RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Kreekas Atika piirkonnas Matis 2018. aasta juulis toimunud tulekahjude ja ELi reageerimise kohta
11.9.2018 - (2018/2847(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Davor Škrlec fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0388/2018
B8-0391/2018
Euroopa Parlamendi resolutsioon Kreekas Atika piirkonnas Matis 2018. aasta juulis toimunud tulekahjude ja ELi reageerimise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu solidaarsusfondi,
– võttes arvesse Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanismi,
– võttes arvesse määrust (EL) nr 1303/2013 (ühissätete määrus)[1],
– võttes arvesse Euroopa Regionaalarengu Fondi,
– võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja selle Kyoto protokolli,
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valget raamatut Euroopa tuleviku kohta,
– võttes arvesse oma 6. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni Pariisi kokkuleppe rakendamise ja Marokos Marrakeshis toimuva 2016. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP22) kohta[2],
– võttes arvesse komisjoni 2. märtsi 2016. aasta teatist „Pariisi kliimakonverentsi tulemused: Pariisi kokkuleppe tagajärgede hinnang“ (COM(2016)0110),
– võttes arvesse Pariisi kokkulepet, otsust 1/CP.21 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21) ning Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 11. konverentsi (CMP11), mis toimus Prantsusmaal Pariisis 30. novembrist 11. detsembrini 2015. aastal,
– võttes arvesse oma 16. septembri 2009. aasta resolutsiooni metsatulekahjude kohta 2009. aasta suvel[3], milles analüüsiti Lõuna-Euroopa metsatulekahjudega seotud tagajärgi ja vajalikke järeldusi ennetus- ja hoiatusmeetmete võtmise kohta,
– võttes arvesse komisjoni 10. septembril 2018 Euroopa Parlamendile tehtud avaldust Kreekas Atika piirkonnas asuvas Matis 2018. aasta juulis toimunud tulekahjude ja ELi reageerimise kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et juulis 2018 algasid Kreekas Atika rannikupiirkonnas mitmed metsatulekahjud, mille otsesel tagajärjel hukkus vähemalt 98 inimest ning üle 187 inimese sai vigastusi; arvestades, et ohvrite arvu poolest oli tegu Euroopa suuruselt teise metsatulekahjuga 21. sajandil;
B. arvestades, et päästeti või evakueeriti üle 700 elaniku, peamiselt rannikuäärsest Mati külast, ning hävis tuhandeid sõidukeid ja maju;
C. arvestades, et laastavaid tulekahjusid registreeriti ka teistes ELi liikmesriikides, näiteks Rootsis, Ühendkuningriigis, Soomes, Hispaanias ja Lätis;
D. arvestades, et hiljutised aastad on näidanud, et metsatulekahjude ja põuaga seotud probleemid muutuvad järjest teravamaks, kuna äärmiselt kuivad suved on üha sagedasemad ja tavalisemad;
E. arvestades, et äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine on inimtegevusest põhjustatud kliimamuutuste otsene tagajärg ning et see kahjustab edaspidi üha sagedamini paljusid Euroopa piirkondi, muutes nende asukad ja ökosüsteemid veelgi haavatavamaks;
F. arvestades, et Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) andmetel on 2018. aasta suve suured kuumalained põhjapoolkeral seotud kliimamuutustega;
G. arvestades, et seetõttu on põuakatastroofide ja metsapõlengute ennetamiseks hädasti vaja kliimamuutustega võitlemisele suunatud investeeringuid;
H. arvestades, et Kreeka taotles ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu ELi toetust ning et sellele reageerisid viivitamatult Küpros ja Hispaania oma abipakkumisega, mis hõlmas lennukeid, tuletõrjujaid, meditsiinitöötajaid ja sõidukeid; arvestades, et kiireid abipakkumisi tuli ka teistelt liikmesriikidelt ja kolmandatelt riikidelt;
I. arvestades, et kui nõutav künnis on ületatud, võib EL anda rahalist toetust ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kaudu, suurendades Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava ülesehitustöö kaasrahastamise määra ja muutes tegevusprogramme, et lahendada piirkondlikud ülesehituslikud vajadused;
J. arvestades, et nii Euroopa tulekahjude suur arv kui ka nende ulatus tuleneb peale kliimamuutuse veel mitmetest teguritest, nagu kuriteod, sealhulgas süütamine, ebaseaduslike ehitiste püstitamist põlenud maadele keelavate seaduste ebapiisav rakendamine, metsade puudulik määratlemine ja ebapiisav hooldus;
1. avaldab kahetsust ohvrite pärast ning väljendab solidaarsust tulekahjudest tabatud piirkondade elanikega;
2. väljendab tänu tuletõrjujatele, rannavalvele, kaluritele, kodanikukaitse töötajatele ja vabatahtlikele, kes koos Kreeka ametivõimudega päästsid tuhandeid inimesi;
3. tänab kõiki liikmesriike, kes ilmutasid solidaarsust, pakkudes ja osutades ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu viivitamatut toetust, ning tunnustab komisjoni liidu abi koordineerimisel;
4. nõuab ELi kodanikukaitse mehhanismi läbivaadatud määruse kiiret vastuvõtmist, et võimaldada tõhusamat ja tõhusamat koostööd ning suurendada reageerimisvõimet, eelkõige selleks, et võidelda kliimamuutuste laastavate tagajärgedega kogu ELis;
5. kutsub komisjoni tungivalt üles andma Kreeka ametiasutustele ja kodanikele rahalist toetust, kasutades selleks ELi solidaarsusfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi kogupotentsiaali;
6. rõhutab, et hävinenud majade ja taristu rekonstrueerimine peaks vastama kõrgeimatele suurõnnetuste ennetamise, sealhulgas maavärinakindluse standarditele, eriti kui tegemist on ELi vahenditega;
7. kutsub liikmesriike ja asjaomaseid piirkondi üles koostama kahjustatud piirkondade ülesehitus- ja taastamiskavad, mis hõlmaksid kohustuslikke tingimusi selle tagamiseks, et rakendatakse kõiki võimalikke tulekahju ennetamise ja kiire kustutamisega seotud meetmeid neis piirkondades;
8. tuletab meelde, et looduslikud metsad on metsatulekahjude suhtes vastupidavamad; kutsub liikmesriike üles investeerima kahjustatud alade tõelisse taasmetsastamisse kohalike puuliikidega ning meetmetesse, mille eesmärk on vältida selliste katastroofide kordumist;
9. juhib tähelepanu Atika piirkonna kõrgele linnastumise tasemele, mida iseloomustab piisavate rohealade ja haljastatud tänavate puudumine ja mis aitas kaasa tulekahju kiiremale levikule;
10. märgib, et põlengute põhjustatud kahju oleks saanud osaliselt vältida ning et see peab olema riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele stiimuliks töötada välja, rahastada ja rakendada tõhusamat ennetuspoliitikat ning asjakohaseid õigusakte, mis käsitlevad looduskaitset ja sobivat maakasutust, sealhulgas linnaplaneerimist, säästvat metsandust ja tõhusat riskijuhtimist;
11. peab taunimisväärseks tõsiasja, et paljud neist põlengutest on ilmselt alguse saanud süütamistest, ning tunneb iseäranis muret selle pärast, et kuritegelikud süütamised on üha enam süüdi Euroopa metsatulekahjudes; kutsub liikmesriike üles karmistama ja kohaldama karistusi kuritegude eest, mis kahjustavad keskkonda, ja eriti metsapõlenguid põhjustavate kuritegude eest, ning usub, et kiire ja tõhus uurimine süüdlaste kindlakstegemiseks, millele järgneb teole kohane karistus, aitaks ära hoida hooletut ja tahtlikku käitumist;
12. rõhutab, et on tõendeid selle kohta, et Euroopa 2018. aasta kuumalaine on seotud kliimamuutusega; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kehtestaksid eesmärgid ja rakendaksid kliimapoliitikat, mis võimaldaksid ELil ja liikmesriikidel täita oma kohustusi vastavalt Pariisi konverentsi 21. kohtumisel saavutatud kokkulepetele;
13. rõhutab, et seatud eesmärkide saavutamiseks on kiiresti vaja investeeringuid kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks; rõhutab, et on väga oluline, et 50% ELi eelarvest kulutataks kliimameetmetele;
14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ning kõige rohkem kannatanud liikmesriikidele ja piirkondadele.