord, võtta arvesse tema ja liidu tulevaste suhete raamistikku;
2. märgib, et selline tulevaste suhete raamistik peaks olema väljaastumislepinguga seotud poliitiline deklaratsioon; rõhutab, et Euroopa Parlament hindab väljaastumislepingule nõusoleku andmisel selle deklaratsiooni sisu;
3. kordab, et läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu üle, millega määratakse kindlaks ELi ja Ühendkuningriigi uued suhted, saab ametlikult pidada alles siis, kui Ühendkuningriik on EList lahkunud ja on kolmas riik; tuletab meelde, et kõnealuse lepingu saab sõlmida ainult juhul, kui Euroopa Parlament on täielikult kaasatud ja on andnud oma lõpliku nõusoleku;
4. tuletab meelde, et Euroopa Parlament kiidab ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku heaks üksnes juhul, kui see on ranges vastavuses järgmiste põhimõtetega:
– kolmandal riigil ei tohi olla samu õigusi ja hüvesid, mis on Euroopa Liidu liikmesriigil või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) või EMP liikmel,
– siseturu terviklikkuse ja nõuetekohase toimimise, tolliliidu ja nelja vabaduse kaitsmine, võimaldamata sektoripõhist lähenemisviisi,
– ELi otsuste tegemise sõltumatuse säilitamine,
– sellega seotud ELi õiguskorra ja Euroopa Liidu Kohtu rolli kaitsmine,
– selliste demokraatlike põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste jätkuv järgimine, mis on kindlaks määratud eelkõige ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja selle protokollides, Euroopa sotsiaalhartas, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Euroopa Nõukogu muudes rahvusvahelistes inimõiguste lepingutes, ning õigusriigi põhimõtte austamine,
– võrdsed tingimused, eelkõige seoses sellega, et Ühendkuningriik järgib jätkuvalt rahvusvahelistest kohustustest ning liidu õigusaktidest ja poliitikast tulenevaid norme ausa ja eeskirjadel põhineva konkurentsi valdkonnas, sealhulgas riigiabi, sotsiaal- ja töötajate õiguste, eelkõige samaväärse sotsiaalkaitse taseme ja sotsiaalse dumpingu vastaste kaitsemeetmete vallas, keskkonna, kliimamuutuste, tarbijakaitse, rahvatervise, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, loomade tervise ja heaolu, maksustamise, sealhulgas maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse, rahapesu, andmekaitse ja eraelu puutumatuse valdkonnas, ning tagab selge mehhanismi, millega tagatakse nõuete täitmine,
– kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud ELi lepingute, sealhulgas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kaitsmine, ning nende suhete üldise tasakaalu säilitamine,
– ELi finantsstabiilsuse tagamine ning tema õigus- ja järelevalvekorra ning -normide järgimine ja kohaldamine,
– õiguste ja kohustuste sobiv tasakaal, sealhulgas vajaduse korral proportsionaalne rahaline panus;
5. kordab, et tulevaste suhete jaoks võiks anda sobiva raamistiku ja tagada järjepideva juhtimisraamistiku ELi lepingu artikli 8 ja ELi toimimise lepingu artikli 217 kohane ELi ja Ühendkuningriigi vaheline assotsieerimisleping, mille üle räägitakse läbi ja mis sõlmitakse pärast Ühendkuningriigi väljaastumist, kusjuures see leping peaks hõlmama tugevat vaidluste lahendamise mehhanismi – nii välditakse kahepoolsete lepingute rohkust ja puudusi, mis iseloomustavad ELi suhteid Šveitsiga;
6. teeb ettepaneku, et see tulevane suhe põhineks järgmisel neljal sambal:
– kaubandus- ja majandussuhted,
– välispoliitika, julgeoleku- ja arengukoostöö;
– sisejulgeolek,
– temaatiline koostöö;
Tulevaste suhete raamistik
7. märgib, et võttes arvesse ELi ja Ühendkuningriigi ühiseid väärtusi, nende lähedasi sidemeid ja praegust õigusaktide vastavust peaaegu kõigis valdkondades, nende geograafilist lähedust ja ühist ajalugu, sealhulgas Ühendkuningriigi kuulumist ELi üle 40 aasta, ning samuti Ühendkuningriigi rolli ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena ja NATO liikmena, jääb Ühendkuningriik ELi jaoks oluliseks partneriks kõigis eespool nimetatud neljas sambas ning mõlema poole huvides on luua partnerlus, mis tagab jätkuva koostöö;
8. märgib, et selline koostöö Ühendkuningriigi kui kolmanda riigiga saab siiski toimuda ainult vastavalt käesoleva resolutsiooni punktis 4 esitatud põhimõtetele; tuletab meelde, et ELil on siduvad ühised eeskirjad, ühised institutsioonid ning ühised järelevalve-, täite- ja õigusemõistmismehhanismid ning et kolmandad riigid, isegi need, kellel on identsed õigusaktid või kes on oma õigusaktid täielikult vastavusse viinud, ei saa samasuguseid hüvesid või turulepääsu nagu ELi liikmesriigid, näiteks seoses nelja vabaduse ja rahalise toetusega ELi eelarvest;
