Menetlus : 2018/2718(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0242/2018

Esitatud tekstid :

B8-0242/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 31/05/2018 - 7.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0237

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 177kWORD 51k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0242/2018
28.5.2018
PE621.626v01-00
 
B8-0242/2018

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


Euroopa ühendamise rahastu kohta pärast 2020. aastat (2018/2718(RSP))


Marian-Jean Marinescu, Wim van de Camp, Francisco José Millán Mon, Ivo Belet fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa ühendamise rahastu kohta pärast 2020. aastat (2018/2718(RSP))  
B8-0242/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 311, 312 ja 323,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(1), ja selle hilisemat muutmist nõukogu 20. juuni 2017. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 2017/1123(2),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) valimistejärgse muutmise ettevalmistamise ja Euroopa Parlamendi tähelepanekute kohta enne komisjoni ettepaneku valmimist(3),

–  võttes arvesse komisjoni 28. juuni 2017. aasta aruteludokumenti ELi rahanduse tuleviku kohta (COM(2017)0358),

–  võttes arvesse oma 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni ELi rahanduse tulevikku käsitleva aruteludokumendi kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus (millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) (COM(2016)0604) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti SWD(2016)0299,

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta ettepanekut muuta 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (COM(2016)0606),

–  võttes arvesse Pariisi kokkuleppe ratifitseerimist Euroopa Parlamendi poolt 4. oktoobril 2016. aastal ja nõukogu poolt 5. oktoobril 2016. aastal,

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) muutmise kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 15. juuni 2016. aasta arvamust „Mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamine“(6),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et transpordisektor ja selle sektori taristu on iga riigi arengu keskmes ning arenguks ja liikmesriikide elanikkonna heaoluks hädavajalikud ning et just seetõttu jääb transpordisektor investeeringute põhivaldkonnaks, mis edendab majanduskasvu, konkurentsivõimet ja arengut iga ELi piirkonna majanduspotentsiaali suurendamise abil, soodustades seega majanduslikku, territoriaalset ja sotsiaalset sidusust, toetades siseturgu ning edendades sellega ühtekuuluvust, integratsiooni ning sotsiaalset ja majanduslikku kaasamist, võideldes piirkondade vahelise ebavõrdsuse vastu, soodustades teenuste ja koolituse kättesaadavust kõige äärepoolsemates piirkondades, kus praegu ähvardab elanikkonna väljavoolu oht, ning tugevdades ettevõtlusega alustamise ja selle arendamise võrgustikke;

B.  arvestades, et Euroopa ühendamise rahastu (CEF) loodi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ ning energia- ja kliimapoliitika valdkonna nn 20-20-20-eesmärkide raames transpordi-, energeetika- ja telekommunikatsioonitaristu ühise, keskselt hallatava rahastamisprogrammina;

C.  arvestades, et CEF annab olulise osa transpordi- ja energeetikaprojektidele eraldatavatest ELi rahalistest vahenditest ning aitab oluliselt kaasa Euroopa majanduse CO2-heite vähendamisele ja aitab samal ajal saavutada Pariisi kokkuleppes seatud ELi heitkoguste vähendamise eesmärke;

D.  arvestades, et vastavate sektoripõhiste suuniste kohaselt peaks CEF toetama üleeuroopaliste võrkude (TENid) arendamist eesmärgiga parandada siseturul ühtekuuluvust ja maailmaturul ELi konkurentsivõimet, ning tegelema samal ajal turutõrgetega, keskenduma suure Euroopa lisaväärtusega projektidele ning aitama kaasata lisainvesteeringuid erasektorist;

E.  arvestades, et CEFist kaasrahastatavate projektide liik vastab ELi eesmärgile suurendada kolme peamise sektori ühenduvust Euroopa tasandil ja suunata toetus Euroopa mõõtmega avalikele hüvedele; arvestades, et CEF aitab saavutada komisjoni prioriteete, mis on seotud töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute, siseturu, energialiidu, kliima ja digitaalse ühtse turuga, tugevdades ELi üleilmset konkurentsivõimet;

