Resolutsiooni ettepanek - B8-0239/2018Resolutsiooni ettepanek
B8-0239/2018

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta

25.5.2018 - (2018/2714(RSP))

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

José Manuel Fernandes fraktsiooni PPE nimel
Eider Gardiazabal Rubial fraktsiooni S&D nimel
Gérard Deprez fraktsiooni ALDE nimel
Jordi Solé fraktsiooni Verts/ALE nimel


Menetlus : 2018/2714(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0239/2018

B8-0239/2018

Euroopa Parlamendi resolutsioon 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta

(2018/2714(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 311, 312 ja 323,

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta teatist „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ (COM(2018)0321),

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekuid 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises (COM(2018)0324),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta[1] ning Euroopa Liidu omavahendite süsteemi reformimise kohta[2],

–  võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 29. mail 2018. aastal 2021.–2027. aasta finantsraamistiku kohta tehtud avaldusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

1.  võtab teadmiseks komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekud 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja ELi omavahendite süsteemi kohta, mille alusel hakatakse pidama läbirääkimisi; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi seisukoht on selgelt sõnastatud kahes resolutsioonis, mis võeti 14. märtsil 2018. aastal vastu väga suure häälteenamusega ja millel põhinevad parlamendivolitused läbirääkimisteks;

2.  nõuab, et nõukogu kannaks hoolt selle eest, et järgmisest finantsraamistikust oleks selgelt näha liidu tuleviku positiivne väljavaade ning selles võetaks arvesse ELi kodanike vajadusi, muresid ja ootusi; rõhutab, et mitmeaastase finantsraamisiku otsusega tuleb liidule anda vahendid, mida ta järgmise seitsme aasta jooksul vajab suurte probleemide lahendamiseks ning poliitiliste prioriteetide elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks; loodab seetõttu, et nõukogu peab poliitilistest lubadustest kinni ja näitab finantsraamistiku kindlaksmääramisel üles julgust; on mures selle pärast, et komisjoni ettepanek nõrgendab ELi solidaarsusmeetmeid, ja kavatseb nõukoguga läbi rääkides jõuda võimalusterohkema finantsraamistikuni, millest on kodanikele rohkem kasu;

3.  on hämmastunud ja mures, et võrdlevad andmed, mille komisjon pärast Euroopa Parlamendi tungivat nõudmist 18. mail 2018. aastal ametlikult avaldas, erinevad mõnevõrra andmetest, mis esitati koos mitmeaastase finantsraamistiku paketi ettepanekutega; märgib, et sealjuures on mitme ELi programmi assigneeringuid tegelikult suurendatud palju vähem ja teiste omi kärbitud palju rohkem, kui komisjon algselt oli teatanud; rõhutab, et parlament ja nõukogu peavad kohe alguses selgelt kokku leppima, kuidas nad arvnäitajad käsitlevad; märgib, et parlament kasutab käesolevas resolutsioonis omaenda arvutusi, mis põhinevad püsivhindadel, ja on võtnud arvesse, et Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja;

4.  on pettunud, et järgmise finantsraamistiku kogusummaks on kavandatud 1,1 triljon eurot, mis ilma Euroopa Arengufondita (praegu ELi eelarves ei sisaldu ja moodustab ELi kogurahvatulust 0,03 %) moodustab ELi 27 riigi kogurahvatulust 1,08 %; rõhutab, et absoluutarvuna on kogurahvatulu protsendina väljendatud kogumaht kehtiva finantsraamistiku omast väiksem, kuigi raha on liidul uute poliitiliste prioriteetide rahastamiseks ja probleemide lahendamiseks vaja rohkem; tuletab meelde, et praegu kehtiv finantsraamistik on juba väiksem kui sellele eelnenud 2007.–2013. aasta raamistik ja liidu tungivate vajaduste rahastamiseks ei ole sellest piisanud;