9. on seisukohal, et tulevaste suhete leping peaks sisaldama erisätteid, mis käsitlevad kodanike liikumist EList Ühendkuningriiki ja Ühendkuningriigist ELi pärast üleminekuperioodi ja mis peaks olema vähemalt proportsionaalne koostöö tasemega neljas sambas;
10. tuletab meelde, et Euroopa Parlament peab ELi ja Ühendkuningriigi vahelise tulevase lepingu heaks kiitma; rõhutab, et parlamenti tuleb vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 207, 217 ja 218 ning asjakohasele kohtupraktikale menetluse kõikides etappides viivitamata ja täielikult teavitada;
i) Kaubandus- ja majandussuhted
11. kordab, et Ühendkuningriigi kuulumine siseturgu ja tolliliitu oleks nii Ühendkuningriigi kui ka ELi 27 liikmesriigi jaoks parim lahendus ja ainus variant, mis suudab tagada kaubanduse sujuva jätkumise ja täielikult säilitada meie majandussuhetest tõusva kasu; tuletab meelde, et siseturul osalemine eeldab nelja vabaduse täielikku järgimist ja vastavate ELi eeskirjade lisamist oma õigusnormidesse ning võrdsete võimaluste tagamist, muu hulgas konkurentsi- ja riigiabisüsteemi, Euroopa Liidu Kohtu siduva praktika ja ELi eelarvesse tehtavate osamaksude kaudu; märgib, et tolliliit kõrvaldab tariifsed tõkked ja osa tollikontrollist, kuid nõuab ELi kaubanduspoliitika järgimist ja ühist välispiiri; võtab teadmiseks, et Ühendkuningriigi valitsus välistab endiselt nii siseturu kui ka tolliliidu;
12. märgib, et põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomine nõuab siduvat mehhanismi, et tagada lähenemine ELi õigustikule, ning seda, et Euroopa Liidu Kohtu roll liidu õiguse tõlgendamisel oleks siduv, ega võimalda meeldivamate valdkondade siseturult väljavalimist;
13. leiab, et Ühendkuningriigi praegune seisukoht on kooskõlas üksnes ELi toimimise lepingu artikli 207 kohase kaubanduslepinguga, mis võiks moodustada assotsieerimislepingu kaubandus- ja majandussamba; on valmis tegema Ühendkuningriigiga koostööd teiste eespool nimetatud mudelite alusel, tingimusel et Ühendkuningriik muudab oma praeguseid jäiku seisukohti;
14. tuletab meelde, et kõik hiljutised vabakaubanduslepingud põhinevad kolmel peamisel osal: turulepääs, regulatiivne koostöö ja eeskirjad; rõhutab lisaks eespool punktis 4 sätestatud põhimõtetele järgmist:
– ELi turule juurdepääsu määr peab vastama sellele, kuivõrd jätkub lähenemine ELi tehnilistele standarditele ja eeskirjadele ning nendega vastavusse viimine, kusjuures mingit valdkonnapõhist käsitlust ette ei nähta ja säilitatakse ühtse turu terviklikkus,
– ELi õiguse ja normide kehtestamisel tuleb tagada ELi sõltumatus ning Euroopa Liidu Kohtu roll ELi õiguse ainutõlgendajana,
– tagatud on võrdsed tingimused ja ELi normide kaitse, et vältida võidujooksu järeleandmiste tegemisel ja õiguslikku arbitraaži turuosaliste poolt,
– päritolureeglid peavad põhinema ELi standardsetel sooduspäritolureeglitel ja ELi tootjate huvidel,
– vastastikuse turulepääsu üle tuleb pidada läbirääkimisi täielikus kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadega, sealhulgas kaupade, teenuste, riigihangete ja vajaduse korral välismaiste otseinvesteeringute ning teenuste osutamise kõikide viiside osas, sealhulgas füüsiliste isikute piiriülese liikumisega seotud kohustused (4. viis), ning neid tuleb täielikult reguleerida, järgides ELi eeskirju võrdse kohtlemise põhimõtete kohta, eelkõige töötajate puhul;
– kuna õiguslikud erinevused võivad sujuvaid kaubandussuhteid takistada ja see koormab märkimisväärselt nii importijaid kui ka eksportijaid, tuleks pidada läbirääkimisi regulatiivse koostöö ja sidususe eeskirjade üle, pöörates erilist tähelepanu VKEdele, ent võttes arvesse regulatiivse koostöö vabatahtlikku laadi ja õigust avalikes huvides reguleerida, pidades samas meeles, et kaubanduslepingu regulatiivse koostöö sätted ei saa täielikult tagada sellist sujuvat kaubandust, mida annab siseturu liikmesus;
15. rõhutab, et kõnealune ELi ja Ühendkuningriigi leping peaks kaitsma ELi ja kolmandate riikide vaheliste olemasolevate kaubandussuhete raamistikku ning ära hoidma igasuguse enda huvides ärakasutamise, tagades selleks kolmandate riikide suhtes kohaldatava ühtlustatud tariifi- ja kvoodisüsteemi ning toodete päritolureeglite järjepidevuse;
16. rõhutab, et vabakaubanduslepingu raames on teenuste turulepääs piiratud ja selle suhtes kohaldatakse alati väljajätmisi, reservatsioone ja erandeid;
17. rõhutab, et siseturult lahkumine viiks selleni, et Ühendkuningriik kaotab nii finantsteenuste tegevusloa kui ka võimaluse avada ELis filiaale, mis on Ühendkuningriigi järelevalve all; tuletab meelde, et ELi õigusaktidega nähakse mõnes valdkonnas ette võimalus pidada kolmandate riikide eeskirju proportsionaalsel ja riskil põhineva analüüsi kohaselt samaväärseks, ning võtab teadmiseks käimasoleva seadusandliku töö ja komisjoni peagi esitatavad ettepanekud selles valdkonnas; rõhutab, et samaväärsust käsitlevad otsused on alati ühepoolse iseloomuga; rõhutab ka, et usaldatavusnõuetega seotud erand ja piirangud on finantsteenuste piiriülest osutamist käsitlevates vabakaubanduslepingute sätetes selleks, et kaitsta finantsstabiilsust ning tagada ELi õiguskorra ja normide täielik järgimine ja nende kohaldamine, nende lepingute tavapärane tunnus;
18. rõhutab, et ELi ja Ühendkuningriigi vaheline leping peaks sisaldama tugevat vaidluste lahendamise mehhanismi ja juhtimisstruktuure; rõhutab sellega seoses Euroopa Liidu Kohtu pädevust ELi õigusega seotud küsimuste tõlgendamisel;
19. tuletab meelde, et Ühendkuningriigi praegune positsioon ja jäigad seisukohad toovad kaasa tollikontrolli ja kontrolli, mis hakkab mõjutama ülemaailmseid tarneahelaid ja tootmisprotsesse, isegi kui tariifikvoote on võimalik vältida; rõhutab ELi ühtse käibemaksuala ja Ühendkuningriigi vahelise ulatusliku ühtlustamise tähtsust; on veendunud, et Ühendkuningriigi ja ELi vahelisse mis tahes uude lepingusse tuleks lisada ka maksuküsimused, et tagada ELi ning Ühendkuningriigi ning tema sõltlasterritooriumide maksimaalne koostöö äriühingute maksustamise valdkonnas;
20. kordab, et toidu- ja põllumajandustoodete osas sõltub ELi turule juurdepääs rangelt kogu ELi õiguse ja normide järgimisest, eelkõige toiduohutuse, geneetiliselt muundatud organismide, pestitsiidide, geograafiliste tähiste, loomade heaolu, märgistamise ja jälgitavuse, sanitaar- ja fütosanitaarnõuete ning inimeste, loomade ja taimede tervise valdkonnas;
ii) Välispoliitika, julgeoleku- ja arengukoostöö;
21. märgib, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika puhul ei saa Ühendkuningriik kolmanda riigina osaleda ELi otsustusprotsessis ning ELi ühiseid seisukohti ja meetmeid võivad vastu võtta ainult ELi liikmesriigid; juhib siiski tähelepanu sellele, et see ei välista konsultatsioonimehhanisme, mis võimaldaksid Ühendkuningriigil end ELi välispoliitika seisukohtadega vastavusse viia, ühismeetmeid, eelkõige inimõiguste valdkonnas, ega mitmepoolset koostööd, eelkõige ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu raamistikus; toetab sanktsioonipoliitika ja selle rakendamise koordineerimist, sealhulgas relvaembargode ja relvaekspordi ühiste seisukohtade vallas;
22. rõhutab, et sellise partnerluse võiks luua osalemise raamlepingu alusel, millega hallatakse kolmandate riikide rolli ja mis võimaldaks Ühendkuningriigil osaleda ELi tsiviil- ja sõjalistes missioonides (ilma Ühendkuningriigi juhtrollita) ning operatsioonides, programmides ja projektides, luureteabe jagamises, sõjaväelaste koolituses ja vahetuses ning koostöös relvastuspoliitika alal, sealhulgas alalise struktureeritud koostöö raames väljatöötatud projektides; rõhutab, et selline osalemine ei tohiks piirata asjakohaste ELi seisukohtade, otsuste ja õigusaktide kohaldamist, sealhulgas kaitsevaldkonna riigihangete ja üleviimiste valdkonnas, ning peaks olema nendega kooskõlas; kinnitab, et sellise koostöö tingimuseks on rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse ning ELi põhiõiguste täielik järgimine;
23. märgib, et igasugune koostöö eespool nimetatud valdkondades, mis hõlmab ELi salastatud teabe, sealhulgas luureteabe jagamist, sõltub ELi salastatud teabe kaitsmiseks sõlmitavast julgeolekuteabe lepingust;
24. märgib, et Ühendkuningriik võiks liidu kaitse- ja välisjulgeolekualastes programmides (nt Euroopa Kaitsefond, Galileo ja küberturvalisuse programmid) osaleda muude kolmandate riikidega kokkulepitud sarnase korra alusel; jätab avatuks võimaluse, et Ühendkuningriik jätkab ühiste eesmärkide saavutamise nimel, eelkõige ühises naabruses, ELi välistegevuse rahastamisvahendite toetamist;
