RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Nicaraguas
28.5.2018 - (2018/2711(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Elena Valenciano, Ramón Jáuregui Atondo, Francisco Assis fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0244/2018
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta, eelkõige 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni[1], 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni[2] ja 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni[3] inimõiguste ja demokraatia alase olukorra kohta Nicaraguas ja Francisca Ramírezi juhtumi kohta,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja avaldust riikliku dialoogi alustamise kohta Nicaraguas, mis tehti ELi nimel 15. mail 2018,
– võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretariaadi 22. aprilli 2018. aasta pressiteadet, milles mõistetakse hukka vägivald Nicaraguas,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri pressiesindaja 23. aprilli 2018. aasta avaldust hiljutiste sündmuste kohta Nicaraguas,
– võttes arvesse kodanikuühiskonna organisatsioonide ühisavaldust meeleavalduste vägivaldse mahasurumise kohta Nicaraguas,
– võttes arvesse Nicaragua Inimõiguste Keskuse (CENIDH) 4. ja 17. mai 2018. aasta aruandeid,
– võttes arvesse Nicaragua piiskoppide konverentsi kommünikeesid, eriti viimast, 23. mail 2018 tehtud avaldust,
– võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni (IACHR) 21. mail 2018. aastal avaldatud esialgset vaatlusaruannet,
– võttes arvesse 2012. aasta assotsieerimislepingut Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahel, mis jõustus 2013. aasta augustis, sealhulgas selle inimõiguste klausleid,
– võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid, mis võeti vastu 2004. aasta juunis ning mida muudeti 2008. aastal,
– võttes arvesse 1969. aasta Ameerika inimõiguste konventsiooni,
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Nicaraguas on IACHRi andmeil saanud surma 76 ja vigastada 868 inimest – neist viis raskelt – ning kinni peetud 438 inimest seoses meeleavaldustega, mis algasid 18. aprillil, kui president Daniel Ortega valitsus oli viinud riigi sotsiaalkindlustussüsteemi sisse muudatused, millega suurendati töötajate ja tööandjate makseid ning vähendati pensionihüvitisi; arvestades, et reformiettepanek võeti 23. aprillil tagasi;
B. arvestades, et 20. aprillil 2018 ründasid mässuvastased üksused Managua katedraalis 600 üliõpilast; arvestades, et IACHR on dokumenteerinud rünnakuid nelja ülikooli juures (UCA, UPOLL, UNA ja UNAN);
C. arvestades, et väljendus- ja meediavabaduse olukord on tõsiselt halvenenud meeleavaldusi kajastanud nelja telekanali sulgemise ja blokeerimisega – Canal 12, Canal de Noticias de Nicaragua (CDNN23), Telenorte ja Canal 51, millest viimane kuulub Nicaragua piiskoppide konverentsile; arvestades, et IACHR mõistis sellise riikliku tsensuuri 24. aprillil hukka; arvestades, et kanali 100% Noticias signaali segati ja kanal ei saanud kuus päeva saateid edastada; arvestades, et meeleavaldustel hukkunute seas oli ka ajakirjanik Ángel Eduardo Gahona; arvestades, et tema mõrv, mis toimus otse-eetris, tõi kaasa veel suuremad meeleavaldused ja rahutused;
D. arvestades, et IACHR on ühtlasi teatanud meelevaldsetest kinnipidamistest, piinamisest, ebainimlikust kohtlemisest, tsensuurist, ulatuslikest meediavastastest rünnakutest ja ajakirjanike ähvardamisest ning ka rünnakutest, mille eesmärk on takistada inimestel rahumeelse meeleavaldamise õiguse kasutamist; arvestades, et IACHR kinnitab riiklike julgeolekujõudude erapoolikust ja ülemäärase jõu kasutamist;
E. arvestades, et inimõigusorganisatsioonid on dokumenteerinud mitmeid väiteid, et riiklikes haiglates ei abistata ega ravita vigastatud meeleavaldajaid;
F. arvestades, et 6. mail asutati tõekomisjon ja 19. mail algatati ka riiklik dialoog, mida vahendasid Nicaragua piiskopid; arvestades, et 23. mail teatasid piiskopid, et riiklik dialoog on konsensuse puudumise tõttu ajutiselt peatatud; arvestades, et nad tegid ettepaneku luua ühine kuueliikmeline komisjon, kuhu kuuluks kolm valitsuse esindajat ja kolm platvormi Alianza Cívica por la Justicia y la Democracia esindajat;
1. avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele; mõistab karmilt hukka Nicaraguas puhkenud vägivalla, mis on põhjustanud vähemalt 76 inimese surma; taunib ülemäärase jõu kasutamist ametivõimude poolt meeleavalduste laiali ajamisel; kutsub valitsust üles lõpetama viivitamata kõik repressioonid ja meelevaldsed kinnipidamised ning saatma laiali vägivaldsed rühmitused;
2. palub valitsusel kaitsta õigust meelt avaldada, tagades kõigi rahumeelsete meeleavaldajate turvalisuse; palub valitsusel täita riiklike vägede jõukasutuse puhul rahvusvahelisi norme ning nõustuda rahvusvahelise sõltumatu uurimismehhanismiga, et uurida meeleavalduste käigus hukkunud inimeste surma asjaolusid; kutsub ühtlasi meeleavalduste juhte ja kodanikuühiskonna organisatsioone hoiduma oma õiguste kasutamisel vägivallast;
3. kutsub valitsust üles tegema kõike, et tagada kuritegude toimepanijate karistamine, ning andma tunnistajatele ja rikkumistest teatajatele parema juurdepääsu kaitsemehhanismidele; nõuab vastavalt IACHRi ettepanekule haiglates avaliku patsientide nimekirja loomist;
4. taunib meediavabaduse rikkumist Nicaraguas nii enne meeleavalduste algust kui ka nende ajal; on seisukohal, et meediakanalite vara konfiskeerimine ametivõimude poolt meeleavalduste ajal on vastuvõetamatu; palub valitsusel taastada riigis täielik meediavabadus ja sõnavabadus ning lõpetada ajakirjanike ahistamine;
5. väljendab sügavat muret seoses inimõiguste halveneva olukorraga Nicaraguas ning Nicaragua demokraatia ja nicaragualaste kodaniku- ja poliitiliste õiguste järjekindla nõrgenemisega; tunnistab, et meeleavaldused on näidanud, et Nicaragua poliitilised jõud tekitavad kodanikes rahutust; tuletab meelde, et lisaks algselt sotsiaalsüsteemi reformi vastu korraldatud meeleavaldustele on tekkinud küsimusi demokraatia ja õigusriigi toimimise kohta; juhib tähelepanu, et riiklik dialoog peaks hõlmama ka poliitilisi reforme, eriti valimissüsteemi reformi ja võimaluse korral ka kokkulepitud valimiskalendrit;
6. tunneb heameelt riikliku dialoogi ja tõekomisjoni hiljutise loomise üle; tuletab meelde, et kriisi saab lahendada vaid dialoogi ja läbirääkimiste kaudu; nõuab viivitamata ühiskomisjoni loomist ja läbirääkimiste jätkamist; rõhutab, et dialoog peaks toimuma ilma vägivalla ja repressioonideta, järgides seadusi, põhiseadust ja põhimõtet, et kõik seadusemuudatused tuleb teha põhiseaduses sätestatud korra kohaselt;
7. palub Euroopa välisteenistusel jätkata koostööd Nicaraguaga, et lahendada kriis rahumeelselt ja läbirääkimiste teel, ning tegutseda vastava palve korral vahendaja ja nõuandjana;
8. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahelise assotsieerimislepingu valguses tuleb Nicaraguale meelde tuletada ELi poolt kaitstavate ja edendatavate õigusriigi põhimõtete ning demokraatia ja inimõiguste austamise vajadust; nõuab tungivalt, et EL jälgiks olukorda ja vajaduse korral hindaks võimalikke meetmeid, mida võtta;
9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Kesk-Ameerika Parlamendile ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.
- [1] ELT C 45E, 23.2.2010, lk 89.
- [2] ELT C 285E, 21.10.2010, lk 74.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0043.