5.  peab kahetsusväärseks, et ettepanekuga vähendatakse ühise põllumajanduspoliitika eelarvet 15 % ja ühtekuuluvuspoliitika eelarvet 10 %; on eriti kindlalt vastu kõigile äärmuslikele kärbetele, mis kahjustavad poliitikavaldkondade põhisisu ja eesmärke, näiteks kärbetele, mida tahetakse teha Ühtekuuluvusfondi (-45 %) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarves (rohkem kui -25 %); seab sellega seoses kahtluse alla ettepaneku kärpida Euroopa Sotsiaalfondi eelarvet 6 %, samas kui selle kasutusvaldkonda on suurendatud ja sellest rahastatakse nüüd ka noorte tööhõive algatust;

6.  kinnitab, et Euroopa Parlamendil on kindel seisukoht, kui palju raha on ELi tähtsaimate poliitikavaldkondade rahastamiseks 2021.–2027. aasta finantsraamistikus vaja, et nende eesmärgid saaks täita; rõhutab, et eelkõige tuleb ELi 27 riigi ühisele põllumajanduspoliitikale ja ühtekuuluvuspoliitikale eraldada vähemalt sama palju raha kui 2014.–2020. aasta raamistikus (absoluutarvudes) ja säilitada nende poliitikavaldkondade üldine struktuur, programmi „Erasmus+“ praegust eelarvet tuleb kolm korda suurendada, VKEdele ja noorte tööpuuduse vastu võitlemiseks mõeldud rahasummasid kahekordistada, teadus- ja uuendustegevuse praegust eelarvet suurendada vähemalt 50 %, nii et see oleks 120 miljardit eurot, programmi „Life+“ eelarvet tuleks kaks korda suurendada, Euroopa ühendamise rahastu kaudu teha palju rohkem investeeringuid ning ka turvalisusele, rändevaldkonnale ja välissuhetele tuleb eraldada rohkem raha; rõhutab, et seetõttu peab 2021.–2027. aasta finantsraamistiku maht olema ELi 27 riigi kogurahvatulust 1,3 %;

7.  rõhutab, et finantsraamistik ja kõik sellega seotud ELi poliitikavaldkonnad peavad tuginema üldkehtivatele põhimõtetele; kinnitab sellega seoses, et EL peab täitma lubaduse olla esimeste hulgas, kes ÜRO kestliku arengu eesmärgid ellu viivad, ja peab kahetsusväärseks, et finantsraamistiku paketi ettepanekutes ei ole selleks selget ja nähtavat eesmärki seatud; nõuab seetõttu, et kestliku arengu eesmärke tuleb võtta arvesse kõigis järgmise finantsraamistiku kohastes ELi meetmetes ja algatustes; rõhutab ühtlasi, et EList ei saa kaasavat Euroopat, kui diskrimineerimist ei kaotata, ja peab kahetsusväärseks, et finantsraamistiku ettepanekutes esitatud ELi meetmetes ei ole soolist aspekti arvesse võetud ega soolist võrdõiguslikkust eesmärgiks seatud; rõhutab, et Pariisi kokkuleppe tõttu tuleks kliimameetmetele kulutada palju rohkem kui kehtivas finantsraamistikus ning see osakaal peaks võimalikult kiiresti – kuid hiljemalt 2027. aastaks – suurenema 30 %ni;

8.  toetab ettepanekuid, mille komisjon on teinud ELi omavahendite süsteemi reformimise kohta, sest 2021.–2027. aasta finantsraamistiku paketi tulude seisukohast on see väga positiivne; tunneb heameelt selle üle, et pakutud on kolm uut ELi omavahendit ja praegust käibemaksupõhist omavahendit on soovitatud muuta lihtsamaks; rõhutab, et samu ideid, mis põhinevad otseselt institutsioonidevahelise kõrgetasemelise omavahendite töörühma tööl, sisaldas ka Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2018. aasta resolutsioon; võtab rahuloluga teadmiseks, et uued omavahendid vastavad kahele liidu strateegilisele eesmärgile, millest esimene on hästi toimiv siseturg ning teine keskkonnakaitse ja võitlus kliimamuutustega; loodab, et nõukogu ja komisjon toetavad omavahendite vastuvõtmisel parlamendile suurema rolli andmist; tuletab veel kord meelde, et parlament on seisukohal, et järgmise finantsraamistiku kulu- ja tulupoolt tuleks eesseisvatel läbirääkimistel käsitleda ühtse paketina ning finantsraamistikus on parlamendiga võimalik kokkuleppele jõuda ainult siis, kui vastavaid edusamme tehakse ka omavahendites;

