RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Bologna protsessi rakendamise seisu ja järelmeetmete kohta
13.4.2018 - (2018/2571(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5
Petra Kammerevert kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel
B8‑0190/2018
Euroopa Parlamendi resolutsioon Bologna protsessi rakendamise seisu ja järelmeetmete kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 14,
– võttes arvesse oma 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni Euroopa institutsioonide panuse kohta Bologna protsessi tugevdamisse ja arengusse[1],
– võttes arvesse nõukogu 25. ja 26. novembri 2013. aasta järeldusi Euroopa kõrghariduse globaalse mõõtme kohta[2],
– võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Majanduskasvu ja tööhõive toetamine – Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava“ (COM(2011)0567),
– võttes arvesse nõukogu 28. ja 29. novembri 2011. aasta järeldusi kõrghariduse ajakohastamise kohta[3],
– võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2012. aasta teatist „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel“ (COM(2012)0669),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta soovitust edasise Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel[4],
– võttes arvesse Bolognas 19. juunil 1999. aastal 29 Euroopa riigi haridusministrite poolt allkirjastatud ühisdeklaratsiooni (Bologna deklaratsioon),
– võttes arvesse oma 28. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Bologna protsessi rakendamise järelmeetmete kohta,
– võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2017. aasta teatist „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ (COM(2017)0673),
– võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust „Bologna protsessi rakendamine – ülevaade ja järelmeetmed“ (O-000020/2018 – B8‑0014/2018),
– võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni resolutsiooni ettepanekut,
– võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Bologna protsess on valitsustevaheline algatus, millega riigid soovivad avatud ja koostööl põhinevat dialoogi kasutades rahvusvaheliselt kokku lepitud kohustuste kaudu saavutada ühiseid eesmärke, aidates seeläbi üles ehitada Euroopa kõrgharidusruumi, mis pakub võrdseid võimalusi ja kvaliteetset haridust;
B. arvestades, et Bologna protsess on edendanud liikuvust, aidates kaasa kõrghariduse rahvusvahelistumisele ning parandades eri kõrgharidussüsteemide standardite ühilduvust ja võrreldavust, järgides samal ajal akadeemilise vabaduse ja institutsioonilise autonoomia põhimõtteid ning keskendudes kõrghariduse kvaliteedi tõstmisele ja kodanikele võrdsete võimaluste pakkumisele;
C. arvestades, et Euroopa kõrgharidusruum loodi eesmärgiga võtta kasutusele kolmeastmeline süsteem (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe) ning muuta Euroopa kõrgharidussüsteemid paremini võrreldavaks ja atraktiivsemaks kogu maailmas;
D. arvestades, et haridus on üks meie ühiskonna peamistest sammastest, ning arvestades, et kõrgharidusel on oluline roll isikliku arengu ja oskuste arendamise soodustamisel, töölesobivuse ja konkurentsivõime parandamisel, kodanikuosaluse, kodanikuaktiivsuse ja kultuuridevahelise mõistmise suurendamisel, ühiste väärtuste edendamisel ja kiiresti muutuva maailma probleemide käsitlemisel;
E. arvestades, et komisjon on algatanud ELi uue kõrghariduse tegevuskava, et toetada kõrgharidusasutusi ja kõrghariduse eest vastutavaid riikide ametiasutusi; arvestades, et teised Euroopa kõrgharidusruumi riigid võidakse konsultatsioonide ja parimate tavade vahetamise kaudu sellesse protsessi järk-järgult kaasata;
