Resolutsiooni ettepanek - B8-0233/2018Resolutsiooni ettepanek
B8-0233/2018
Euroopa parlament

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi 1507 × 59122 × MON 810 × NK603 või geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm 1507, 59122, MON 810 ja NK603 transformatsiooni, koosnevad sellest või on sellest toodetud, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/815/EÜ, 2010/428/EL ja 2010/432/EL vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta

22.5.2018 - (D056123 – 2018/2699(RSP))

vastavalt kodukorra artikli 106 lõigetele 2 ja 3
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Vastutav parlamendiliige: Bart Staes Kaasraportöörid: Guillaume Balas, Lynn Boylan, Eleonora Evi, Sirpa Pietikäinen, Valentinas Mazuronis

Menetlus : 2018/2699(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0233/2018
Esitatud tekstid :
B8-0233/2018
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B8-0233/2018

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi 1507 × 59122 × MON 810 × NK603 või geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm 1507, 59122, MON 810 ja NK603 transformatsiooni, koosnevad sellest või on sellest toodetud, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/815/EÜ, 2010/428/EL ja 2010/432/EL vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta

(D056123-02 – 2018/2699(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi 1507 × 59122 × MON 810 × NK603 või geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm 1507, 59122, MON 810 ja NK603 transformatsiooni, koosnevad sellest või on sellest toodetud, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/815/EÜ, 2010/428/EL ja 2010/432/EL vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D056123-02),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta[1], eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 23. aprillil 2018 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)[2] artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 14. novembril 2017. aastal vastu võetud ja 28. novembril 2017. aastal avaldatud arvamust[3],

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele[4],

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 3. veebruaril 2011 esitas ettevõte Pioneer Overseas Corporation, kes esindab ettevõtet Pioneer Hi-Bred International Inc. (Ameerika Ühendriigid), Madalmaade pädevale riiklikule asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse geneetiliselt muundatud maisi 1507 × 59122 × MON 810 × NK603 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks; arvestades, et nimetatud taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud maisi 1507 x 59122 × MON 810 × NK603 (edaspidi "geneetiliselt muundatud mais") sisaldavate või sellest koosnevate toodete (mis on ette nähtud muudeks kasutusviisideks kui toiduks ja söödaks kasutamine, välja arvatud viljelemiseks) turule laskmist;

B.  arvestades, et taotlus hõlmas geneetiliselt muundatud maisis esinevate ühekordsete transformatsioonide kümmet alakombinatsiooni, millest viis olid juba lubatud; arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu hõlmab kaheksat neist alakombinatsioonidest; arvestades, et alakombinatsioonid 1507 × NK603 ja NK603 × MON810 on juba muude komisjoni otsustega lubatud;

C.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 14. novembril 2017 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu positiivse arvamuse, mis avaldati 28. novembril 2017[5];

D.  arvestades, et geneetiliselt muundatud mais saadakse nelja geneetiliselt muundatud maisi transformatsiooni ristamisel: 1507 annab tulemuseks insektitsiidse valgu Cr1F ja on resistentne herbitsiid glüfosinaadile; 59122 annab tulemuseks insektitsiidsed valgud Cry34Ab1 ja Cry35Ab1 ning on samuti resistentne herbitsiid glüfosinaadile; MON810 annab tulemuseks insektitsiidse valgu Cr1Ab; NK603 toodab kaks ensüümi, mis annavad resistentsuse herbitsiid glüfosaadi suhtes;

E.  arvestades, et täiendavate herbitsiidide, antud juhul glüfosaadi ja glüfosinaadi kasutamine on herbitsiidiresistentsete taimede kasvatamisel tavapärane ning seepärast võib eeldada, et saagis leidub alati pihustamisjääke ja need on selle vältimatu koostisosa; arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete põllukultuuride kasvatamisega kaasneb tavapäraste kultuuridega võrreldes suurem täiendavate herbitsiidide kasutamine;

F.  arvestades, et seetõttu võib eeldada, et geneetiliselt muundatud mais puutub kokku suuremate ja ka korduvate glüfosaadi ja glüfosinaadi annustega, mis mitte üksnes ei suurenda jääkaine kogust saagikoristusel, vaid võib mõjutada ka geneetiliselt muundatud maisitaime koostist ning selle põllumajanduslikke näitajaid;

