RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Nicaraguas
28.5.2018 - (2018/2711(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Dita Charanzová, Ali Nedzhmi, Petras Auštrevičius, Beatriz Becerra Basterrechea, Izaskun Bilbao Barandica, Gérard Deprez, Ivan Jakovčić, Petr Ježek, Ilhan Kyuchyuk, Patricia Lalonde, Louis Michel, Javier Nart, Urmas Paet, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Jozo Radoš, Frédérique Ries, Marietje Schaake, Pavel Telička, Ivo Vajgl, Johannes Cornelis van Baalen, Hilde Vautmans fraktsiooni ALDE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0244/2018
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta, eelkõige 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni inimõiguste ja demokraatia olukorra kohta Nicaraguas ja Francesca Ramírezi juhtumi kohta[1],
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 19. novembri 2016. aasta avaldust Nicaragua valimistulemuste kohta,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 22. aprilli 2018. aasta avaldust olukorra kohta Nicaraguas ja 15. mai 2018. aasta avaldust Nicaraguas riigisisese dialoogi alustamise kohta,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 27. aprilli 2018. aasta pressiteadet, milles viidati ekspertide arvamustele inimõiguste olukorra kohta Nicaraguas,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste büroo pressiesindaja Liz Throsselli 20. aprilli 2018. aasta avaldust Nicaragua meeleavaldustel aset leidnud vägivallategude kohta,
– võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni (IACHRi) visiiti 17.–21. mail 2018, et uurida inimõiguste olukorda Nicaraguas, ja selle komisjoni 21. mai 2018. aasta esialgset avaldust,
– võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretariaadi 20. jaanuari 2017. aasta aruannet Nicaragua kohta,
– võttes arvesse 29. juuni 2012. aasta assotsieerimislepingut Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahel, mis jõustus 2013. aasta augustis, sealhulgas selle inimõiguste klausleid,
– võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid, mis võeti vastu 2004. aasta juunis ning mida muudeti 2008. aastal,
– võttes arvesse ÜRO 1998. aasta detsembri deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta,
– võttes arvesse 1966. aastal vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Nicaragua on ühinenud,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et demokraatia ja õigusriigi põhimõtted on Nicaraguas viimase kümne aasta jooksul nõrgenenud; arvestades, et väljendusvabaduse ja rahumeelse meeleavaldamise vabaduse puudumine, mis on demokraatliku ühiskonna alustalaks, takistab rahumeelse ja püsiva lahenduse leidmist Nicaragua konfliktile;
B. arvestades, et IACHRi esialgse aruande kohaselt on 18. aprillil 2018. aastal president Daniel Ortega väljakuulutatud sotsiaalkindlustusreformi vastu puhkenud protestides tapetud vähemalt 76 tsiviilisikut, 868 on saanud viga ja 438 on meelevaldselt kinni peetud, nende hulgas on nii üliõpilasi, kodanikuühiskonna aktiviste kui ka ajakirjanikke; arvestades, et suuremal osal ohvritest leiti peas, kaelas, rinnas või kõhus kuulihaavu, mis viitab kindlalt sellele, et julgeolekujõududel oli korraldus tappa, ja seetõttu on IACHRi esialgses aruandes toodud esile võimalus, et tegemist oli kohtuväliste hukkamistega; arvestades, et on dokumenteeritud ka piinamist, julma, ebainimlikku ja alandavat kohtlemist, kriminaliseerimise kampaaniaid, ähvardusi, ahistamist ja muus vormis hirmutamist;
C. arvestades, et president Ortega teatas 23. aprillil 2018 sotsiaalkindlustusreformi tühistamisest, kuid meeleavaldused muutusid laiemateks valitsusvastasteks rahutusteks, milles nõutakse ajutist valitsust; arvestades, et Nicaragua ametivõimud on meeleavaldajaid avalikult halvustanud, nimetanud neid vandaalideks ja süüdistanud neid poliitilises manipuleerimises;
D. arvestades, et ohvrite suur hulk annab tunnistust riigivõimu poolsest liigsest jõu kasutamisest, mis rikub rahvusvahelises õiguses sätestatud vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning norme, millega seatakse piirangud jõu kasutamisele; arvestades, et rühm tsiviilisikuid, keda seostatakse Juventud Sandinistaga, on tegutsenud täiesti karistamatult ning politsei osalusel ja nõusolekul; arvestades, et Nicaragua riikliku politseiasutuse ülem Aminta Granera on ülemäärase vägivalla kasutamise tõttu tagasi astunud;
E. arvestades, et 16. mail 2018 alustati katoliku kiriku egiidi all riigisisest dialoogi, kuid kiriku esindajate sõnul lõppes see 23. mail ilma osapoolte konsensuseta;
F. arvestades, et Ameerika Riikide Organisatsiooni (OAS) juht Luis Almagro nõudis 23. mail vabasid, õiglaseid ja läbipaistvaid valimisi, mis oleks Nicaragua olukorra ainus lahendus; arvestades, et Nicaragua ametivõimud on teatanud, et uued valimised õõnestaksid põhiseaduslikku korda ja demokraatlikult valitud valitsust; arvestades, et EL väljendas 19. novembril 2016. aastal kahetsust, et valimisprotsess ei võimaldanud riigi kõikide poliitiliste jõudude piiranguteta osalemist, samuti puudusid valimistel rahvusvahelised ja akrediteeritud sõltumatud kohalikud vaatlejad;
G. arvestades, et valitsus sulges meelevaldselt meediaväljaanded, mis käsitlesid meeleavaldusi, ning ajakirjanikke, kes väljendasid mis tahes vormis vastuseisu, ahistati, hirmutati ja peeti kinni;
H. arvestades, et alates 2007. aastast on Daniel Ortega valitud presidendiametisse kolmeks järjestikuseks ametiajaks, vaatamata sellele, et Nicaragua põhiseaduses on järjestikustel valimistel tagasivalimine keelatud; see asjaolu näitab, kuivõrd kaugele on riigis läinud korruptsioon ja autoritaarsus, et võimaldada presidendil ja valitseval parteil hoida enda käes riigivõimu ning kontrolli varade ja kohtusüsteemi üle;
I. arvestades, et Nicaragua ametivõimude repressioonid sõnavabaduse vastu ja opositsioonijuhtide tagakiusamine on leidnud hukkamõistu ja neid on peetud rünnakuks kodanikuvabadustele; arvestades, et inimõiguslaste rühmad on mõistnud hukka ühepartei valitsemisega kaasnenud võimu järkjärgulise koondumise ja institutsioonide nõrgenemise;
J. arvestades, et korruptsioon avalikus sektoris, sealhulgas presidendi sugulaste hulgas, on endiselt üks suuremaid probleeme; arvestades, et riigiametnikele altkäemaksu andmine ning ebaseaduslikud konfiskeerimised ja meelevaldsed hindamised tolli- ja maksuasutuste poolt on väga levinud; arvestades, et põhjendatult on väljendatud muret onupojapoliitika pärast Nicaragua valitsuses;
1. mõistab karmilt hukka Nicaraguas sotsiaalkindlustusreformi vastu toimunud meeleavalduste jõhkra mahasurumise ning on sügavalt mures teadete pärast, et meeleavaldajate vastu on kasutatud laskemoona, mistõttu on surnud vähemalt 76 ja viga saanud ligi 900 inimest; kutsub Nicaragua ametivõime üles lõpetama viivitamata kõik relvajõudude, politsei ja valitsusega seotud paramilitaarsete rühmituste vägivallaaktid Nicaragua rahva vastu, kes kasutab oma õigust väljendusvabadusele ja kogunemisvabadusele, ning nõuab tungivalt, et Nicaragua ametivõimud tagaksid rahvale need vabadused kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega, millega riik on liitunud; avaldab kaastunnet kõikide meeleavalduste käigus surma või vigastada saanute perekondadele;
2. nõuab tungivalt, et Nicaragua ametivõimud vabastaksid kõik meelevaldselt kinni peetud inimesed ja tagaksid, et nende vastu ei alustata kriminaalmenetlust;
3. kutsub Nicaragua ametivõime üles alustama uuesti tõsiselt ja konstruktiivselt kaasavat riigisisest dialoogi ning rõhutab, kui oluline on hoida ära olukorra teravnemist, samuti teha Nicaraguas lõpp autoritaarsusele, repressioonidele ja vägivallale, ning märgib, et kriisi lahendamiseks on vaja vabasid, õiglaseid ja läbipaistvaid valimisi, millel osaleksid sõltumatud rahvusvahelised vaatlejad, välistamaks valimispettusi;
4. märgib, et seda kriisi on raske lahendada pikas perspektiivis, kuna riigis ei ole võimude lahusust ega sõltumatuid institutsioone; on sellega seoses veendunud, et leppimist riigi tasandil võiks aidata saavutada tõe komisjoni moodustamine sõltumatute osalejatega riigi ja rahvusvahelisel tasandil; nõuab, et Euroopa Liit osaleks aktiivselt demokraatliku lahenduse otsimises sellele kriisile;
5. tunneb heameelt Ameerika Inimõiguste Komisjoni Nicaragua visiidi üle ning väljendab muret esialgse aruande järelduste pärast; kutsub Nicaragua ametivõime üles lubama viivitamata viia läbi rahvusvahelise, sõltumatu ja läbipaistva uurimise, et võtta vastutusele isikud, kes on vastutavad repressioonide ja meeleavaldustel aset leidnud surmajuhtumite eest, ja mõista süüdlaste üle kohut, samuti nende üle, kes vastutavad kinnipeetavate piinamise ja väärkohtlemise eest;
6. mõistab hukka riigi korraldatud laimukampaaniad, samuti meeleavaldusi jälginud ja toetanud inimõiguste kaitsjate ähvardamise, hirmutamise ja ründamise; on äärmiselt mures meeleavaldusi kajastanud ajakirjanike turvalisuse pärast, kuna on teateid ajakirjanike ja ringhäälinguettevõtete jätkuvast ründamisest, mis peab kohe lõppema;
7. kinnitab veel kord, et ajakirjandus- ja meediavabadus on demokraatia ja avatud ühiskonna hädavajalikud elemendid ning kutsub Nicaragua ametivõime üles taastama meedia pluralismi; palub ametivõimudel austada inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja meedia tööd ning tagada neile piisav kaitse; tuletab kõikidele Nicaragua julgeolekujõududele meelde, et nad on eelkõige kohustatud kaitsma kodanikke kahju eest;
8. nõuab tungivalt, et Nicaragua ametivõimud annaksid ühiskonna kõigile osapooltele, sealhulgas opositsioonijõududele ja kodanikuühiskonnale piisavalt ruumi vabalt tegutseda rahvusvahelise õiguse alusel, selleks et luua võimalused kõigile vastaspooltele arutada olukorda Nicaraguas ja toetada inimõigusi riigis; tuletab meelde, et kohtusüsteemi polariseerumise vähendamine ja karistamatusele lõpu tegemine on iga demokraatia edu olulised tegurid;
9. mõistab hukka kohtusüsteemiga vastuolus oleva ebaseadusliku tegevuse, mis tõi kaasa põhiseaduse muutmise, et kaotada presidendi ametiaja piirangud, võimaldades Daniel Ortegal jätkata presidendiametit ja rikkudes õigust vabadele ja õiglastele valimistele; rõhutab, et on vaja tugevaid demokraatlikke institutsioone, kogunemisvabadust ja poliitilist mitmekesisust;
10. tunneb muret salajaste kokkulepete ja huvide konfliktide pärast eraettevõtete kõrgema nõukogu (COSEP) liikmete ja valitsuse vahel; kutsub neid liikmed üles tagasi astuma ja lõpetama osalemine riigiettevõtete juhatuses, eeskätt puudutab see COSEPi liikmete osalemist Nicaragua riiklikus sotsiaalkindlustusametis (INSS);
11. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahelise assotsieerimislepingu valguses tuleb Nicaraguale meelde tuletada vajadust austada õigusriigi põhimõtet ning demokraatiat ja inimõigusi, mida Euroopa Liit kaitseb ja edendab;
12. tunneb muret, et president Ortega on seotud teiste konfliktidega selles piirkonnas, näiteks on ta tihedalt seotud Venezuela režiimiga, kaitseb Colombia Revolutsiooniliste Relvajõudude (FARC) narkootikumidest saadavat tulu ning riik on poliitiliselt sõltuv Kuubast;
13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Kesk-Ameerika Parlamendile ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0043.