F. arvestades, et püüe saavutada avatud ja kaasav Euroopa kõrgharidusruum, mis põhineb kvaliteedil ja vastastikusel usaldusel, on Bologna protsessi alus;
G. arvestades, et Bologna protsessis ja Euroopa kõrgharidusruumis osaleb 48 riiki, kelle hulka kuulub palju ELi olulisi naabreid ja partnereid; arvestades, et Bologna protsess muudab tõhusamaks kõrghariduse valdkonna partnerlused ELi mittekuuluvate riikidega ning pakub stiimuleid hariduse ja muude valdkondade reformimiseks asjaomastes riikides;
H. arvestades, et õppijate suurem ja hõlpsam liikuvus ning ühised diplomid on seni Bologna protsessi kaks suurt saavutust, pidades silmas Bologna protsessi rakendamise ebaühtlaseid edusamme Euroopa kõrgharidusruumis ja raskusi kokkulepitud struktuurireformide rakendamisel paljudel juhtudel;
I. arvestades, et 2015. aastal võeti Valgevene Euroopa kõrgharidusruumi tingimusel, et riik täidab Valgevene kõrgharidusreformi tegevuskavas sätestatud nõuded; arvestades, et Valgevene ametiasutused ei täitnud oma kohustusi 2017. aasta lõpuks ning peaksid reformidele uut hoogu andma;
1. kutsub osalevaid riike üles suurendama poliitilist pühendumust ja edendama vastastikust koostööd ühiselt kokku lepitud eesmärkide elluviimisel kogu Euroopa kõrgharidusruumis, töötades vajaduse korral välja asjakohased õigusraamistikud, et kindlustada Euroopa kõrgharidusruumi areng, suurendada selle usaldusväärsust ja muuta see akadeemilise tipptaseme etaloniks kogu maailmas, parandades ühtlasi liikuvusvõimalusi, et tagada võimalikult suure arvu õppijate kaasamine;
2. palub osalevatel riikidel tagada läbipaistvad, juurdepääsetavad ja õiglased liikuvusstipendiumite ja -toetuste eraldamise mehhanismid; nõuab, et EL ja liikmesriigid suurendaksid oma hariduseelarveid, et tagada kõigile juurdepääs tasuta avalik-õiguslikule kõrgharidusele, eesmärgiga edendada elukestvat õpet;
3. palub, et komisjon ja osalevad riigid hõlbustaksid välismaal läbitud akadeemiliste õppeperioodide ja saadud ainepunktide ning akadeemiliste ja kutsekvalifikatsioonide ja varasemate õpingute tunnustamist ning töötaksid välja kvaliteedi tagamise süsteemid; toonitab, et liit, liikmesriigid ja ülikoolid peaksid kehtestama korra, mille alusel asjakohaste rahaliste vahendite kaudu antakse rahalist toetust ja pakutakse haldustuge ebasoodsa taustaga õppijatele, teadus- ja muudele töötajatele, et muu hulgas osaleda liikuvuskavades, ja muutma kõrghariduse veelgi juurdepääsetavamaks, laiendades elukestva õppe võimalusi akadeemilisel tasandil, soodustama selliseid täiendavaid õppevorme nagu mitteformaalne haridus ja informaalne õppimine ning looma avatumaid õppevõimalusi, kõrvaldades hariduse eri tasandite vahel olevad takistused;
4. kutsub asjaomaseid sidusrühmi ja asutusi üles pakkuma lahendust lühikeste tsüklite probleemile, mille puhul bakalaureusekraadi programmile juurdepääsuks ja sinna vastuvõtuks on vajalik ülikooli sissepääsemise kvalifikatsioonieksami sooritamine;
5. palub Euroopa kõrgharidusruumi riikidel edendada õppijate, õpetajate, teadlaste ja haldustöötajate kaasavamat liikuvust, sest liikuvus toetab nii isiklikku kui ka kutsealast arengut ning parandab õppimise, õpetamise, teadustöö ja haldusjuhtimise kvaliteeti; pooldab liikuvuse lisamist haridusprogrammidesse ja võõrkeeleõppe parandamist; palub liikmesriikidel näha ette piisav avalik rahastamine ja kasutada asjaomast rahastust tõhusamalt, eesmärgiga tagada, et õppijatel ja teadlastel on välismaal õppimiseks piisavad vahendid ning et nende sotsiaalne ja majanduslik taust ei kujuta endast takistust;
6. rõhutab, et teadmiste, teadusuuringute ja teaduse soodustamine kõigis Euroopa kõrgharidusruumi riikides on oluline osa ELi 2020. aasta järgsest strateegiast ning aitab suuresti edendada Euroopa kodakondsust;
7. kutsub komisjoni üles hindama 2015. aastal Jerevanis toimunud ministrite konverentsi eesmärkide elluviimist seoses õpetamise ja õppimise kvaliteedi ning kõrgkooli lõpetanute tööalase konkurentsivõime toetamisega kogu nende tööelu jooksul;
8. rõhutab, kui tähtis on parandada kõrghariduse sotsiaalset mõõdet; kutsub Euroopa kõrgharidusruumi riike üles viima tulemuslikult ellu Euroopa kõrgharidusruumi sotsiaalse mõõtme strateegia ning pakkuma puudega ja ebasoodsa taustaga õppijatele konkreetseid võimalusi kõrgharidusele juurdepääsuks ja selle omandamiseks;
9. kutsub Euroopa kõrgharidusruumi riike üles tagama, et konsultatsioonid ja kõrgharidusasutuste kriitilised hindamised viidaks läbi rahvusvahelisel tasandil, ning tegema tööd paremini koordineeritud lähenemisviisi saavutamiseks, et viia ellu ühiselt kokku lepitud reformid Bologna protsessi eesmärkide täitmiseks, ning mitteformaalse hariduse ja informaalse õppimise tegelikuks tunnustamiseks, et suurendada õppijate tööalast konkurentsivõimet ja kodanikuosalust;
10. kutsub komisjoni üles jälgima edusamme Bologna protsessi sotsiaalse mõõtme eesmärkide ja ka laiemate kaasamise eesmärkide valdkonnas;
11. nõuab, et käesoleval aastal Pariisis toimuv ministrite konverents annaks aru 2015. aasta mais Jerevanis toimunud viimase ministrite konverentsi seatud eesmärgi – viia lõpule Euroopa kõrgharidusruumi loomine – elluviimisest;
12. nõuab, et 2018. aastal Pariisis toimuval järgmisel Euroopa kõrgharidusruumi ministrite konverentsil antaks Bologna protsessile kriitiline hinnang, et a) teha kindlaks järelejäänud takistused ja võimalikud lahendused ning tagada kohustuste nõuetekohane täitmine, b) toetada mahajäänud riike Bologna protsessi peamiste kohustuste täitmisel, tõhustades suutlikkuse suurendamist, ja töötada välja konkreetsed mehhanismid ja menetlused nõuetele mittevastavuse juhtumite käsitlemiseks ning c) uurida Euroopa kõrgharidusruumi uusi eesmärke pärast 2020. aastat ja edendada dialoogi valitsuste, kõrgharidusasutuste ja uurimisinstituutide vahel, aidates seeläbi luua integreeritumat, kvaliteetsemat, kaasavamat, atraktiivsemat ja konkurentsivõimelisemat Euroopa kõrgharidusruumi;
13. palub Euroopa kõrgharidusruumi riikidel jätkata Valgevene küsimuse käsitlemist; palub, et komisjon eraldaks vahendid tegevusteks, mis on vajalikud Valgevene kõrgharidusreformi tegevuskava elluviimiseks;
14. kutsub Bologna järelmeetmete rühma sekretariaati üles jälgima teateid selle kohta, et samu suuniseid rakendati Euroopa kõrgharidusruumi eri riikides erinevalt ning et tausta ja vahendite taseme erinevused tõid kaasa märkimisväärseid lahknevusi Euroopa kõrgharidusruumi asutuste vahel;
15. rõhutab, kui oluline on kõrgharidussektorit ja sidusrühmade ees seisvaid probleeme käsitlevaks ühiskondlikuks aruteluks võimalusi luua ja seda tugevdada; toonitab, et on tähtis edendada õppijate, teadlaste, õpetajate ja muude töötajate osalemist kõrghariduse juhtimises;
16. rõhutab vajadust suurendada avaliku sektori vahendeid hariduses ja järgida ELi peamist eesmärki eraldada 2020. aastaks 3 % liidu SKPst teadus- ja arendustegevuseks;
17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.