G.  arvestades, et ühes sõltumatus uuringus jõuti järeldusele, et EFSA riskihindamist ei tohiks vastu võtta, sest näiteks ei nõudnud EFSA empiirilisi andmeid mürgisuse ja immuunsüsteemile avalduva mõju kohta, arvesse ei olnud võetud kombineeritud mõju ja täiendavate herbitsiidide suuremate annuste pihustamise tagajärgi, keskkonnariski hindamine oli vastuvõtmatu ja põhines valedel eeldustel, ning ei olnud ette nähtud lekete ja võimalike tervisemõjude juhtumipõhise seire süsteemi[6];

H.  arvestades, et ühe praegu loata mitmekordse transformatsiooni alakombinatsiooni (59122 x MON810 x NK603) jaoks loa taotleja ei esitanud katseandmeid; arvestades, et mitmekordsele transformatsioonile loa andmist ei tohiks kaaluda iga alakombinatsiooni katseandmete põhjaliku hindamiseta;

I.  arvestades, et glüfosinaat on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks ning seetõttu kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009[7] sätestatud välistamiskriteeriumid; arvestades, et glüfosinaat on liidus kasutamiseks heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõpeb 31. juulil 2018. aastal[8];

J.  arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse osas on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et vastupidiselt sellele liigitas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeensete ainete hulka;

K.  arvestades, et EFSA pestitsiidikomisjoni seisukoha järgi ei saa üldiselt teha järeldusi geneetiliselt muundatud põllukultuuridele glüfosaadivalmististe pihustamise jääkide ohutuse kohta[9]; arvestades, et lisaained ja nende segud, mida kasutatakse pihustamiseks mõeldud kaubanduslikes glüfosaadivalmististes, võivad olla mürgisemad kui toimeaine eraldi[10];

L.  arvestades, et liit on mürgisuse kartuse tõttu juba turult kõrvaldanud polüetoksüleeritud rasvamiinina tuntud glüfosaadi lisaaine; arvestades, et probleemsed lisaained ja segud võivad siiski olla lubatud riikides, kus geneetiliselt muundatud maisi kasvatatakse (Kanadas ja Jaapanis);

M.  arvestades, et teave herbitsiidide ja nende metaboliitide jäägi tasemete kohta on vajalik herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede põhjaliku riskihindamise jaoks; arvestades, et herbitsiidide pihustamise jäägid ei kuulu EFSA GMO-komisjoni pädevusse; arvestades, et geneetiliselt muundatud maisi herbitsiididega pihustamise mõju ei ole hinnatud, samuti ei ole hinnatud glüfosaadi ja glüfosinaadiga pihustamise kumulatiivset mõju;

N.  arvestades, et liikmesriikidelt ei nõuta imporditavas maisis sisalduva glüfosaadi- või glüfosinaadijäägi mõõtmist, et tagada jääkide piirnormidest kinnipidamine aastaid 2018, 2019 ja 2020 hõlmava kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi raames vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 2017/660[11], ja nad ei pea seda tegema ka aastatel 2019, 2020 ja 2021[12]; arvestades, et seetõttu ei ole teada, kas imporditavas geneetiliselt muundatud maisis sisalduv glüfosaadi- või glüfosinaadijääk vastab ELis kehtestatud jääkide piirnormidele;

O.  arvestades, et mitmekordse transformatsiooni tulemuseks on neli insektitsiidi (Cry1F ja Cry1Ab, mis on suunatud liblikaliste (Lepidoptera) vastu, ning Cry34Ab1 ja Cry35Ab1, mis on suunatud mardikaliste (Coleoptera) vastu); arvestades, et 2017. aastal tehtud teaduslikus uuringus Bt-toksiinide ja täiendavate herbitsiididega pihustamise jääkide võimaliku tervisemõju kohta jõuti järeldusele, et erilist tähelepanu tuleks pöörata herbitsiidide jääkidele ja nende koostoimele Bt-toksiinidega[13]; arvestades, et seda EFSA ei uurinud;

P.  arvestades, et EFSA jõudis järeldusele, et kõik peale ühe glüfosaadi tavakultuuridel (geneetiliselt muundamata kultuuridel) kasutamise viisi kujutasid endast ohtu muudele kui tõrjutavatele vabas looduses elavatele maapealsetele selgroogsetele, ning tegi ka kindlaks, et mõned peamised glüfosaadi tavakultuuridel kasutamise viisid kujutavad endast suurt pikaajalist ohtu imetajatele[14]; arvestades, et ECHA on liigitanud glüfosaadi veeorganismidele pikaajalise mürgise toimega ainete hulka; arvestades, et glüfosaadi kasutamise negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonnale on ulatuslikult dokumenteeritud; arvestades, et näiteks ühes 2017. aastal Ameerika Ühendriikides tehtud uuringus leiti negatiivne seos glüfosaadikasutuse ja täiskasvanud monarhliblikate arvukuse vahel, eriti tiheda põllumajandustegevusega piirkondades[15];

Q.  arvestades, et uue loa andmine geneetiliselt muundatud maisi turule laskmiseks tekitab nõudlust selle kultuuri viljelemiseks kolmandates riikides; arvestades, et, nagu eespool nimetatud, kasutatakse geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsetel taimedel (tavapäraste kultuuridega võrreldes) suuremaid ja korduvaid herbitsiididoose, kuna need taimed on selleks otstarbeks teadlikult aretatud;

R.  arvestades, et liit on ühinenud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga, mis kohustab oma osalisi tagama, et nende jurisdiktsioonis toimuv tegevus ei kahjustaks muude riikide keskkonda[16]; arvestades, et otsus selle kohta, kas anda geneetiliselt muundatud maisile turule laskmise luba või mitte, kuulub liidu jurisdiktsiooni;

S.  arvestades, et mitme selektiivse herbitsiidi suhtes tolerantsete geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuuride aretamise peamine põhjus on umbrohu glüfosaadiresistentsuse kiire kasv riikides, kus geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuure on laialdaselt kasvatatud; arvestades, et 2015. aastal oli maailmas vähemalt 29 glüfosaadiresistentset umbrohuliiki[17];

T.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 23. aprillil 2018 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud;

U.  arvestades, et komisjon on korduvalt mõistnud hukka asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on ta pidanud loa andmise otsuseid vastu võtma ilma alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee toetuseta, ning et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on menetluse puhul üldiselt väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga seotud otsuste puhul muutunud tavapäraseks; arvestades, et sellise praktika on hukka mõistnud ka president Juncker, pidades seda ebademokraatlikuks[18];

V.  arvestades, et Euroopa Parlament lükkas 28. oktoobril 2015 esimesel lugemisel tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, ning palus komisjonil selle tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

W.  arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 põhjenduses 14 kinnitatakse, et komisjon peaks oma tegevuses nii palju kui võimalik vältima vastuollu minekut apellatsioonikomitees valdavaks kujuneda võiva seisukohaga, mille kohaselt rakendusakt ei ole asjakohane, ning seda eelkõige tundlike küsimuste puhul, nagu tarbijate tervis, toiduohutus ja keskkond;

X.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit või sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale ning et komisjon võtab oma loa pikendamise otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnesoleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002[19] sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrge kaitstuseastme tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  kutsub komisjoni üles peatama kõik GMOde loataotluste kohta tehtud rakendusotsused, kuni loa andmise menetlust on muudetud, et kõrvaldada puudused kehtivas menetluses, mis on osutunud sobimatuks;

5.  palub eelkõige, et komisjon täidaks oma kohustusi ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel ja peataks kõigi glüfosaaditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede impordi;

6.  palub eelkõige, et komisjon ei annaks luba importida toidu ja söödana kasutamiseks geneetiliselt muundatud taimi, mis on muudetud tolerantseks herbitsiidi suhtes, mille kasutamine liidus ei ole lubatud (käesoleval juhul on selleks glüfosinaat, mille loa kehtivus lõpeb 31. juulil 2018);

7.  palub komisjonil mitte anda luba ühelegi herbitsiiditolerantsele geneetiliselt muundatud taimele, ilma et oleks täielikult hinnatud täiendavate herbitsiidide ja nende kaubanduslike valmististega pihustamise jääke neid kultuure kasvatavates riikides;

8.  palub komisjonil täielikult integreerida täiendavate herbitsiidide ja nende jääkide riskihindamine herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamisse, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taim on ette nähtud liidus viljelemiseks või impordiks liitu toidu ja söödana;

9.  kordab oma üleskutset jätkata tööd komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, eesmärgiga tagada muu hulgas, et kui alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee ei esita arvamust geneetiliselt muundatud organismide heakskiitmise kohta kas kasvatamise või toidus ja söödas kasutamise eesmärgil, võtab komisjon ettepaneku tagasi; palub nõukogul kiiremas korras jätkata komisjoni sama ettepanekuga tehtavat tööd;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

 

Viimane päevakajastamine: 25. mai 2018
Õigusteave - Privaatsuspoliitika