Menetlus : 2018/2741(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0277/2018

Esitatud tekstid :

B8-0277/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 14/06/2018 - 7.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0266

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 261kWORD 47k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0275/2018
11.6.2018
PE621.675v01-00
 
B8-0277/2018

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


okupeeritud Gruusia alade kohta kümme aastat pärast Venemaa sissetungi (2018/2741(RSP))


Petras Auštrevičius, Beatriz Becerra Basterrechea, Dita Charanzová, Gérard Deprez, Martina Dlabajová, Marian Harkin, Ivan Jakovčić, Petr Ježek, Louis Michel, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Jozo Radoš, Frédérique Ries, Robert Rochefort, Marietje Schaake, Jasenko Selimovic fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon okupeeritud Gruusia alade kohta kümme aastat pärast Venemaa sissetungi (2018/2741(RSP))  
B8-0277/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Gruusia ja olukorra kohta idanaabruses,

–  võttes arvesse 12. augusti 2008. aasta relvarahukokkulepet, mille sõlmimist vahendas EL ning millele kirjutasid alla Gruusia ja Venemaa Föderatsioon, ning 8. septembri 2008. aasta rakenduslepingut,

–  võttes arvesse, et 15. septembril 2008. aastal käivitati Euroopa Liidu vaatlusmissioon Gruusias (EUMM Georgia),

–  võttes arvesse ELi ja Gruusia assotsieerimislepingut, mis jõustus 1. juulil 2016. aastal, ning 28. märtsil 2017 kehtima hakanud viisavabadust ELi ja Gruusia vahel,

–  võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2017. aasta assotsieerimiskava rakendamise aruannet Gruusia kohta (SWD(2017)0371),

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja avaldusi seoses arengutega Gruusiale kuuluvatel Abhaasia ja Lõuna-Osseetia aladel,

–  võttes arvesse ELi-Aserbaidžaani parlamentaarses koostöökomisjonis ja ELi-Gruusia parlamentaarses assotsieerimiskomitees osaleva delegatsiooni esimehe Sajjad Karimi 28. veebruari 2018. aasta avaldust Gruusia kodaniku hukkumise kohta Lõuna-Osseetias,

–  võttes arvesse ELi-Gruusia parlamentaarse assotsieerimiskomitee 26. aprilli 2018. aasta Brüsseli lõppavaldust ja soovitusi kooskõlas assotsieerimislepingu artikli 411 lõikega 3,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Gruusia valitsus on jätkanud edusamme demokraatia ja õigusriigi põhimõtte tagamiseks ning tihedamate sidemete loomiseks Euroopa Liiduga; arvestades, et 1. juulil 2016 jõustunud ELi ja Gruusia vaheline assotsieerimisleping / põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping on toonud kaasa mõlemale poolele kasulikud tihedamad poliitilised sidemed ja intensiivsema majandusliku ja kultuurilise suhtluse; arvestades, et assotsieerimislepingust tulenevate kohustuste rakendamisel järgib Gruusia kokkulepitud ajakava;

B.  arvestades, et viisavabadus ELi ja Gruusia vahel hakkas kehtima 28. märtsil 2017 ning selle tulemusel on suurenenud liikuvus ja tugevnenud inimestevahelised kontaktid; arvestades, et ELi ja Gruusia vaheline viisanõude kaotamise dialoog on osutunud tõhusaks vahendiks, millega edendada laiaulatuslikke reforme;

C.  arvestades, et Gruusia sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust kahjustavad lahendamata piirkondlikud konfliktid Gruusiale kuuluvates Abhaasia ja Lõuna-Osseetia okupeeritud piirkondades; arvestades, et kümme aastat pärast Venemaa-Gruusia sõjalist konflikti rikub Venemaa Föderatsioon endiselt oma rahvusvahelisi kohustusi ja 12. augusti 2008. aasta relvarahukokkulepet;

D.  arvestades, et EL toetab kindlalt Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides; arvestades, et EL on jätkuvalt otsusekindlalt ja aktiivselt pühendunud konflikti lahendamiseks tehtavatele jõupingutustele, kasutades selleks Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja ja ELi järelevalvemissiooni tegevust ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendit;

E.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon võtab jätkuvalt meetmeid Gruusiale kuuluvate Abhaasia ja Lõuna-Osseetia alade de facto annekteerimiseks, õõnestades rahvusvahelist õigust; arvestades, et Venemaa ning Abhaasia ja Lõuna-Osseetia vahel 2014. ja 2015. aastal sõlmitud nn integratsiooni- ja liidulepingud rikkusid selgelt rahvusvahelist õigust, OSCE põhimõtteid ja Venemaa rahvusvahelisi kohustusi; arvestades, et Euroopa Liit ei tunnusta nn valimiste raamistikku ning rahvahääletust, mille korraldasid Venemaa toetatud separatistid Gruusiale kuuluvatel Abhaasia ja Lõuna-Osseetia aladel 2016. ja 2017. aastal;

F.  arvestades, et Venemaa relvajõud jätkavad Abhaasia ja Lõuna-Osseetia isoleerimist ülejäänud Gruusiast, sulgedes piiripunkte, paigaldades okastraataedu ja muid kunstlikke tõkkeid ning laiendades veelgi nn halduspiiri; arvestades, et ELi vaatlusmissiooni juurdepääs Abhaasia ja Lõuna-Osseetia aladele on endiselt blokeeritud, mis kujutab endast 12. augusti 2008. aasta relvarahukokkuleppe rikkumist;

G.  arvestades, et inimõiguste olukord Abhaasias ja Lõuna-Osseetias on viimastel aastatel halvenenud, millega on kaasnenud Gruusia kodanike represseerimine ja hirmutamine, rahvuspõhine diskrimineerimine ja sunniviisilised demograafilised muudatused, piirangud vabale liikumisele, omandiõigustele ja emakeelsele haridusele;

H.  arvestades, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on alustanud kõigi konflikti osapoolte väidetavalt toime pandud sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude uurimist;

I.  arvestades, et oma 23. mai 2018. aasta lõppsõnavõtus Euroopa Inimõiguste Kohtus süüdistas Gruusia Venemaa Föderatsiooni 2008. aasta konflikti ajal sooritatud sõjakuritegudes ja inimõiguste rikkumistes, sealhulgas Vene vägede valimatutes rünnakutes tsiviilisikute ja nende vara vastu Gruusia eri piirkondades, sealhulgas Abhaasias ja Lõuna-Osseetias; arvestades, et Venemaa Föderatsioon eitab kõiki süüdistusi;

1.  väljendab heameelt seoses Gruusia jõupingutuste ja osalemisega suhete süvendamises ELiga kooskõlas assotsieerimislepingus / põhjalikus ja laiaulatuslikus vabakaubanduslepingus võetud kohustustega ning püüdlustega Euroopaga integreerumise suunas; peab ülimalt oluliseks seda, et Gruusia ametivõimud jätkaksid demokraatia toetamist ning inimõiguste ja vähemuste õiguste, põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtte järgimist;

2.  rõhutab veel kord oma toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides; kinnitab veelkord endale võetud kohustust konfliktile lahendus leida ja jääda kindlaks oma mittetunnustamis- ja osalemispoliitikale Gruusias, kasutades tervikliku lähenemisviisi raames kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid;

3.  nõuab, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks Gruusiale kuuluvate piirkondade Abhaasia ja Lõuna-Osseetia okupeerimise, austaks täies ulatuses Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning järgiks 12. augusti 2008. aasta relvarahukokkuleppe siduvaid kohustusi, eelkõige seoses kohustusega viia kõik oma sõjalised jõud neilt aladelt välja;

4.  väljendab tõsist muret rahvusvaheliste ja piirkondlike vaatlejate juurdepääsu tõkestamise pärast; rõhutab, et rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO ja Euroopa Liidu järelevalvemissiooni raames tegutsevatele rahvusvahelistele inimõigustealastele järelevalvemehhanismidele tuleb võimaldada takistamatu juurdepääs Gruusiale kuluvatele Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piirkondadele;

5.  nõuab, et Venemaa Föderatsioon tühistaks oma otsuse Gruusiale kuuluvate Abhaasia ja Lõuna-Osseetia alade nn iseseisvuse tunnustamise kohta;

6.  mõistab hukka kümnete gruusia külade ja kirikute tahtliku hävitamise Abhaasia ja Lõuna-Osseetia okupeeritud aladel ning tahtliku katse kustutada okupeeritud aladel mis tahes Gruusiaga seonduvad jäljed;

7.  väljendab kahetsust selle üle, et Genfi rahvusvahelised kõnelused on praktiliselt seiskunud; nõuab, et EL etendaks aktiivsemat rolli kõigi sidusrühmadega peetava dialoogi juhtimisel Genfi rahvusvahelistel kõnelustel, et jõuda järgmise vooru aruteludes kokkuleppele ühisavalduse osas jõu mittekasutamise kohta kõigi osaliste poolt; kutsub seoses sellega Venemaa Föderatsiooni üles järgima rahumeelse konfliktilahenduse põhimõtet ning vastama Gruusia ühepoolselt võetud kohustusele loobuda jõu kasutamisest, mida kinnitas Gruusia president oma 23. novembril 2010. aastal Euroopa Parlamendis peetud kõnes;

8.  väljendab heameelt seoses Gruusia valitsuse uue rahualgatusega „Samm parema tuleviku suunas“, millest võiks olla kasu elanikkonnale mõlemal pool halduspiiri tänu kaubavahetuse, hariduse ja liikuvuse hõlbustamisele ning inimestevaheliste kontaktide edendamisele ja usalduse suurendamisele eraldatud kogukondade vahel;

9.  väljendab sügavat muret inimõiguste olukorra halvenemise pärast Gruusiale kuuluvates Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piirkondades, eelkõige seoses etniline diskrimineerimisega, piirangutega liikumisvabadusele, omandiõigusele ja emakeelsele haridusele ning riigisiseste põgenike ja pagulaste jätkuva takistamisega ohutult ja väärikalt oma kodudesse tagasi pöörduda;

10.  väljendab sügavat muret seoses Gruusia kodaniku Artšil Tatunašvili surmaga kinnipidamisasutuses 2018. aasta veebruaris ning Gruusia kodanikule Giga Otkhozoriale sooritatud atentaadiga okupeeritud alade piiril Abhaasia lähedal 2018. aasta mais; rõhutab vajadust need ja sarnased juhtumid nõuetekohaselt lahendada, et vältida nende kordumist ning pingete suurenemist; rõhutab vajadust vältida karistamatuse tunnet, ning nõuab nende juhtumite põhjalikku uurimist, nende kuritegude eest vastutavate isikute kohtu alla andmist ning kõigi poolte vahelist koostööd, muu hulgas vahejuhtumite vältimise ja nendele reageerimise mehhanismi raames;

11.  kutsub Venemaa Föderatsiooni üles lõpetama administratiivpiiri edasise piiristamise okastraataedade ja muude kunstlike tõkete paigaldamisega; nõuab ka, et lõpetataks Gruusia valitsuse kontrollitavale territooriumile sissetungimine ja administratiivpiiri edasine laiendamine, sest sellega takistatakse tahtlikult inimestevahelisi kontakte ja isoleeritakse Abhaasia ja Lõuna-Osseetia alade elanikke;

12.  tuletab meelde, et ELi vaatlusmissioon on ainuke püsivalt kohapeal viibiv rahvusvaheline organisatsioon, kes annab erapooletut teavet olukorra kohta administratiivpiiril, ning nõuab selle mandaadi pikendamist ka ajaks pärast 14. detsembrit 2018;

13.  rõhutab, et rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest vastutavad isikud konflikti mõlemal poolel tuleb vastutusele võtta; kinnitab sellega seoses veel kord oma tugevat toetust käimasolevale Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimisele ja Euroopa Inimõiguste Kohtu pooleliolevale menetlusele; kutsub kõiki osapooli üles austama Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust, mis tehakse eeldatavasti veel käesoleva aasta jooksul;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, idapartnerlusriikide valitsustele ja parlamentidele ning Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile.

Viimane päevakajastamine: 13. juuni 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika