Menetlus : 2018/2633(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0153/2018

Esitatud tekstid :

B8-0153/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 15/03/2018 - 10.14
CRE 15/03/2018 - 10.14

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 190kWORD 58k
12.3.2018
PE616.099v01-00
 
B8-0153/2018

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


ettevõtja sotsiaalse vastutuse kohta (2018/2633(RSP))


Daniele Viotti, Sergio Gaetano Cofferati, Patrizia Toia, Agnes Jongerius, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Udo Bullmann, Josef Weidenholzer fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon ettevõtja sotsiaalse vastutuse kohta (2018/2633(RSP))  
B8-0153/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6 ja 21,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 6, 9, 145–161, 173 ja 174,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 12, 14, 15, 21, 23 ja 26 ning selle IV jaotist,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalhartat,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni (1948) ja teisi inimõigustealaseid ÜRO dokumente, eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti (1966), majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste pakti (1966), rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni (1965), naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (1979), lapse õiguste konventsiooni (1989), kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni (1990) ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni (2006),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele,

–  võttes arvesse ILO konventsioone, millega kehtestatakse üldised tööõiguse põhireeglid järgmistes valdkondades: sunniviisilise töö kaotamine (nr 29 ja 105 (1957)), ühinemisvabadus ja kollektiivne läbirääkimisõigus (nr 87 (1948) ja 98 (1949), lapsele sobimatu töö kaotamine (nr 138 (1973) ja 182 (1999)) ning tööalane mittediskrimineerimine (nr 100 (1951) ja 111 (1958)),

–  võttes arvesse ILO konventsioone tööklauslite (hankelepingud) kohta (nr 94) ja kollektiivläbirääkimiste kohta (nr 154),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiivi 2014/95/EL (millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/828 (millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega)(2),

–  võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatist „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas“ (COM(2011)0681),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta – uus partnerlus(3), 6. veebruari 2013. aasta resolutsiooni ettevõtja sotsiaalse vastutuse, usaldusväärse, läbipaistva ja vastutustundliku ettevõtluse ning jätkusuutliku majanduskasvu kohta(4) ja 6. veebruari 2013. aasta resolutsiooni ettevõtja sotsiaalse vastutuse, ühiskonna huvide edendamise ning suuna kohta säästvale ja kaasavale taastumisele(5),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes(6), 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni sotsiaalpoliitika välismõõtme, töö- ja sotsiaalsete normide edendamise ning Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta(7) ning 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega(8),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta(9),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2016. aasta resolutsiooni sotsiaalse dumpingu kohta Euroopa Liidus(10), 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(11) ja 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni töötingimuste ja ebakindlate töösuhete kohta(12),

–  võttes arvesse oma 5. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika vajalikkuse kohta hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses(13) ning 5. juuli 2017. aasta resolutsiooni ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta(14),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni(15) ja 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni(16) maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta ning oma 13. detsembri 2017. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel(17),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ettevõtja sotsiaalne vastutus (ESV) kujutab endast ettevõtjate vastutust oma mõju eest ühiskonnale, hõlmab väga paljusid valdkondi ja põhineb läbipaistvusel, pikaajalisel lähenemisviisil ning positiivsel dialoogil ja suhtel kõikide sidusrühmadega, eelkõige töötajatega; arvestades, et Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide osalemist ESV edendamises tuleb suurendada seadusandlike ja muude kui seadusandlike meetmete abil;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu ESV tegevuskava aegus 2014. aastal ja seda ei ole veel uuendatud;

C.  arvestades, et Euroopa tööstus on paljudes tööstussektorites ülemaailmne liider ning annab üle poole Euroopa ekspordist, ligikaudu 65 % teadus- ja arendustegevuse investeeringutest ning enam kui 50 miljonit töökohta (nii otseselt kui ka kaudselt), st 20 % Euroopa töökohtadest; arvestades, et viimase 20 aasta jooksul on Euroopa töötleva tööstuse panus ELi SKPsse vähenenud 19 %-lt vähem kui 15,5 %-le ning selle panus teadus- ja arendustegevuse investeeringutesse ja töökohtade loomisse on samuti vähenenud; arvestades, et meie tööstusbaasi tugevdamine on ülimalt oluline eksperdi- ja oskusteabe hoidmiseks ELis ning et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tulemuslikku, tugevat ja ambitsioonikat tööstusstrateegiat;

D.  arvestades, et Brasiilias asuva ja Whirlpoolile kuuluva hargmaise ettevõtte Embraco otsus sulgeda oma tootmiskoht Riva di Chieris (Itaalia), koondada 497 töötajat ja viia tootmine teise liikmesriiki tõstatab arvukaid ulatuslikumaid poliitilisi küsimusi;

E.  arvestades, et Riva di Chieri tootmiskoht on kasumlik ja selle tootlikkuse tase on kõrge ning tootmistegevuse mujale viimise otsus põhineb pigem lühiajalistel rahalistel põhjustel kui pikaajalistel majanduslikel kaalutlustel; arvestades, et Embraco juhtkond on siiani keeldunud alustamast töötajate esindajate ning riiklike ja kohalike ametiasutustega koondamist käsitlevaid mõtestatud läbirääkimisi ning on üksnes nõustunud koondamiste edasilükkamisega;

F.  arvestades, et Embracoga seotud olukord on vaid üks paljudest Euroopa Liidus hiljuti toimunud sulgemis- ja koondamisjuhtumitest, mis on sageli seotud tootmise muusse liikmesriiki või väljaspool Euroopa Liitu asuvatesse piirkondadesse üleviimisega; arvestades, et sellistel protsessidel on Euroopa Liidule märkimisväärsed kahjulikud majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed; arvestades, et teatavad hargmaised ettevõtjad on järginud strateegiaid, milles keskendutakse üksnes lühiajalisele finantstulule, mis saavutatakse pikaajalise jätkusuutlikkuse, tööhõive, innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute ning oskuste uuendamise arvelt;

G.  arvestades, et restruktureerimise olukorras tuleks ESV raames soodustada dialoogi pidamist ettevõtjate ja sidusrühmade vahel, eelkõige töötajate ja kohalike ametiasutuste vahel, et tagada tootmiskohtade jätkuv kasutamine ja tööhõive säilitamine; arvestades, et ESV on eriti oluline piirkondade puhul, mis sõltuvad tööhõive, investeeringute ja sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohast ainult mõnest üksikust suurest ettevõtjast;

H.  arvestades, et ESV-l peaks olema otsustav roll ettevõtjate otsustusprotsesside kujundamisel; arvestades, et Embraco ja Whirlpool on hoolimata oma avalikust jätkusuutlikkusele pühendumisest näidanud, et nende Riva di Chieri tootmiskohaga seotud otsustes ja suhetes sidusrühmadega jääb ESVst oluliselt vajaka;

I.  arvestades, et direktiivi (EL) 2017/828 aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamise kohta eesmärk on muu hulgas edendada börsil noteeritud äriühingute otsustusprotsesse, mis põhinevad pikaajalisel jätkusuutlikkusel ja konkurentsivõimel, mitte lühiajalistel põhjustel ja tuludel;

J.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on liidu aluspõhimõtetena sätestatud kõrge tööhõive taseme edendamine, piisava sotsiaalkaitse tagamine, sotsiaalse tõrjutuse vastane võitlus ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tase; arvestades, et komisjon on võtnud kohustuse saavutada ELi puhul sotsiaalvaldkonnas AAA-reiting; arvestades, et majandus- ja sotsiaalpoliitika peaks teenima inimesi, sealhulgas edendama jätkusuutlikku ja sotsiaalselt vastutustundlikku majandustegevust võrdsetes tingimustes, ning arvestades, et inimesed moodustavad ettevõtja konkurentsivõime ja majanduse nõuetekohase toimimise kõige olulisema teguri;

K.  arvestades, et dumping, olgu see siis sotsiaalne, maksu- või keskkonnaalane dumping, on vastuolus Euroopa väärtustega, sest see ohustab ELi kodanike õiguste kaitset, paremate töö- ja elamistingimuste edendamist, siseturu nõuetekohast toimimist ja ausat konkurentsi majandustegevuses osalejate vahel;

L.  arvestades, et ELi poliitika üks peamine põhimõte on sotsiaalne ühtekuuluvus, mis tähendab kõigi töötajate palkade ja neile tagatava sotsiaalkindlustuskaitse pidevat ja jätkuvat ühtlustamist; arvestades, et töötingimused ja palgad on liidus endiselt väga erinevad, ning arvestades, et ülespoole suunatud sotsiaalne lähenemine on kogu liidus jõukuse ning suurema sisenõudluse keskse tähtsusega tegur;

M.  arvestades, et hiljutistest skandaalidest ja nendest tingitud protestikisast hoolimata ei ole tehtud piisavaid edusamme võitluses hargmaiste ettevõtjate ja üksikisikute poolse maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu ning maksudumpingu ilmingu kaotamisel Euroopa Liidus;

1.  märgib, et ettevõtja sotsiaalne vastutus on Euroopa sotsiaalse ja majandusmudeli oluline osa; kinnitab oma toetust määratlusele, mille kohaselt on ESV „ettevõtja vastutus tema tegevusega ühiskonnale avalduva mõju eest“, nagu on märgitud komisjoni 2011. aasta teatises „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas“;

2.  tuletab meelde, et Euroopa kujutab endast sotsiaalset turumajandust, mille eesmärk on saavutada jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv; tuletab meelde strateegias „Euroopa 2020“ määratletud olulist eesmärki, mille kohaselt peaks 2020. aastaks moodustama tööstuse osakaal 20 % sisemajanduse koguproduktist;

3.  väljendab tugevat solidaarsust kõigi Whirlpoolile kuuluva Brasiilia ettevõtte Embraco Riva di Chieri (Itaalia) tootmiskoha töötajate ja nende perekondade ning asjaomaste alltöövõtjatega ja avaldab neile toetust ning rõhutab, kui suurt negatiivset mõju avaldaks tehase sulgemine kohalikule majandusele ja kogukonnale; nõuab vajalike meetmete võtmist, et tagada kõigi asjaomaste töötajate töösuhte jätkumine ning kindlustada majandustegevuse ja tootmise pikaajaline säilimine Riva di Chieri tootmiskohas;

4.  rõhutab, et see on vaid üks paljudest hiljutistest juhtumitest, kus hargmaised ettevõtjad on nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda oma tootmise mujale viinud; on eriti mures selle pärast, et hargmaiste ettevõtjate otsustusprotsessis pööratakse sageli rohkem tähelepanu lühiajalistele tulemustele ja aktsionäride tulule kui majanduslikule ja sotsiaalsele mõjule, mida nende otsused avaldavad sidusrühmadele ja ühiskonnale; on seisukohal, et see on vastuolus ESV Euroopa väärtustega;

5.  märgib, et vaatamata Embraco ja Whirlpooli avalikkuse ees võetud jätkusuutlikkuse, sealhulgas sotsiaalse vastutuse valdkonnas võetud kohustustele on nimetatud ettevõtete Riva di Chieri tootmiskohaga seotud otsustes ja selliste otsuste käsitlemise viisis olnud ESV väga puudulik; peab kahetsusväärseks, et Embraco juhtkond ei ole pidanud sisukaid arutelusid ega läbirääkimisi töötajate esindajatega ega riiklike ja kohalike ametiasutustega;

6.  rõhutab, et sotsiaalselt vastutustundlik äritegevus peaks põhinema järgmisel: a) toodete ja teenuste kvaliteet, b) positiivne dialoog kõigi sidusrühmadega, eelkõige töötajatega, c) otsustusprotsessid, millega soodustatakse pikaajalist jätkusuutlikkust ja tagatakse piisav läbipaistvuse tase, d) inim- ja töötajate õiguste ning kõigi kohaldatavate õigusaktide ja sotsiaalpartneritevaheliste kollektiivlepingute täielik järgimine ning e) töötingimuste parandamine;

7.  tuletab meelde, et sotsiaalselt vastutustundlik lähenemisviis toob kasu ühiskonnale kui tervikule, aga lisaks ka ettevõtjatele, sest tarbijad ja investorid on üha enam huvitatud ostetavate toodete või teenuste ning ka investeeringu objektiks olevate ettevõtete keskkonna- ja sotsiaalsest mõjust; rõhutab, et samal ajal võib sotsiaalselt vastutustundetu käitumine oluliselt kahjustada ettevõtjate tulemuslikkust;

8.  palub komisjonil esitada enne 2018. aasta lõppu uue ettevõtja sotsiaalse vastutuse tegevuskava; juhib tähelepanu asjaolule, et selline tegevuskava peaks tagama, et ESV suhtes rakendatakse ambitsioonikamat lähenemisviisi, mis hõlmab õiguslikke nõudeid ning nii rangemaid aruandluskohustusi kui ka tulemuslikumaid kontrollimehhanisme, tuginedes muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi (direktiiv 2014/95/EL) kogemustele;

9.  rõhutab, et läbivaadatud tegevuskavas tuleks ESV ajakohastatud määratlusse lisada ka aluspõhimõtete ja õiguste, sealhulgas Euroopa sotsiaalhartas ja ILO tööõiguse põhireeglites määratletud aluspõhimõtete ja õiguste austamine ning sotsiaalse ühtekuuluvuse, kvaliteetsete töötingimuste ja tööhõive kõrge taseme edendamine; tegevuskavas tuleks ette näha ka ESV puhul Euroopa sotsiaalse märgise kasutuselevõtmine;