25. märgib, et Ühendkuningriik on oluline osaline arengukoostöö ja humanitaarabi vallas ning et ELi ja Ühendkuningriigi Brexiti-järgne koostöö nendes valdkondades oleks vastastikku kasulik;
iii) Sisejulgeolek
26. rõhutab, et sellise partnerluse loomine, millega tagatakse jätkuv julgeolekukoostöö, et tulla toime ühiste ohtude, eelkõige terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega ning vältida teabevoogude katkemist selles valdkonnas, on ELi ja Ühendkuningriigi ühistes huvides; märgib, et kolmandad riigid (väljaspool Schengeni ala) ei saa ELi selle valdkonna vahenditele, sealhulgas andmebaasidele eelisjuurdepääsu ega osaleda prioriteetide seadmisel ning mitmeaastaste strateegiliste eesmärkide ja operatiivsete tegevuskavade väljatöötamisel ELi poliitikatsükli raames;
27. märgib ka, et lisaks vajadusele kaitsta käimasolevaid menetlusi ja uurimisi, milles Ühendkuningriik osaleb üleminekukorra alusel, tuleb seoses Ühendkuningriigi kui kolmanda riigiga leida praeguse korra asemel (näiteks Euroopa vahistamismäärus) eraldi kord õigusalase koostöö tegemiseks kriminaalasjades, sealhulgas seoses väljaandmise ja vastastikuse õigusabiga;
28. on seisukohal, et tulevast koostööd saab arendada Schengeni alasse mittekuuluvate kolmandate riikide korra alusel, mis võimaldab julgeolekuga seotud andmete vahetamist ja operatiivkoostööd ELi asutuste ja mehhanismidega (nt Europol ja Eurojust);
29. rõhutab, et selline koostöö peaks tagama õiguskindluse, tuginema tagatistele, mis on seotud Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud põhiõigustega, ning tagama kaitse taseme, mis on põhimõtteliselt samaväärne hartas sätestatuga; rõhutab lisaks, et selles tuleks täielikult järgida ELi andmekaitsenorme ning see peaks tuginema tegelikule täitmise tagamisele ja vaidluste lahendamisele; peab vajalikuks leida lahendus ELi ja Ühendkuningriigi tulevase andmevahetuse reguleerimiseks õiguskaitse, luureandmete ja terrorismivastase võitluse valdkonnas; rõhutab, et Euroopa Komisjoni piisavusotsus oleks eelistatuim ja kõige kindlam valik; tuletab meelde, et Ühendkuningriik peab igal juhul tagama andmekaitse taseme, mis on sama tugev kui liidu andmekaitse-eeskirjad;
iv) Temaatiline koostöö
30. rõhutab, et punktis 4 sätestatud põhimõtteid tuleks täielikult ja tingimusteta kohaldada ka Ühendkuningriigiga paljudes ühist huvi pakkuvates valdkondades tehtava tulevase koostöö suhtes; rõhutab, et selliste lepingute õigused ja kohustused peaksid olema tasakaalus muude kolmandate riikidega sõlmitud samalaadsete lepingute õiguste ja kohustustega, võttes sealjuures arvesse geograafilist lähedust ning ELi ja Ühendkuningriigi vahelisi tihedaid sidemeid;
31. usub, et arvestades eespool nimetatud põhimõtteid ja tingimusi ning reisijate, lennuettevõtjate, tootjate ja töötajate ametiühingute huve, tuleb ühendatus tagada lennutranspordilepingu ja lennundusohutuslepingu abil; rõhutab siiski, et turulepääsu määr sõltub sellest, mil määral lähendatakse ja ühtlustatakse õigusnorme liidu õigustikuga, ning usaldusväärse vaidluste lahendamise ja vahekohtu mehhanismi loomisest; ei välista tulevast koostööd Ühendkuningriigiga ka transpordisektori ühist huvi pakkuvate projektide toetamisel;
32. võib seoses kalandusega kaaluda läbirääkimiste pidamist uues vormis kahepoolse partnerluslepingu üle, nagu neid sõlmitakse kolmandate riikidega, et säilitada tihe koostöö, sidusus ja lähenemine ning tagada stabiilne ja jätkuv vastastikune juurdepääs vetele ja varudele kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja juhtimist käsitlevate sätetega ning ühiste kalavarude säästev majandamine, et taastada ja hoida nende varude populatsioonid kõrgemal tasemel, kui on lubatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks; rõhutab, et ühiste kalavarude ühine majandamine eeldab Ühendkuningriigi jätkuvat panustamist kõnealuste varude teaduslikku hindamisse; toonitab siiski, et kalandustoodete vastastikune turulepääs tuleb kokku leppida tulevase lepingu raames ning et ELi siseturule juurdepääsu määr peab sõltuma sellest, mil määral on ELi laevadel juurdepääs Ühendkuningriigi püügipiirkondadele ja nende varudele ning mil määral tehakse koostööd ühiste kalavarude majandamisel;