F.  arvestades, et 2017. aasta lõpuks oli CEFi transpordiprogrammist eraldatud juba 21,3 miljardit eurot üleeuroopalise transpordivõrgu (TENT-T) projektide toetustena, tänu millele tehti omakorda investeeringuid kogumahus 41,6 miljardit eurot; arvestades, et 2018. aastal allkirjastatakse lisaks niisuguse segarahastamise projektikonkursi toetuslepingud, milles on kombineeritud CEFi toetused ja erasektori rahastus, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) vahendid; arvestades, et kõnealuse projektikonkursi esialgset eelarvet (1 miljard eurot) suurendati 2017. aasta novembris 350 miljoni euro võrra, et toetada kooskõlas alternatiivkütuste tegevuskava eesmärkidega innovatsiooni ja uute tehnoloogiate prioriteeti;

G.  arvestades, et komisjon peaks esitama seadusandlikud ettepanekud Euroopa strateegiliste investeeringute, sh ajakohastatud CEFi kohta 2018. aasta mais ja juunis;

1.  rõhutab, et transporditaristusse investeerimine tähendab investeerimist pikaajalisse majanduskasvu, ühtekuuluvusse, konkurentsivõimesse ja töökohtadesse, kus EL pakub kodanikele konkreetset lisaväärtust;

2.  on veendunud, et transpordisektoris tuleks eelistada neid projekte, millega luuakse või parandatakse piiriüleseid ühendusi, rajatakse puuduvad ühenduslülid ja kõrvaldatakse kitsaskohad; on seega seisukohal, et selle stsenaariumi korral aitaks CEF anda konkreetse panuse, et saavutada ühtne Euroopa transpordipiirkond;

3.  nõuab lisaks, et CEF keskenduks ELi lisaväärtuse andmisele transpordi ühenduvuse arendamisel, keskendudes peamiselt riigi, piirkonna või kohaliku tasandi projektidele, mis ei saaks ilma ELi toetuseta teoks;

4.  toetab ideed, et CEF peaks jätkama avaliku ja erasektori rahaliste vahendite suunamist ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, võimaldama põhiinvesteeringuid, mille kulud kantakse riigi/kohalikul tasandil, kuid mis annavad konkreetseid tulemusi Euroopa tasandil, ning aitama kiirendada üleminekut vähese heitega ja digitaalühiskonnale;

5.  julgustab komisjoni jätkama CEFi vahendite eraldamist toetustena, sest valdav osa CEFi rahastamisest seondub projektidega, mis annavad laiemat piirkondlikku ja ELi tasandi kasu, kuid millel puudub piisav riiklik või turupõhine rahastamine;

6.  palub komisjonil kaaluda täiendavaid viise, kuidas propageerida CEFi konkreetsete valdkondlike eesmärkidega poliitikavahendina, mis käsitleb keerukamaid projekte, millel on piiriülene või üleeuroopaline koostalitlusvõime mõõde;

7.  rõhutab otsese eelarve täitmise tähtsust, mis tagab rahaliste vahendite kiire jaotamise ja eelarve väga usaldusväärse täitmise; toonitab, et CEFi toetuste otsene haldamine on osutunud väga tõhusaks – seda näitavad tugevad projektid ja konkurentsipõhine valikumenetlus, keskendumine ELi poliitilistele eesmärkidele, koordineeritud rakendamine ja liikmesriikide täielik osalus; nõuab Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (INEA) tugevdamist, et tagada ELi vahendite nõuetekohane kasutamine, kuna INEA-l on väga head tulemused seoses CEFi finantsjuhtimise ja eelarve optimeerimisega, eelkõige tänu tema paindlikkusele teatavate meetmete kasutamata raha kiirel ümbersuunamisel uute meetmete rahastamiseks;

8.  kordab, et 2017. aastal käivitatud kombineeritud rahastamiskonkurss, mis ühendab CEFi toetused turupõhise rahastamisega, eelkõige EFSI raames kasutada olevate rahastamisvahenditega, on ette nähtud selleks, et tugevdada kahe toetuskava vastastikust täiendavust, kaasates samal ajal ka muud rahastamisallikad, eelkõige EFSI, erainvestorid ja riiklikud tugipangad;

9.  rõhutab CEFi, programmi „Horisont 2020“, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning EFSI vastastikuse täiendavuse eeliseid; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Regionaalarengu Fondil (ERF) ja Ühtekuuluvusfondil on tugev piirkondlik mõõde, mis vastab kohalikule nõudlusele ja suunab rahalist toetust Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavatele vähem arenenud piirkondadele ja 15 liikmesriigile, samal ajal kui CEFi eesmärk on tegeleda keskselt kogu ELi hõlmava TEN-T põhikoridoride prioriteediga, keskendudes ELi integreerimisele piiriüleste ühenduste, kitsaskohtade kõrvaldamise ja koostalitlusvõime alaste projektide abil;

10.  väljendab heameelt algatuste üle, mille kohaselt on osa ühtekuuluvuseelarvest (11.3 miljardit eurot – transport) täidetud eelarve otsese täitmise abil CEFi raamistikus; märgib, et ELi transporditaristu investeeringud peaksid jääma keskselt hallatavate ja koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise allikate hästi tasakaalustatud süsteemi osaks;

11.  märgib, et CEF on toiminud EFSI jaoks katalüsaatorina, kuna CEFi otseinvesteeringute raames on algatatud mitu projekti, mis on jõudnud EFSI projektide hulka; juhib tähelepanu ka sellele, et CEFi toel ette valmistatud või osaliselt CEFi toetustega rahastatud projektid on hakanud saama EFSI toetust; rõhutab siiski, et EFSI-l on olnud asendusmõju CEFi rahastamisvahenditele;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pühenduma jätkuvalt CEFi peamiste transpordialaste poliitikaeesmärkide saavutamisele: 2030. aastaks TEN-T põhivõrgu väljaarendamine, sh SESARi ja ERTMSi kasutusele võtmine ning üleminek puhtale, konkurentsivõimelisele, innovatiivsele ja ühendatud liikuvusele (mis hõlmab ELi alustalana alternatiivkütuste laadimistaristu kasutusele võtmist 2025. aastaks); edusammude tegemine TEN-T üldvõrgu väljaarendamisel 2050. aastaks; energia valdkonnas: TEN-E prioriteetsete koridoride ja temaatiliste alade lõpule viimine 2030. aastaks kooskõlas paketiga „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ ja pikaajaliste CO2-heite vähendamise eesmärkidega – nimelt muuta võrgud arukaks ja digitaalseks, saavutada 2030. aastaks seatud võrkude vastastikuse sidumise eesmärgid (seda ka äärepoolsemates liikmesriikides), arendada avamere silmusvõrke ning tagada varustuskindlus (seda ka sünkroniseerimise kaudu); digiteerimise valdkonnas: maksimeerida 2030. aastaks digitaalse ühtse turu eelised kõigi kodanike ja äriühingute jaoks, saavutada 2025. aastaks täielikult küberturvaline gigabitiühiskond, valmistuda 2030. aastaks terabitiühenduseks ja võtta kasutusele kogu ELi hõlmav andme- ja digitaalteenuste taristu, toetades avalikku huvi pakkuvates olulistes valdkondades (alates tervishoiust kuni liikuvuse ja avaliku halduseni) digitaalset üleminekut;

13.  kutsub komisjoni üles visandama tulevase fondi InvestEU raames sihtotstarbelise algatuse, millega võimendatakse erasektori investeeringuid, osalt koondades toetusi ja rahastamisvahendeid, et saavutada ERTMSi täielik rakendamine;

14.  on seisukohal, et vaja on ajakohastatud CEFi, mis hõlmab kõiki transpordiliike, sealhulgas maanteetaristut ja siseveeteid, keskendub ühendustele ja võrkude väljakujundamisele äärealadel ning hõlmab kõiki transpordivajadusi, sh digitaalseid lahendusi, ühelt transpordiliigilt teisele üleminekut ja säästvamat transporti; usub, et kõnealune ajakohastatud CEF peaks seadma prioriteediks ka otseseosed põhi- ja üldvõrkude vahel, sh näiteks horisontaalsed prioriteedid nagu meremagistraalid; on veendunud, et see peaks kajastuma mis tahes eelnevalt kindlaks määratud projektide loetelus, mis lisatakse järgmisesse CEFi määrusesse;