9.  pead kiiduväärseks ka põhimõtet, mille kohaselt peaks tulu, mis tekib otse ELi meetmete tulemusel, laekuma ELi eelarvesse, ja toetab täielikult kõigi tagasimaksete kaotamist ja igasuguse korrigeerimise lõpetamist; soovib teada, kui kiiresti uued omavahendid kasutusele võetakse, et liikmesriikide osamaksu saaks hakata vähendama; ei mõista, miks ei ole komisjon teinud ettepanekut ei selle kohta, et luua ELi eelarves spetsiaalne reserv, millesse kantakse igasugune ettenägemata tulu, sealhulgas äriühingutele konkurentsiõiguse rikkumise eest määratud trahvid, digitaalsektori suurettevõtetele määratava maksu ega selle kohta, et kehtestada uue ELi omavahendina finantstehingumaks;

10.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on selle poolt, et luua mehhanism nende liikmesriikide trahvimiseks, kes ei austa Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi; võtab teadmiseks, et finantsraamistiku paketis sisaldub komisjoni ettepanek liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises; kavatseb kõiki ettepaneku ideid põhjalikult analüüsida ja lisada sätted, millega oleks tagatud, et liidu eelarve lõplikud toetusesaajad ei kannata kahju eeskirjade rikkumise tõttu, mille eest nad vastutavad ei ole;

11.  on veendunud, et finantsraamistik tuleks enne selle kestuse teise poole algust kohustuslikus korras läbi vaadata ning selle kohta tuleks ettepanek teha ja see kindlaks määrata piisavalt vara, et järgmisel parlamendikoosseisul ja komisjonil oleks võimalik 2021.–2027. aasta finantsraamistikku tähendusrikkalt kohandada; kavatseb sõnastada finantsraamistiku määruse vastava artikli paremini;

12.  on seisukohal, et ettepanekud, mille komisjon on teinud paindlikkuse kohta, on läbirääkimisteks hea lähtekoht; peab eriti kiiduväärseks ettepanekuid, millega muudetakse kehtivaid sätteid paremaks, eriti mis puudutab kulukohustustest vabastatud assigneeringute kandmist liidu reservi, erivahenditele mõeldud eraldiste suurendamist ja maksete koguvarult kõigi piirangute kaotamist, mida parlament on nõudnud; soovib läbi rääkida ka muude vajalike paranduste üle;

13.  võtab teadmiseks, et komisjon on teinud ettepaneku luua Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend, mida saab koos liikmesriikide eelarve stabiliseerimisvahenditega kasutada suurte asümmeetriliste vapustuste korral; kavatseb ettepanekut, eriti selle eesmärke ja mahtu, hoolikalt analüüsida;

14.  rõhutab, et komisjoni ettepanekutega algab ametlikult etapp, mille jooksul toimuvad pingelised läbirääkimised nii nõukogus endas kui ka nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel, et saada mitmeaastase finantsraamistiku määrusele parlamendi nõusolek; rõhutab, et kuni lõpliku kokkuleppe sõlmimiseni peaksid kõik mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite paketi elemendid, sealhulgas finantsraamistiku arvnäitajad, jääma läbiräägitavaks; on valmis nõukoguga kohe konstruktiivset arutelu alustama, et nõukogu mõistaks paremini, mida parlament ootab, ja et oleks võimalik õigel ajal kokkuleppele jõuda; on seetõttu seisukohal, et järgmise finantsraamistiku menetlemist on hea alustada korrapärastest kohtumistest, mis nõukogu järjestikuste eesistujate ja Euroopa Parlamendi läbirääkijate vahel on nüüd hakanud toimuma;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja organitele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

Viimane päevakajastamine: 28. mai 2018
Õigusteave - Privaatsuspoliitika