RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ettevõtja sotsiaalse vastutuse kohta
9.3.2018 - (2018/2633(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Mario Borghezio, Mara Bizzotto, Angelo Ciocca, Lorenzo Fontana, Matteo Salvini, Marco Zanni fraktsiooni ENF nimel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 14. märtsi 2018. aasta avaldust ettevõtja sotsiaalse vastutuse kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A.arvestades, et teated tööstuse ulatusliku restruktureerimise kohta, näiteks ettevõtte Embraco puhul, on ränk hoop töötajatele, nende perekondadele ja piirkondadele, kus need ettevõtted paiknevad;
B.arvestades, et ettevõte Embraco seab tõenäoliselt tõsisesse ohtu ligi 500 töökohta oma tehases, mis asub Itaalias Piemonte maakonnas Riva presso Chieri kommuunis;
C.märkides, et see on vaid viimane juhtum ümberpaigutamistest põhjustatud koondamiste pikas reas, samas on see eriti tõsine, sest viiakse läbi tööjõu ja tootmise arvelt ettevõttes, mis on hea tervise juures ja kus on kõrgelt kvalifitseeritud töötajad;
D.arvestades, et hargmaine ettevõtja, kellele Embraco kuulub, kavatseb tootmise teise liikmesriiki üle viia üksnes maksude ja palkadega seotud põhjustel, kuna tootmise Slovakkiasse viiva ettevõtja maksumäär on seal kõigest 21 %, kinnisvara võõrandamise maks on 0 %, tööjõukulud on väga madalad, ettevõtja saab 35 % maksusoodustust ja iga töölevõetud töötaja eest antakse kuni 30 000 eurot toetust;
E.arvestades, et riikidevahelises keskkonnas nagu seda on ELi siseturg, mida iseloomustab sotsiaalsest, majanduslikust ja regulatiivsest seisukohast väga erinevate riiklike süsteemide osalemine, konkureerivad ettevõtjad põhiliselt tööjõukulude alusel, mis toob kaasa selliseid ohtlikke nähtuseid nagu tööjõu sisseostmine (labour shopping) ja sotsiaalne dumping, mis omakorda põhjustavad tootmise reguleerimata ümberpaigutamist eesmärgiga asendada kohalik tööjõud teiste liikmesriikide, eelkõige idaeuroopa suhteliselt soodsama tööjõuga;
F.arvestades, et ümberpaigutamine ei puuduta üksnes nn traditsioonilisi tööstusharusid, st tööjõumahukaid sektoreid nagu tekstiili-, rõiva-, jalatsi- ja puidutööstus, vaid ka kapitalimahukaid tööstusharusid nagu terasetööstus, masinaehitus, laevaehitus, lennundus ja elektroonikatööstus, jätmata kõrvale olulisi teenindussektoreid nagu tarkvaraarendus ja finants- või logistikateenused;
G.arvestades, et selline vastuvõetamatu sotsiaalse dumpingu tava annab eelise liikmesriikidele, kelle sotsiaalkulutused on väiksemad ja maksukoormus minimaalne;
H.arvestades, et EL ja ühtse turu loomise aluseks olevad poliitilised valikud on tänapäeval liikmesriikides eksisteeriva vaesuse ja ebavõrdsuse peamine põhjus, sest turuosalised ja eelkõige suured hargmaised ettevõtjad, kellel võimaldatakse kasu saada liikmesriikide vahelisest erinevustest tööjõukulude ja maksustamise osas, saavad tootmise ümberpaigutamise tõttu konkurentsieeliseid ja kasumit kodanike, töötajate ja piirkondade arvelt;
I.arvestades, et Embraco juhtumi taolise sotsiaal- ja tööhõivealase hädaolukorra esinemisel muutub ELi poolt ja tema aluslepingutega peale sunnitud kokkuhoiupoliitika, mis on juba põhjustanud avaliku sektori kulutuste märkimisväärseid kärpeid ja liikmesriikide sotsiaalsete funktsioonide halvenemist, takistuseks liikmesriikide tulemuslike investeerimis- ja arengustrateegiate rakendamisel, mis suudaksid vastata asjaomaste töötajate ja nende perekondade vajadustele; sel viisil suurendab kokkuhoiupoliitika vaesust ja sotsiaalset tõrjutust;
J.arvestades, et on ilmselgelt ebaloogiline, et EL eraldab rahalisi vahendeid sellistele riikidele nagu Slovakkia majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks ja samal ajal lubab sellel liikmesriigil tõmmata ligi investeeringuid viisil, mis ei ole vastavuses ühenduse eeskirjadega;
1.väljendab oma täielikku solidaarsust kõigi Embraco Riva presso Chieri tehase töötajatega ja nende perekondadega, samuti majandusharu töötajatega, keda see otsus võib mõjutada, ning toetab neid kõigiti;
2.nõuab, et võetaks kõik toetusmeetmed ja osutataks igakülgset abi töötajatele, nende perekondadele ja kõigile sidusrühmadele, keda see otsus võib mõjutada;
3.on seisukohal, et Embraco juhtum tõendab vaieldamatult mitte üksnes Euroopa siseturu puudulikku toimimist, vaid ka valimatu laienemispoliitika laastavat mõju, eriti ida suunas laienemise tõttu, sest ei suudetud ette näha, milliseid hävitavaid tagajärgi toob elutervele ja õiglasele konkurentsile madala maksumääraga riikide kaasamine;
4.nõuab tungivalt sotsiaalkaitse poliitika rakendamist tootmise ümberpaigutamise tõttu kannatanud töötajate huvides, et anda neile vajalikku abi ja võimaldada ümberõpet eesmärgiga hõlbustada neil uue töökoha leidmist;
5.rõhutab kindlalt, et selle juhtumi puhul on vastutav EL ja tema poliitika, ning peab ELi reageerimist ümberpaigutamistele ebapiisavaks;
6.kinnitab liikmesriikide õigust kasutada mis tahes vahendeid, sealhulgas protektsionistlikke meetmeid oma majanduse, oma töötajate ja oma territooriumi kaitseks võitluses tootmise ümberpaigutamise vastu;
7.rõhutab, et igal liikmesriigil tuleb võtta kasutusele vajalikke meetmeid selleks, et soodustada tootmise ümber paigutanud ettevõtete tagasitulekut, sealhulgas oluliste riiklike investeerimiskavade kaudu;
8.nõuab, et riigiabi saavaid ettevõtteid ergutataks arendama vastutustundlikku sotsiaalset käitumist, konsulteerides töötajate esindusorganisatsioonidega ning piirkondlike ja kohalike ametiasutustega;
9.rõhutab, kui oluline on kehtestada sanktsioone neile ettevõtetele, kes on saanud kas riigi või ühenduse rahalist abi majanduskasvu toetamiseks konkreetses piirkonnas, kuid otsustavad ebaõiglaselt viia oma tootmise välismaale; nõuab seetõttu, et sellised ettevõtjad oleksid kohustatud saadud rahalise abi tagasi maksma ja oleksid edaspidi mis tahes rahaliste toetuste jaotamisest välja arvatud;
10.kutsub komisjoni üles viima läbi vajalikku kontrolli selle üle, kas Embraco omanik kasutas Euroopa Liidu eraldatud rahalisi vahendeid mittesihipäraselt, täpsemalt ettevõtte teise liikmesriiki üleviimise rahastamiseks;
11.palub, et komisjon viiks läbi uurimise selle kohta, kas selline Euroopa-sisene ümberpaigutamine on aluslepingutega kooskõlas, kui selle põhjused ei ole majanduslikud või tööstuslikud, vaid ülekaalukad huvid säästa maksude ja töötasude pealt;
12.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile (eelkõige asepresidendile ja töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime volinikule Jyrki Katainenile, tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinikule Marianne Thyssenile, siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde volinikule Elżbieta Bieńkowskale ning konkurentsivolinikule Margrethe Vestagerile), liikmesriikidele, Itaalia valitsusele ja Brasiilia valitsusele.