15.  tuletab meelde, et ajakohastatud CEF on võtmetähtsusega selleks, et EL saaks transpordi põhivõrgu loomise 2030. aastaks lõpule viia; on seisukohal, et raudteekoridoride tasakaalustatud geograafiline jaotus hõlbustab põhivõrgu rakendamist, transpordiliikide integreerimise parandamist ja kaasmodaalse tegevuse edendamist; kutsub komisjoni üles laiendama põhivõrgu raudteekoridore, et parandada ühendusi Atlandi-äärsete alade ja nende sadamatega;

16.  tuletab meelde, et telekommunikatsioonisektoris on CEFi keskendumine ühelt poolt avalikku huvi pakkuvatele digitaalsetele piiriülestele teenustele ning teiselt poolt side- ja andmetöötlustaristule näidanud, et programmil on oluline mõju ELi digitaalse ühtse turu eesmärkide saavutamisele ning see aitab välja töötada ja rakendada ühist poliitikat, et käsitleda ühiskondlikke väljakutseid, nagu tervishoiu digitaalne üleminek, küberturvalisus, TEN-T koridoride katmine 5G võrguga ja valitsuste digiteerimine;

17.  tuletab meelde, et komisjoni 2011. aasta ettepanekuga mitmeaastase finantsraamistiku kohta võeti kasutusele rahastamisvahend, mille kogueelarve on 50 miljardit eurot, millest 9,1 miljardit eurot on mõeldud energiaprojektide, 9,2 miljardit telekommunikatsiooni/digitaalprojektide ja 21,7 miljardit transpordiprojektidele; tuletab lisaks meelde, et 10 miljardit eurot pidi olema ette nähtud Ühtekuuluvusfondi raames transpordiprojektide rahastamiseks, mis tõstab transpordisektori kogusumma 31,7 miljardi euroni, kuid 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja EFSI läbirääkimistega vähendati seda summat märkimisväärselt;

18.  rõhutab Euroopa lisaväärtust, mida CEF pakub kõigile liikmesriikidele, toetades piiriülese mõõtmega ühenduvusprojekte ning rahastades projekte puuduvate ühenduste loomiseks ja kitsaskohtade kõrvaldamiseks, eesmärgiga tagada ELi siseturu nõuetekohane toimimine ja liikmesriikide territoriaalne ühtekuuluvus;

19.  väljendab heameelt CEFi valdkonnaülese sünergia üle; loodab, et tulevased sektoripõhised poliitikasuunised ja CEFi vahendid muudetakse paindlikumaks, et hõlbustada sünergiat ning reageerida paremini tehnika arengule ja uutele prioriteetidele, nagu digiteerimine, kiirendades samal ajal CO2-heite vähendamist ja käsitledes selliseid ühiseid ühiskondlikke probleeme nagu küberturvalisus;

20.  rõhutab, et CEF on olnud, on ja peab ka edaspidi olema tõhus ja sihtotstarbeline vahend investeerimiseks üleeuroopalisse taristusse (TEN) transpordi-, energeetika- ja digitaalsektoris ning selleks, et aidata kaasa ELi prioriteetide saavutamisele töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute, siseturu, energialiidu, kliima ja digitaalse ühtse turu valdkonnas;

21.  kutsub komisjoni üles meeles pidama, et TENi rajamise lõpuleviimine vastavalt ELi poliitilistele prioriteetidele nõuab märkimisväärseid investeeringuid, millest osa sõltub ELi jätkuvast toetusest;

22.  kutsub komisjoni üles kasutama CEFi raamistikku dokumendis „Sõjaväelise liikuvuse tegevuskava: EL astub samme Euroopa kaitsekoostöö liidu suunas“ nimetatud eesmärkide saavutamiseks;

23.  võtab teadmiseks komisjoni teatise „ELi eelarve tuleviku jaoks“; on seisukohal, et CEFi jaoks kavandatud eraldiste tase ja eelkõige transpordile eraldatud summade suurus ei ole rahuldav; märgib, et need summad on väiksemad kui mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) varem sätestatud; kutsub komisjoni üles lisama CEFi määruse ettepanekusse suurema summa vastavalt transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristu vajadustele ja sellest saadavale kasule;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja liikmesriikidele.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(2)

ELT L 163, 24.6.2017, lk 1.

(3)

ELT C 101, 16.3.2018, lk 64.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0401.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0412.

(6)

ELT C 17, 18.1.2017, lk 20.

Viimane päevakajastamine: 18. september 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika