Resolutsiooni ettepanek - B8-0320/2018Resolutsiooni ettepanek
B8-0320/2018

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK rändekriisi ja humanitaarolukorra kohta Venezuelas ja selle piiridel

2.7.2018 - (2018/2770(RSP))

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Ignazio Corrao, Fabio Massimo Castaldo fraktsiooni EFDD nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0315/2018

Menetlus : 2018/2770(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0320/2018
Esitatud tekstid :
B8-0320/2018
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B8‑0320/2018

Euroopa Parlamendi resolutsioon rändekriisi ja humanitaarolukorra kohta Venezuelas ja selle piiridel

(2018/2770(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri Fatou Bensouda 8. veebruari 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 31. märtsi 2017. aasta avaldust Venezuela kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 22. juuni 2018. aasta aruannet inimõiguste rikkumiste kohta Venezuela Bolívari Vabariigis,

–  võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) 20. aprilli 2018. aasta deklaratsiooni humanitaarolukorra halvenemise kohta Venezuelas,

–  võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni 12. veebruaril 2018 avaldatud aruannet demokraatlike institutsioonide, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste kohta Venezuelas ning selle komisjoni 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. jaanuari 2018. aasta, 19. aprilli 2018. aasta ja 22. mai 2018. aasta deklaratsioone viimaste sündmuste kohta Venezuelas,

–  võttes arvesse nõukogu 13. novembri 2017. aasta, 22. jaanuari 2018. aasta, 28. mai 2018. aasta ning 25. juuni 2018. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ELi humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese ametlikku visiiti Colombiasse 2018. aasta märtsis,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Venezuelast on viimaste aastate jooksul lahkunud üle 2 miljoni inimese;

B.  arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel on riigist lahkunud Venezuela kodanike arv järsult kasvanud – 2005. aastal oli see arv 437 000, kuid 2017. aastal üle 1,6 miljoni; arvestades, et lisaks näitab suundumus, et riigist põgenevate inimeste arv peaks lähinädalatel ja -kuudel järsult tõusma;

C.  arvestades, et selline väljarändamine on tingitud enneolematust poliitilisest, sotsiaalsest, majandus- ja humanitaarkriisist Venezuelas, kus valitsus ei suuda tagada oma rahvale põhilisi inimõigusi, nagu toitu, ravimeid, tervishoidu ja inimväärset tööd; arvestades, et inimõiguste olukord Venezuelas halveneb jätkuvalt;

D.  arvestades, et selle tagajärjel kannatab Venezuelas kvaliteetsete tervishoiuteenuste, ravimite ja toidu vähese kättesaadavuse tõttu alatoitumuse all üha enam inimesi, sealhulgas lapsi;

E.  arvestades, et kahjuks eitab Venezuela valitsus endiselt probleemi, väldib ja keelab viitamist „humanitaarkriisile“, ning hoolimata rahvusvahelise üldsuse valmisolekust keeldub rahvusvahelist humanitaarabi vastu võtmast;

F.  arvestades, et 22. juunil 2018 avaldatud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti aruandes juhiti tähelepanu sellele, et Venezuela ametivõimud ei võta vastutusele isikuid, kes on pannud toime selliseid raskeid inimõiguste rikkumisi nagu tapmine, ülemäärase jõu kasutamine meeleavaldajate vastu, meelevaldne kinnipidamine, väärkohtlemine ja piinamine; arvestades, et ka meeleavaldajate kohtuvälistes tapmistes kahtlustatavate julgeolekuametnike karistamatus näib olevat laialt levinud; arvestades, et sellised sündmused näitavad riigi pingelise olukorra edasist halvenemist;

G.  arvestades, et Venezuela praegune, väga mitmetahuline kriis on esile kutsunud selle piirkonna kõigi aegade ühe suurima sundrände;

H.  arvestades, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) andmetel asub suurim osa põgenikke Colombias, mille territooriumil elab üle 820 000 Venezuela kodaniku;

I.  arvestades, et Colombia riiklikud ja kohalikud ametiasutused teevad kiiduväärset tööd, et tagada Venezuelast põgenejatele nende staatusest olenemata põhilised inimõigused, nagu õigus algharidusele ja esmatasandi tervishoiuteenustele; arvestades, et samad ametiasutused püüavad samuti esile tõsta ebaseaduslike rändajate tööd ja töötavad selle nimel, et neid Colombia tööturule integreerida, andes samal ajal erilubasid isikutele, kes elavad Venezuela ning Colombia piirialadel ja tahavad teisel pool piiri tööl käia;

J.  arvestades, et Colombia kohalikud kogukonnad, usuorganisatsioonid ja tavakodanikud võtavad Venezuela rändajaid sõbralikult vastu, näidates üles suurt vastupidavust ja solidaarsust; arvestades, et need kogukonnad peavad siiski toime tulema suure surve ja kasvavate probleemidega, mis on tingitud oma riigist põgenema sunnitud inimeste suurest hulgast;

K.  arvestades, et Venezuela piiri lähedal asuvasse Cúcuta linna saabub suurel hulgal inimesi, kes on sageli alatoitunud ja kelle tervislik seisund on väga halb; arvestades, et humanitaarkriis mõjutab erineval määral ka kõiki teisi Colombia piirkondi, sealhulgas riigi pealinna;

L.  arvestades, et kuigi Colombia on liikumas stabiilsema ja rahulikuma olukorra suunas, on riigil ikka veel omad probleemid, mis tulenevad muu hulgas relvastatud rühmituste kohalolekust, salakaubaveost, ebaseaduslikust kaevandamisest ja salakaubandusest; arvestades, et need probleemid mõjutavad peamiselt piirialasid; arvestades, et Venezuela rändajaid mõjutav humanitaarkriis võib neid probleeme veelgi teravdada ja suurendada ning süvendada inimõiguste olukorra halvenemist nendes piirkondades;

M.  arvestades, et Brasiilia, Tšiili, Peruu, Ecuador, Argentina ja Panama peavad samuti tulema toime arvukate pagulastega; arvestades, et põgenikke vastuvõtvad riigid on järjest suureneva surve all, kuna peavad abi osutama üha uutele tulijatele;

N.  arvestades, et 17. märtsil 2018 eraldas EL humanitaarabi andmiseks Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnale 31 miljonit eurot – sellest 6 miljonit eurot Colombiale – ja veel 2 miljonit eurot Venezuela kriisis kannatada saanud isikutele; arvestades, et komisjon teatas 7. juunil 2018, et on eraldanud 35,1 miljonit eurot häda- ja arenguabi andmiseks, et toetada Venezuela elanikke ning kriisist mõjutatud naaberriike; arvestades, et 2018. aastal eraldati stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi kaudu 5 miljonit eurot konfliktide ennetamiseks Brasiilia ja Colombia piiridel;

1.  on sügavalt mures ja šokeeritud Venezuela laastava humanitaarolukorra pärast, mille tagajärjeks on surmajuhtumid ning inimeste enneolematu sissevool naaberriikidesse ja ka mujale; väljendab solidaarsust kõikide Venezuela kodanikega, kes on sunnitud oma riigist põgenema, kuna seal puuduvad sellised elementaarsed elamistingimused nagu toit, esmatasandi tervishoiuteenused ja ravimid;

2.  väljendab Colombia valitsusele, kohalikele ametiasutustele, kodanikuühiskonnale, usujuhtidele ja kogu Colombia rahvale tunnustust kiire reageerimise ja solidaarsuse eest ning kõigi saabuvate Venezuela kodanike järjepideva abistamise ja toetamise eest; kiidab teiste naaberriikide valitsuste ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide tööd;

3.  väljendab heameelt, et EL eraldas humanitaarabi andmiseks Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnale 31 miljonit eurot, sealhulgas kuus miljonit eurot Colombiale ja veel kaks miljonit eurot Venezuela kriisis kannatada saanud isikutele, ning 2008. aastal stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi kaudu 5 miljonit eurot konfliktide ennetamiseks Brasiilia ja Colombia piiridel; väljendab lisaks heameelt, et komisjon teatas 35,1 miljonit euro eraldamisest häda- ja arenguabi andmiseks, et toetada Venezuela elanikke ja kriisist mõjutatud naaberriike;

4.  kutsub naaberriikide riiklikke ja kohalikke ametiasutusi üles olukorda pidevalt jälgima, et ennetada pingeid kohaliku elanikkonna ja nende territooriumile põgenevate Venezuela kodanike vahel; nõuab eelkõige olukorra aktiivset jälgimist, et hoida ära ksenofoobia suurenemist;

5.  on äärmiselt mures piiri ületavate saatjata laste märkimisväärse arvu pärast, kuid tunnustab Colombia ametiasutusi, rahvusvahelisi organisatsioone ja usukogukondi pingutuste eest anda lastele toitu, osutada neile tervishoiuteenuseid ja integreerida nad haridussüsteemi; kutsub riiklikke ja kohalikke ametiasutusi üles suurendama oma pingutusi selles valdkonnas;

6.  peab väga murettekitavaks mõnel piirialal esinevat orjatööjõu kasutamist ja sundprostitutsiooni, ning palub Colombia ametiasutustel rakendada sujuvaid meetmeid, et lõpetada selline tegevus ja tagada Venezuela rändajatele inimväärne töö ning viia lõpule tööturule integreerimine;

7.  kutsub naaberriikide riiklikke ja kohalikke ametiasutusi üles kehtestama erimeetmeid piirialadel elavate kahe kodakondsusega põliselanike eriolukorra suhtes;

8.  mõistab hukka humanitaarkriisi süvenemise Venezuelas, selliste haiguste taaspuhkemise nagu leetrid, malaaria ja difteeria ning selliste põhiliste inimõiguste puudumise Venezuela elanike jaoks nagu õigus toidule, haridusele, ravimitele ja esmatasandi tervishoiuteenustele ning inimväärsele tööle;

9.  nõuab tungivalt, et Venezuela ametivõimud tunnistaksid praegust humanitaarkriisi, hoiaksid ära selle süvenemise ning soodustaksid poliitilisi ja majanduslikke lahendusi, millega tagatakse kõigi tsiviilisikute ohutus ning riigi ja piirkonna stabiilsus;

10.  kutsub Venezuela ametivõime tungivalt üles võtma viivitamata meetmeid, et austada Venezuela elanike inimõigusi, eelkõige õigust toidule, tervishoiule ja väärikatele elamistingimustele;

11.  nõuab tungivalt, et Venezuela ametivõimud lubaksid kiiremas korras humanitaarabi takistusteta riiki tuua ja tagaksid sissepääsu rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes soovivad toetada kõiki mõjutatud ühiskonnarühmi, et hoida ära humanitaar- ja rahvatervise kriisi süvenemine; nõuab, et kiiresti ja lühikese ajaga rakendataks meetmeid kõige haavatavamate elanikerühmade, näiteks laste alatoitumuse probleemi lahendamiseks;

12.  tuletab meelde, et kõik rahvusvahelise üldsuse poolt vastu võetavad sanktsioonid peaksid olema sihipärased ja tagasipööratavad ning ei tohiks mingil viisil mõjuda kahjustavalt Venezuela elanikkonnale;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Venezuela Bolívari Vabariigi valitsusele ja rahvuskogule, Colombia Vabariigi valitsusele ja Kongressile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele ning Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile.

 

Viimane päevakajastamine: 4. juuli 2018
Õigusteave - Privaatsuspoliitika