10.  kutsub liikmesriike üles kasutama täielikult ära võimalust lisada oma riigihankemenetlustesse keskkonna- ja sotsiaalsed kriteeriumid, sealhulgas ESV; kutsub komisjoni üles edendama neid algatusi ja lihtsustama selle valdkonna parimate tavade vahetamist;

11.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama jõupingutusi, mida tehakse ÜRO tasandil hargmaiseid ettevõtjaid käsitleva siduva lepingu kehtestamiseks, ning pürgima ambitsioonika kokkuleppe poole, millega kehtestatakse tulemuslikud ja jõustatavad mehhanismid hargmaiste ettevõtjate majandustegevuses inimõiguste täieliku austamise tagamiseks;

12.  rõhutab, et ESV puhul tuleb eelkõige pöörata tähelepanu ettevõttes valitsevate töösuhete kõrgele kvaliteedile; on kindlalt veendunud, et ettevõtjate ja töötajate vahelisel sotsiaalsel dialoogil on keskne tähtsus muutuste ennetamisel ja ohjamisel ning tööstusalastele küsimustele vastuste leidmisel;

13.  on veendunud, et ESV peaks põhinema ka töötajate tõhustatud teavitamisel ja osalusel ning nendega konsulteerimisel; nõuab, et komisjon võtaks sellealaseid meetmeid ning esitaks sealhulgas ettepaneku Euroopa töönõukogu direktiivi läbivaatamiseks ning suurendaks töötajate kaasamist ettevõtet puudutavatesse küsimustesse; palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist ettepaneku kehtestada töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise õigusraamistik ning teha seda soovituste põhjal, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2013. aasta resolutsioonis töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta;

14.  on seisukohal, et ESV kaalutluste üks ülimalt olulise tähtsusega element peaks olema ettevõtjate osalemine töötajate oskuste ja oskusteabe parandamises tulemusliku ja piisava elukestva koolituse ja hariduse pakkumise abil;

15.  on seisukohal, et majandustegevuse üleviimise korral peaksid ettevõtjad vastutama selle eest, et nad aitavad, ka majanduslikult, kaasa nii tootmiskohtade kui ka asjaomaste töötajate jaoks sobiva alternatiivse tegevuse kindlaksmääramisele; palub komisjonil esitada ettepanekud seadusandlike meetmete võtmiseks, et tagada võimalus sundida avalikult sektorilt rahalisi vahendeid saavaid ettevõtjaid tegevuse üleviimise korral tagastama kõik niisugused rahalised vahendid, mis neile on antud;

16.  kutsub komisjoni üles uurima juhtumeid, kus ettevõtjad otsustavad oma tootmise ELis mujale viia, ning tegema seda eesmärgiga tagada muu hulgas see, et Euroopa rahalisi vahendeid ei kasutata vääralt liikmesriikidevahelise konkurentsi edendamiseks; kutsub komisjoni üles kontrollima ka seda, et liikmesriigid ei kasutaks avaliku sektori vahendeid vääralt, eelkõige eesmärgiga meelitada ligi teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjaid, sealhulgas sotsiaalse ja maksudumpingu kaudu;

17.  on veendunud, et tööstust tuleks vaadelda ELi pikaajalise konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse seisukohast strateegilise tähtsusega varana; rõhutab, et üksnes tugev ja vastupanuvõimeline tööstus ning tulevikku suunatud tööstuspoliitika koos vajalike avaliku sektori investeeringute ja toetusega võimaldavad ELil tulla toime mitmesuguste eelseisvate väljakutsetega, sealhulgas taasindustrialiseerimise, jätkusuutlikkusele ülemineku ja kvaliteetsete töökohtade loomisega;

18.  rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peavad tagama ELi tööstusbaasi konkurentsivõime ja pikaajalise jätkusuutlikkuse ning paremini ennetama sotsiaal-majanduslikke kriisiolukordasid või võimalikku tootmise mujale viimist; kordab, et majanduskriis on avaldanud tööstuslikule tootmisele suurt mõju, kuna seetõttu on märkimisväärselt vähenenud töökohad, tööstuslik oskusteave ja tööstustööliste oskused; rõhutab, et EL peaks kaitsma ja edendama selliste tööstusettevõtete ja tootmiskohtade (nt Embraco Riva di Chieris) lisaväärtust, mis on jätkuvalt Euroopa ja maailmaturul konkurentsivõimelised;

19.  on seisukohal, et äärmiselt oluline on tagada kogu ELis võrdsed tingimused, ning kutsub komisjoni üles võtma seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke meetmeid, et võidelda sotsiaalse, maksu- ja keskkonnaalase dumpingu vastu; mõistab teravalt hukka juhtumid, mille puhul ettevõtjad (eriti kui nad on kasumlikud) otsustavad oma majandustegevuse mujale üle viia madalamate maksude, tööjõukulude või keskkonnastandardite tõttu; rõhutab, et see nähtus kahjustab tugevalt siseturu toimimist ja kodanike usaldust Euroopa Liidu vastu;

20.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks algatusi, mille eesmärk on parandada ELi kodanike elatustaset majandusliku ja sotsiaalse tasakaalustamatuse vähendamise abil; rõhutab, et sotsiaalküsimuste valdkonnas tuleb võtta tulemuslikke meetmeid, et parandada ELis sotsiaalseid ja töötingimusi järkjärgulise ülespoole suunatud lähenemise abil, ühtlasi Euroopa sotsiaalõiguste samba kontekstis, et vältida sotsiaalset dumpingut ja üha madalamate tööstandardite suunalist võidujooksu;

21.  palub komisjonil edendada kollektiivlepingute laiemat katvusala kooskõlas liikmesriikide riigisiseste traditsioonide ja tavadega ning sotsiaalpartnerite autonoomiat nõuetekohaselt austades; soovitab koostöös sotsiaalpartneritega kehtestada palga alammäärad, mis kehtestataks siseriikliku miinimumpalga vormis ja mille aluseks oleks mediaanpalk;

22.  peab kahetsusväärseks, et halvima võimaliku stsenaariumi korral, st tootmiskoha sulgemise olukorras ei ole enamikus liikmesriikides kasutatavad heaolu edendamise vahendid piisavad; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid piisava sotsiaalkaitse, mis võimaldab inimestel jääda majanduslikult aktiivseks ja elada inimväärset elu; kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike töö kaotanud inimestele piisavate töötushüvitiste, kutselase koolituse ja mentorlusteenuste pakkumise tagamisel, pöörates erilist tähelepanu madala kvalifikatsiooniga töötajatele ja töötajatele, kes on vanemad kui 50 aastat;

23.  kordab, et vastutustundliku maksustrateegia rakendamist tuleb pidada üheks ESV sambaks ja et agressiivne maksuplaneerimine on sellega vastuolus; peab kahetsusväärseks, et enamike ettevõtjate ESV kaalutlused ja aruanded ei sisalda seda komponenti; palub komisjonil lisada kõnealune komponent ajakohastatud tegevuskavasse ja määratleda selles nõuetekohaselt ka selle komponendi sisu;

24.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma piisavaid järelmeetmeid soovituste suhtes, mille Euroopa Parlament esitas eesmärgiga võidelda tulemuslikult maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu ning kaotada ELis maksudumping, ning kehtestama selleks eelkõige riikide lõikes toimuva avaliku aruandluse ja äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi, keelustama varifirmad ja võitlema maksuparadiiside vastu nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda; rõhutab, kui oluline on kehtestada Euroopa tasandil äriühingu tulumaksu tegelik alammäär;

25.  tunneb heameelt rolli üle, mida komisjon on pädeva konkurentsiasutusena asunud täitma maksualaseid eelotsuseid käsitlevates riigiabi uurimistes; julgustab komisjoni kasutama täies ulatuses oma ELi konkurentsieeskirjadest tulenevaid volitusi, et võidelda kahjulike maksutavade vastu ning sanktsioneerida liikmesriike ja ettevõtjaid, kelle puhul leiab kinnitust sellistes tavades ja üldisemalt maksudumpingus osalemine; rõhutab, et komisjon peab eraldama rohkem vahendeid (nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi) selleks, et suurendada oma suutlikkust algatada koheselt kõik vajalikud maksudega seotud riigiabi uurimised;

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT L 330, 15.11.2014, lk 1.

(2)

ELT L 132, 20.5.2017, lk 1.

(3)

ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 45.

(4)

ELT C 24, 22.1.2016, lk 28.

(5)

ELT C 24, 22.1.2016, lk 33.

(6)

ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 101.

(7)

ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 39.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0298.

(9)

ELT C 440, 30.12.2015, lk 23.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0346.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0010.

(12)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0290.

(13)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0377.

(14)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0305.

(15)

ELT C 366, 27.10.2017, lk 51.

(16)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0310.

(17)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0491.

Viimane päevakajastamine: 15. märts 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika