RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Khan al-Ahmari ja teiste beduiinikülade lammutamise ohu kohta

11.9.2018 - (2018/2849(RSP))

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Elena Valenciano, Soraya Post, Arne Lietz, Knut Fleckenstein, Pier Antonio Panzeri, Eugen Freund, Linda McAvan fraktsiooni S&D nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0384/2018

B8‑0387/2018

Euroopa Parlamendi resolutsioon Khan al-Ahmari ja teiste beduiinikülade lammutamise ohu kohta

(2018/2849(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iisraeli ja Palestiina konflikti kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 7. septembri 2018. aasta avaldust Khan al-Ahmari planeeritud lammutamisega seotud viimaste arengute kohta,

–  võttes arvesse 1949. aasta Genfi (IV) konventsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Iisraeli kõrgeim kohus lükkas 5. septembril 2018 tagasi okupeeritud Läänekaldal piirkonnas C asuva palestiinlaste beduiiniküla Khan al-Ahmari elanike petitsioonid ja lubas Iisraeli ametivõimudel jätkata nimetatud kogukonna vastaste lammutuskorralduste täideviimist alates 12. septembrist 2018;

B.  arvestades, et Khan al-Ahmar ehitati ilma ehitusloata äärmiselt piiravate ehituseeskirjade tingimustes, mille oli okupeeritud Läänekaldal piirkonna C palestiinlastest elanikele kehtestanud okupatsioonivõim Iisrael; arvestades, et need eeskirjad muudavad palestiinlaste seadusliku ehitustegevuse piirkonnas peaaegu võimatuks, millest saavad kasu Iisraeli asunikud;

C.  arvestades, et Iisraeli Riigi arvates on Khan al-Ahmari beduiinide ümberasustamine määratud kohta (Jahalin West, Abu Dis) õigus, mitte kohustus, ning ta on kirjalikult teatanud, et pakub sinna minevatele peredele perspektiivi rajada Jeerikost ida poole teine ümberasustuskoht; arvestades, et asjaomased beduiinipered on selle pakkumise tagasi lükanud;

D.  arvestades, et Khan al-Ahmari elanike sunniviisiline ümberasustamine nende tahte vastaselt oleks Genfi (IV) konventsiooni alusel rahvusvahelise humanitaarõiguse raske rikkumine; arvestades, et inimõiguste olukorraga alates 1967. aastast okupeeritud Palestiina aladel tegeleva ÜRO eriraportööri Michael Lynki sõnul võib kaitstud kogukonna ümberasumisele sundimine olla sõjakuritegu 1998. Rooma statuudi alusel;

E.  arvestades, et Khan al-Ahmar asub okupeeritud Läänekaldal E1 koridori piirkonnas; arvestades, et selles piirkonnas praeguse olukorra säilitamine on fundamentaalse tähtsusega kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elujõuliseks eksisteerimiseks ning tulevikus ühtse ja elujõulise Palestiina riigi loomiseks;

F.  arvestades, et asepresident ja kõrge esindaja Federica Mogherini kordas 7. septembri 2018. aasta avalduses ELi nõudmist, et Iisraeli ametivõimud mõtleksid uuesti läbi oma otsuse Khan al-Ahmar lammutada;

G.  arvestades, et 5. septembril 2018 kutsus ÜRO Lähis-Ida rahuprotsessi erisaadik Nickolay Mladenov Iisraeli üles lõpetama palestiinlaste omandi lammutamine ja püüdlused beduiinide kogukondade ümberasutamiseks Läänekaldal; arvestades, et ta hoiatas ka, et lammutamine kahjustab kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse väljavaateid ja on vastuolus rahvusvahelise õigusega;

H.  arvestades, et peale Khan al-Ahmari elavad mitme teise beduiiniküla elanikud nii Negevis kui ka okupeeritud Läänekalda piirkonnas C pidevas lammutamis- ja evakueerimisohus, mis on tingitud praeguse Iisraeli valitsuse poliitikast nende kogukondade suhtes;

I.  arvestades, et beduiinide arendamise ja asustamisega Negevis tegeleva Iisraeli ameti tegevus on küll andnud mõningaid positiivseid tulemusi seoses beduiinide elamistingimustega Iisraelis, kuid see on viimastel aastatel tekitanud ka vaidlusi ja pingeid;

J.  arvestades, et Khan al-Ahmari lammutamine ja selle elanike väljatõstmine saadaks Palestiina kodanikele Iisraelis järjekordse ähvardava sõnumi ja halvendaks juba niigi pingelist olukorda pärast rahvusriigi seaduse hiljutist vastuvõtmist Knessetis;

1.  väljendab tugevat vastuseisu Khan al-Ahmari lammutamisele; kutsub Iisraeli valitsust üles hoiduma küla lammutamisest ja selle elanike sunniviisilisest teise kohta viimisest;

2.  toetab asepresidendi ja kõrge esindaja Federica Mogherini avaldust Khan al-Ahmari kaitseks ja tema üleskutset Iisraeli ametivõimudele; tunnustab mitme ELi liikmesriigi püüdlusi takistada Khan al-Ahmari hävitamist;

3.  rõhutab, et Khan al-Ahmari lammutamine ja selle elanike sunniviisiline ümberasustamine oleks rahvusvahelise humanitaarõiguse raske rikkumine, mille eest Iisraeli valitsus peaks võtma vastutuse kooskõlas rahvusvahelise õiguskorraga ja rahvusvahelise üldsuse ees;

4.  nõuab tungivalt, et asepresident ja kõrge esindaja – juhul, kui Khan al-Ahmari lammutamine ja elanike väljatõstmine tõepoolest toimub – nõuaks Iisraelilt täit hüvitist ELi rahastatud taristu hävitamise eest ning hindaks põhjalikult, kas see meede sobib kokku ELi ja Iisraeli assotsieerimislepinguga ning kas EL peaks võtma kasutusele selle artiklis 2 ette nähtud menetluse;

5.  kutsub Iisraeli valitsust üles koheselt lõpetama Negevis ja okupeeritud Läänekalda piirkonnas C, näiteks Susiyas ja teistes külades elavate beduiini kogukondade vastu suunatud lammutamise ja väljatõstmisega ähvardamise poliitika;

6.  tuletab okupatsioonivõimule Iisraelile kooskõlas Genfi (IV) konventsiooniga meelde kohustusi Palestiina elanikkonna ees, kes elab tema okupatsiooni all alates 1967. aastast; rõhutab, et nende kohustuste rikkumine on rahvusvahelise humanitaarõiguse järgi raske kuritegu;

7.  kordab oma tugevat toetust kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevale lahendusele, kus turvaline Iisraeli Riik ja sõltumatu, demokraatlik, ühtne ja elujõuline Palestiina riik eksisteerivad kõrvuti rahus ja julgeolekus, mille aluseks oleksid 1967. aasta piirid ja mõlema riigi pealinnaks saaks Jeruusalemm, lähtudes enesemääramisõigusest ja järgides täielikult rahvusvahelist õigust; mõistab hukka kõik ühepoolsed otsused või meetmed, mis võivad selle lahenduse väljavaateid kahjustada;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi eriesindajale Lähis-Ida rahuprotsessis, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Lähis-Ida rahuprotsessi erisaadikule, Knessetile ja Iisraeli valitsusele, Palestiina omavalitsuse presidendile ja Palestiina Seadusandlikule Nõukogule.