RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ettevõtja sotsiaalse vastutuse kohta
12.3.2018 - (2018/2633(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Anthea McIntyre fraktsiooni ECR nimel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping) ja Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eelkõige ELi lepingu artikli 5 lõiget 3 ning protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ettevõtja sotsiaalse vastutuse kohta,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone äriühingute konkurentsivõime, restruktureerimise, üleandmise ja sulgemise kohta ELis,
– võttes arvesse komisjoni strateegiat ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas aastateks 2011–2014: saavutused, puudujäägid ja tulevased ülesanded,
– võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatist „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas“ (COM(2011)0681),
– võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatist „Pakett „Vastutustundlikud ettevõtted”” (COM(2011)0685),
– võttes arvesse komisjoni „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava“,
– võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi Euroopa ümberstruktureerimise jälgimise keskuse 2012. aasta aruannet „Pärast restruktureerimist: tööturud, töötingimused ja eluga rahulolu“ ning 2009. aasta aruannet „Restruktureerimine majanduslanguse olukorras“,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et komisjon määratleb ettevõtja sotsiaalset vastutust kui „ettevõtja vastutust tema tegevusega ühiskonnale avalduva mõju eest“ ja selgitab, et ettevõtja sotsiaalne vastutus tähendab seda, et ettevõtja teeb vabatahtlikult rohkem kui seadus nõuab, et saavutada oma igapäevase äritegevusega sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke;
B. arvestades, et tööstussektoris toimuvate muutuste ajal on vaja leida tasakaal konkurentsivõime ja sotsiaalse vastutuse vahel;
C. märgib, et ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitika on Euroopa ettevõtete seas elujõuline: paljud ettevõtted integreerivad ettevõtja sotsiaalset vastutust üha enam vabatahtlikult ettevõtte strateegiasse, kas oma probleemide lahendamiseks, riskide juhtimiseks, ärivõimalusena või konkurentsieelise saamiseks;
D. arvestades, et järgmistel aastakümnetel tuleb liikmesriikidel järjest kiiremini muutuval ja üha keerulisemal maailmaturul tegemist teha märkimisväärsete majanduslike probleemidega; arvestades, et liikmesriigid peavad koos tööstusega jätkama jõupingutusi, et tõsta tootlikkuse ja innovatsiooni taset, et lahendada oma majandusprobleemid;
E. arvestades, et ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime tegevuskava jaoks on oluline säilitada kõigis liikmesriikides jätkusuutlik, tugev ja konkurentsivõimeline tööstusbaas;
1. on solidaarne suletud ettevõtete töötajate ja tarnijatega ning ettevõtete hiljutise sulgemise tõttu kannatanud piirkondadega;
2. usub, et sotsiaalse vastutuse hindamisel ettevõttes tuleb arvesse võtta ettevõtte suhtumist oma töötajatesse ja tarnijatesse, eriti VKEdesse;
3. rõhutab, et ettevõtja sotsiaalse vastutuse raames on väga oluline, et ettevõtted järgiksid töötingimusi käsitlevaid kehtivaid õigusakte ja töötaksid välja töötajate oskuste pideva arendamise kavad;
4. usub, et ettevõtja sotsiaalne vastutus ei ole kasulik mitte ainult ühiskonnale tervikuna, vaid aitab ka ettevõtetel parandada oma imagot, muutes nad sellega pikas perspektiivis majanduslikult elujõuliseks;
5. tunnistab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) on vahend, millega püütakse koondatud töötajate tööturule taasintegreerimise hõlbustamiseks anda konkreetset ühekordset lühiajalist abi;
6. rõhutab, kui oluline on jätkusuutlik ja vastutustundlik investeerimine ning äriühingute kasvav suundumus integreerida investeerimisotsustesse sotsiaalset ja keskkonnaalase teavet; on veendunud, et komisjonil on roll jätkusuutliku ja vastutustundliku investeerimise edendamisel parimate tavade vahetamise ja vastastikuse õppimise kaudu, mis võib aidata ettevõtetel paremini mõista, missugused probleemid ja ärieelised kaasnevad strateegilise lähenemisiviisiga ettevõtja sotsiaalsele vastutusele;
7. rõhutab, et ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegia edukuse huvides peaksid ettevõtjad tegema kostööd liikmesriikide haridussüsteemidega, tugevdades sünergiat ülikoolide ja tööturuga, näiteks kasutades õpipoisiõppe kavasid ja arendades innovatsiooniklastreid;
8. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama jätkuvalt ettevõtja sotsiaalse vastutuse vabatahtlikku järgimist ja arendamist ettevõtete poolt, võimaldades neile paindlikkust, et leida sellele oma lähenemisviis vastavalt konkreetsetele tingimustele ja töötajate vajadustele;
9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.