33. rõhutab kultuuri- ja haridusalase koostöö väärtust, sealhulgas õppimise ja noorte liikuvuse vallas, ning kultuuri- ja loomemajanduse tähtsust, kuna need aitavad ELil tihendada sidemeid naaberriikidega, ning peaks tervitatavaks ELi ja Ühendkuningriigi koostöö jätkumist neis valdkondades, kaasa arvatud asjakohaste programmide, näiteks Erasmuse programmi või programmi „Loov Euroopa“ kaudu;
34. võib seoses teadusuuringute ja innovatsiooni alase koostööga kaaluda Ühendkuningriigi osalemist ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis ning ELi kosmoseprogrammides kolmanda riigina, ilma et Ühendkuningriigile oleks lubatud teha ELi eelarvest netomakseid või anda talle otsuste tegemise rolli;
35. usub, et keskkonna, kliimamuutuste vastu võitlemise ning rahvatervise ja toiduohutuse valdkonna jaoks oleks parim see, kui Ühendkuningriigi õigusnormid oleksid jätkuvalt täielikult kooskõlas ELi praeguste ja tulevaste õigusaktidega, sealhulgas ELi puhta õhu paketi ja puhta energia paketi raames 2030. aastaks juba kokku lepitud kohustuste ja eesmärkidega; kui see siiski nii ei ole, nõuab ELi ja Ühendkuningriigi vahelisi kokkuleppeid, et tagada nendes küsimustes tihe koostöö ja ranged normid ning lahendada piiriülesed keskkonnaprobleemid; rõhutab, et koostöö ELi ametitega nendes valdkondades peab põhinema kahepoolsetel lepingutel;
36. võib kaaluda samalaadsete, kolmandate riikide kokkulepete sõlmimist energeetika, elektroonilise side, küberturvalisuse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas; on arvamusel, et energeetikas peaks sellised kokkulepped olema kooskõlas energia siseturu terviklikkuse põhimõttega, aitama kaasa energiajulgeolekule, säästvusele ja konkurentsivõimele ning võtma arvesse ELi ja Ühendkuningriigi võrkudevahelisi ühendusi; ootab, et Ühendkuningriik järgiks rangeimaid tuumaohutuse, julgeoleku ja kiirguskaitse norme, sealhulgas jäätmesaadetiste ja dekomisjoneerimise puhul;
37. usub, et ELi programmi PEACE, mille eesmärk on tugevdada rahumeelset ja stabiilset ühiskonda, edendades leppimist Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piirialadel, tuleks Ühendkuningriigi jätkuval osalusel jätkata;
v) Tulevase lepingu haldamine
38. juhib tähelepanu sellele, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevane leping, mis on sõlmitud Ühendkuningriigi kui kolmanda riigiga, peaks hõlmama sellise sidusa ja tugeva juhtimissüsteemi kehtestamist, mis moodustab nelja samba üldraamistiku ning hõlmab lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seoses lepingu ning vaidluste lahendamise ja täitmise tagamise mehhanismide ühist pidevat järelevalvet ja haldamist;
39. rõhutab, et kõnealune juhtimissüsteem on hädavajalik, et säilitada täielikult ELi otsuste tegemise ja õiguskorra sõltumatus, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu roll ELi õiguse ainutõlgendajana;
40. rõhutab, et juhtimiskorra struktuur peaks vastama tulevaste suhete olemusele, ulatusele ja põhjalikkusele ning võtma arvesse vastastikuse seotuse, koostöö ja läheduse määra;
41. nõustub mõttega luua ühiskomitee, mis vastutab lepingu rakendamise järelevalve eest, käsitleb tõlgendamise erinevusi ja rakendab heas usus kokkulepitud parandusmeetmeid ning tagab täielikult ELi regulatiivse sõltumatuse, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu seadusandlikud volitused; rõhutab, et selle komitee ELi esindajate suhtes tuleks kohaldada asjakohaseid vastutusmehhanisme, milles osaleb ka Euroopa Parlament;
42. on seisukohal, et ELi õiguse mõistetel põhinevate õigusnormide suhtes tuleks juhtimiskorras ette näha võimalus pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse; kordab, et lepingu selliste sätete kohaldamiseks ja tõlgendamiseks, mis ei ole seotud liidu õigusega, tuleks ette näha alternatiivne vaidluste lahendamise mehhanism üksnes juhul, kui selle sõltumatus ja erapooletus on tagatud Euroopa Liidu Kohtuga samal tasemel;
vi) Võrdsed võimalused
43. tuletab meelde, et Ühendkuningriik ja tema sõltlasterritooriumid peaksid jätkuvalt järgima ja rakendama oma rahvusvaheliste kohustuste ning liidu õigusaktide ja poliitika kohaseid norme, eelkõige punktis 4 osutatud valdkondades, tehes seda viisil, mis peegeldab tulevaste suhete ulatust ja põhjalikkust; märgib, kui kasulik on säilitada õigusnormide vastavus liidu õigusaktidele;
44. märgib, et võrdsete võimaluste kokkuleppe ulatus ja põhjalikkus on ELi ja Ühendkuningriigi üldiste tulevaste suhete ulatuse kindlaksmääramisel väga olulised; tuletab meelde, et selles on keskse tähtsusega asjaolu, et Ühendkuningriik järgiks jätkuvalt Euroopa sotsiaalmudelit;
45. on kindlalt veendunud, et Ühendkuningriik peaks järgima liidu õigustikus sätestatud maksunduse ja rahapesuvastaste õigusaktide muutuvaid norme, sealhulgas maksude läbipaistvuse, maksualase teabevahetuse ja maksustamise vältimise vastaseid meetmeid, ning tegelema oma sõltlasterritooriumide olukorra ning nendepoolse ELi hea valitsemistava kriteeriumide ja läbipaistvuse nõuete eiramisega; nõuab kindlalt, et juurdepääs tolliliidule seataks rangelt sõltuvusse sellest, kas Ühendkuningriik viib oma õigusnormid vastavusse eespool nimetatud normidega;
46. kordab vajadust kehtestada kaitsemeetmed, millega tagatakse nii rangete normide säilitamine kui ka võrdsed võimalused keskkonnakaitse, kliimamuutuste vastu võitlemise, toiduohutuse ja rahvatervise valdkonnas; rõhutab, et kodanikele ja valitsusvälistele organisatsioonidele tuleb tagada seoses töö- ja keskkonnaalaste normide täitmise tagamisega õiguskaitse kättesaadavus ja nõuetekohane kaebuste lahendamise mehhanism;
47. märgib, et sarnaselt lepingu ülejäänud osadega on võrdseid tingimusi käsitlevate sätete jaoks vaja tugevaid juhtimisstruktuure, mis hõlmavad asjakohaseid haldamis-, järelevalve-, vaidluste lahendamise ja täitmise tagamise mehhanisme ning sanktsioone ja ajutisi meetmeid, kui see on vajalik, ning nõuet, et kumbki pool peab looma või vajaduse korral säilitama sõltumatud institutsioonid, mis suudavad tõhusalt rakendamist kontrollida ja tagada;
vii) Võimalik osalemine ELi programmides
48. rõhutab, et Ühendkuningriigi ELi meetmetes ja programmides osalemise korra aluseks on eeskirjad, mida kohaldatakse Euroopa Majanduspiirkonda mittekuuluvate kolmandate riikide suhtes; rõhutab, et EL peab Ühendkuningriigi osalemise ühiselt heaks kiitma, järgides kõiki asjakohaseid eeskirju ja mehhanisme ning osalemise tingimusi, sealhulgas seoses rahastamise, rakendamise, kontrolli ja täitmise heakskiitmisega, ilma et Ühendkuningriigile oleks lubatud teha ELi eelarvest netomakseid;
49. tuletab meelde, et üldjuhul ei saa Ühendkuningriik kolmanda riigina osaleda ELi ametites või neile juurdepääsu; märgib siiski, et see ei välista teatavatel juhtudel koostööd rangelt reguleeritud viisil, mille kohaselt tuleb täita kõiki asjakohaseid eeskirju ja rahaliste maksetega seotud kohustusi; juhib tähelepanu sellele, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik peab kajastama ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete tagajärgi;
Väljaastumisleping
50. peab kiiduväärseks komisjoni 28. veebruaril 2018. aastal avaldatud väljaastumislepingu projekti, mis kajastab suures osas parlamendi seisukohti; märgib, et selle aluseks on 8. detsembril 2017. aastal vastastikku kokku lepitud ühisaruanne ja ELi seisukohad muudes liidust lahkumisega seotud küsimustes;
51. peab kiiduväärseks väljaastumislepingu projektis esitatud institutsioonilisi sätteid ja vaidluste lahendamise mehhanisme, sealhulgas soodustuste kohaldamise peatamist üleminekuperioodil vastavalt väljaastumislepingu projekti artiklile 165 väljaastumislepinguga seotud kohustuste ja sätete täitmata jätmise korral;
i) Kodanike õigused
52. peab kiiduväärseks komisjoni väljaastumislepingu projekti teises osas kodanike õiguste suhtes võetud üldist lähenemisviisi, kuid kordab, et Euroopa Parlamendi nõusoleku andmise keskseteks küsimusteks on muu hulgas kodanike õigusi käsitlevate kõikide veel lahendamata probleemide lahendamine ja vajadus tagada, et Brexit ei mõjuta Ühendkuningriigis õiguspäraselt elavate ELi kodanike ja ELi 27 liikmesriigis õiguspäraselt elavate Ühendkuningriigi kodanike õigusi; toetab tulevasi abikaasasid käsitleva viite lisamist; võtab teadmiseks sätted, mis käsitlevad alalise elaniku staatuse saamise haldusmenetlusi, ja nõuab kindlalt, et perekondadel võimaldataks algatada menetlust ühtse vormi abil, mis on olemuselt deklaratiivne ja seab tõendamiskohustuse Ühendkuningriigi ametiasutustele; rõhutab, et Euroopa Parlament jälgib, et neid menetlusi rakendataks tõhusalt ning et need oleksid lihtsad, selged ja tasuta; nõuab kindlalt, et praegu ELi 27 liikmesriigis elavatele Ühendkuningriigi kodanikele oleks tulevikus tagatud vaba liikumise õigused kogu ELis ning kõigile väljaastumislepinguga hõlmatud kodanikele oleks tagatud õigus hääletada kohalikel valimistel; nõuab ka seda, et väljaastumislepinguga hõlmatud ELi kodanikel oleks püsiv õigus Ühendkuningriiki naasta, samuti kaitset puudega isikute ja nende hooldajate väljasaatmise eest ning direktiivis 2004/38/EÜ osutatud väljasaatmisega seotud menetlusõiguste kaitset ja ELi õiguses sätestatud kolmandate riikide kodanike õiguste kaitset;
53. nõuab kindlalt, et kõigil üleminekuperioodil Ühendkuningriiki saabunud ELi kodanikel oleksid samad õigused kui neil, kes saabusid enne üleminekuperioodi algust; lükkab sellega seoses tagasi Ühendkuningriigi valitsuse hiljuti avaldatud poliitikadokumendis esitatud ettepaneku, mille kohaselt koheldaks enne ja pärast üleminekuperioodi saabunud ELi kodanikke ebavõrdselt;
54. kordab, et paljud Ühendkuningriigi kodanikud on väljendanud tugevat vastuseisu sellele, et nad kaotavad õigused, mis neil praegu ELi toimimise lepingu artikli 20 kohaselt on; soovitab 27 liikmesriigiga ELil uurida, kuidas seda olukorda ELi esmase õiguse raames leevendada, järgides samal ajal täiel määral vastastikkuse, võrdsuse, sümmeetria ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; märgib, et hiljuti pöördus Euroopa Liidu Kohtusse Madalmaade kohus seoses juhtumiga, mis käsitleb Ühendkuningriigi kodanikele ELi kodakondsuse allesjätmist pärast Brexitit;
ii) Iirimaa ja Põhja-Iirimaa
55. peab kiiduväärseks komisjoni väljaastumislepingu projektis esitatud protokolli Iirimaa ja Põhja-Iirimaa kohta, millega muudetakse võimalikuks 8. detsembri 2017. aasta ühisaruandes esitatud kaitsemeetme rakendamine; rõhutab, et selles on esitatud konkreetne lahendus, mis võimaldab säilitada põhja-lõunasuunalise koostöö ning hoida ära Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahelise range piirikontrolli kehtestamise ning mis on vajalik juhul, kui ei leita muud võimalust ELi ja Ühendkuningriigi üldiste suhete või Ühendkuningriigi poolt esitatud konkreetsete lahenduste kaudu, nagu on märgitud ühisaruande punktis 49;
56. tuletab meelde, kui oluline on Ühendkuningriigi võetud kohustus tagada, et suure reede kokkuleppes sätestatud õigusi, sealhulgas sotsiaalseid ja demokraatlikke õigusi, kaitsemeetmeid ja võrdseid võimalusi ei vähendata, arvestades ühisaruandes võetud kohustusi; nõuab kindlalt kõigi ühise reisipiirkonna ja ELi kodanike vaba liikumise õiguste tagamist, nagu on ette nähtud ELi õiguses ja suure reede kokkuleppes;
iii) Üleminekuperiood
57. kordab oma 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni põhimõtteid, mille kohaselt ei osale Ühendkuningriik pärast väljaastumiskuupäeva enam ELi institutsioonide ja asutuste töös ega otsuste tegemises ning mille kohaselt võib üleminek hõlmata üksnes ELi õigustiku ning olemasolevate ELi õigus-, eelarve-, järelevalve-, kohtu- ja jõustamisinstrumentide ning -vahendite jätkuvat kohaldamist Ühendkuningriigi suhtes; toetab täielikult läbirääkimisvolitusi, mis on sätestatud Euroopa Ülemkogu läbirääkimissuunistes, nõukogu läbirääkimisjuhistes ja hiljutises komisjoni seisukohta käsitlevas dokumendis selle küsimuse kohta;
58. peab kiiduväärseks ja toetab väljaastumislepingu projekti neljandas osas esitatud üleminekukorda; kordab, et kõik liidu õigusega kodanikele antud õigused peavad kehtima kogu üleminekuperioodil; rõhutab, et see kehtib ka üleminekuperioodil Ühendkuningriiki saabuvate ELi kodanike kohta, kes peaksid saama kasutada täpselt samu õigusi, eelkõige seoses lapsetoetuste, perekonna taasühinemise ja juurdepääsuga Euroopa Liidu Kohtu õiguskaitsevahenditele;
59. tuletab meelde, et kõik üleminekumeetmed peavad olema täielikult kooskõlas WTO ees võetud kohustustega, et mitte mõjutada kaubandussuhteid kolmandate riikidega;
60. nõuab kindlalt, et kõik tulevased väljaastumise järgsed kaubanduslepingud, mille Ühendkuningriik kolmandate riikidega sõlmib, jõustuksid alles pärast üleminekukorra kehtimise lõppu;
61. tuletab meelde, et Ühendkuningriik ei saa alates EList väljaastumise päevast enam kasu ELi või selle nimel tegutsevate liikmesriikide või ELi ja liikmesriikide ühiselt sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest; võtab teadmiseks, et kõnealustest lepingutest tulenevad kohustused on Ühendkuningriigile üleminekuperioodil endiselt siduvad; rõhutab, et üldiselt peab Ühendkuningriik ise püüdma sõlmida kokkulepped nende kolmandate riikidega, kellega leping on sõlmitud, kui ta soovib kehtivate lepingute mõju Ühendkuningriigi suhtes säilitada, ning et Ühendkuningriik ei saa osaleda kõnealustes lepingutes ette nähtud juhtimisstruktuurides ja otsustusmenetlustes;
62. juhib tähelepanu sellele, et väljaastumislepingus ette nähtud üleminekukorda saab rakendada alles pärast lepingu jõustumist;
iv) Muud liidust lahkumisega seotud küsimused
63. nõuab viivitamata kokkuleppe saavutamist kõikides liidust väljaastumisega seotud sätetes, mis on esitatud väljaastumislepingu projekti kolmandas osas, ning nõuab tungivalt, et Ühendkuningriik esitaks kõigi selliste oma nõuetekohase väljaastumisega seotud lahendamata küsimuste kohta, mille suhtes ta ei ole veel seisukohta esitanud, selge seisukoha;
Valmisolek
64. rõhutab, kui tähtis on töö, mida komisjon ja liikmesriigid on teinud erinevatel tasanditel seoses teadlikkuse suurendamise ja valmisolekuga; rõhutab, et Brexiti tekitatud ebakindlust arvestades tuleb lisaks ELi institutsioonidele hoiatada ka liikmesriikide ametiasutusi, ettevõtjaid ja eriti kodanikke ning anda neile asjakohast teavet, et nad saaksid piisavalt valmistuda kõigiks võimalikeks juhtudeks, sealhulgas juhuks, et kokkuleppele ei jõuta; nõuab eelkõige selliste meetmete algatamist, mis on suunatud võimalikult paljudele asjaomastele sektoritele ja inimestele, sealhulgas järgmistes valdkondades:
– patsientide pidev ja ohutu juurdepääs inimkasutuseks ette nähtud ja veterinaarravimitele ning meditsiiniseadmetele, sealhulgas radioisotoopide ohutu ja järjepidev tarnimine;
– finantsteenused ettevõtjatele;
– Ühendkuningriigiga kauplevate VKEde ja väikeettevõtjate, näiteks põllumajanduslike toiduainete ja kalandustoodete tootjate valmisolek – nad võivad puutuda esimest korda kokku ekspordimenetluste ja teatavat liiki nõuetega, sealhulgas sanitaar- ja fütosanitaarnõuetega;
– piirangud, mis võivad tuleneda uuest sõitjate- ja kaubaveo õigusraamistikust, ning nende võimalik mõju toiduainete tarneahela, töötlemise ja turustusahela täppisajastatud osadele;
– põllumajandus- ja kalandustoodete õige märgistamise, jälgitavuse ning tegeliku päritoluga seotud suutlikkus, et tagada vastavus toiduohutuse ja loomade heaolu normidele ning anda tarbijatele täpset teavet toiduainete kohta;
– andmekaitse õigusraamistik;
– Brexiti tõttu muutmist vajavate ELi õigusaktide täielik kindlaksmääramine komisjoni poolt;
°
° °
65. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, Euroopa Liidu Nõukogule, Euroopa Komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ning Ühendkuningriigi valitsusele.
Fraktsiooni GUE/NGL avaldus ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistikku käsitleva resolutsiooni kohta
Oleme mures selle pärast, et Ühendkuningriigi valitsus võttis väljaastumislepingu projekti, millega antakse 8. detsembri 2017. aasta ühisaruandele õiguslik vorm, vastu nii vaenulikult. Arvestades Euroopa Parlamendi 13. detsembri resolutsiooni ja nõukogu 15. detsembri suuniseid, peame kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi valitsus ei tegutse heas usus, ning oleme seepärast seisukohal, et EL peaks püüdma esmajoones tagada, et esimeses etapis võetud kohustusi täidetaks täiel määral ja et need vormitaks võimalikult kiiresti täpseks õiguslikuks tekstiks.
Kuigi resolutsiooni projektis on positiivseid osi, eelkõige nendes valdkondades, kus fraktsioonid tegid viljakat kaastööd komisjonide tasandil, esineb selles ka mõningaid probleemseid aspekte. Eelkõige oleme täielikult vastu resolutsiooni projekti kaitse- ja julgeolekuküsimuste osale.
Hoolimata meie erinevast seisukohast tulevasi suhteid käsitlevate teatavate punktide kohta, on meie arvates väga oluline, et fraktsioonid teeksid jätkuvalt tihedat koostööd ja tagaksid eelkõige, et väljaastumisleping aitab kaitsta ja tagada nende miljonite kodanike õigusi, keda Ühendkuningriigi väljaastumine EList mõjutab, ning toetaksid täielikult suure reede kokkulepet.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0102.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0361.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0490.