Resolutsiooni ettepanek - B8-0473/2018Resolutsiooni ettepanek
B8-0473/2018

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU PROJEKT ELi panuse kohta seoses siduva ÜRO vahendi loomisega rahvusvaheliste korporatsioonide ja muude piiriüleste tunnustega ettevõtete tegevuse reguleerimiseks inimõiguste osas

2.10.2018 - (2018/2763(RSP))

suuliselt vastatavate küsimuste B8-0402/2018, B8-0403/2018 ja B8-0404/2018 alusel
vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5

Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Cristian Dan Preda, Andrzej Grzyb, Bogdan Brunon Wenta fraktsiooni PPE nimel

Menetlus : 2018/2763(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0473/2018
Esitatud tekstid :
B8-0473/2018
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B8-0473/2018

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi panuse kohta seoses siduva ÜRO vahendi loomisega rahvusvaheliste korporatsioonide ja muude piiriüleste tunnustega ettevõtete tegevuse reguleerimiseks inimõiguste osas

(2018/2763(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 21 ja 23,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 207 ja 208,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku, mille välisasjade nõukogu võttis vastu 25. juunil 2012, ning nõukogus 20. juulil 2015 vastu võetud inimõiguste ja demokraatia tegevuskava aastateks 2015–2019,

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, mille ÜRO Inimõiguste Nõukogu kinnitas oma 16. juuni 2011. aasta resolutsioonis 17/4,

–  võttes arvesse komisjoni strateegiat „Kaubandus kõigile“,

–  võttes arvesse komisjoni valdkondlikke suuniseid ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamise kohta[1],

–  võttes arvesse ÜRO usu- ja veendumusvabaduse eriraportööri Heiner Bielefeldti vahearuannet, mis esitati ÜRO Peaassambleele ja milles keskenduti vahenditele usulise sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamiseks töökohal[2],

  võttes arvesse komisjoni talituste 14. juuli 2015. aasta töödokumenti ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamise hetkeseisu kohta (SWD(2015)0144),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega[3],

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) arvamust õiguskaitse kättesaadavuse parandamise kohta ettevõtluse ja inimõiguste valdkonnas ELi tasandil („Improving access to remedy in the area of business and human rights at the EU level“)[4],

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 26. juuni 2014. aasta resolutsiooni 26/9, milles ta otsustas luua avatud valitsustevahelise töörühma, mis käsitleb rahvusvahelisi korporatsioone ja muid ettevõtjaid seoses inimõigustega ning mille ülesanne on koostada rahvusvaheline siduv õigusakt, mis reguleerib rahvusvahelises inimõigustealases õiguses rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste ettevõtjate tegevusi,

–  võttes arvesse ÜRO ülemaailmset kokkulepet[5],

–  võttes arvesse OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele,

–  võttes arvesse OECD hoolsuskohustuse suuniseid vastutustundliku äritegevuse kohta,

–  võttes arvesse UNICEFi välja töötatud laste õiguste ja ettevõtluspõhimõtete algatust,

–  võttes arvesse 20. juunil 2016. aastal vastu võetud nõukogu järeldusi äritegevuse ja inimõiguste kohta,

–  võttes arvesse 2. märtsil 2016. aastal vastu võetud Euroopa Nõukogu soovitust liikmesriikidele inimõiguste ja ettevõtluse kohta,

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi kaubanduslepingutes[6],

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi ja demokraatiat maailmas 2016. aastal ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas[7],

–  võttes arvesse oma 16. novembri 2017. aasta resolutsiooni ELi Aafrika‑strateegia kui arengu kiirendaja kohta[8],

–  võttes arvesse oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni rõivasektorit käsitleva ELi juhtalgatuse kohta[9],

–  võttes arvesse oma 14. detsembri 2016. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitleva 2015. aasta aruande kohta[10],

–  võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni ühise kaubanduspoliitika rakendamise aastaaruande kohta[11],

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni arengukoostöö tulemuslikkuse suurendamise kohta[12],

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni juriidilise isiku vastutuse kohta inimõiguste raskete rikkumiste puhul kolmandates riikides[13],

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni inimkaubanduse vastase võitluse kohta ELi välissuhetes[14],

–  võttes arvesse uuringut, mille tellis Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjon ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamise kohta[15],

–  võttes arvesse küsimusi, mis esitati komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile ja nõukogule ELi panuse kohta seoses siduva ÜRO vahendi loomisega rahvusvaheliste korporatsioonide ja muude piiriüleste tunnustega ettevõtjate tegevuse reguleerimiseks inimõiguste osas (O-000074/2018 – B8-0402/2018, O-000075/2018 – B8-0403/2018 ja O-000078/2018 – B8-0404/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et EL rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdõiguslikkus, õigusriik ja inimõiguste austamine; arvestades, et rahvusvahelises tegevuses (kaasa arvatud arengu- ja kaubanduspoliitikas) peab liit juhinduma nendest põhimõtetest;

B.  arvestades, et austada inimõigust mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele tähendab seda, et usupõhiste organisatsioonide juhitavate korporatsioonide eetost tuleks austada ja kaitsta ning neile ei tohiks kehtestada nõudeid, mis on vastuolus nende põhiväärtuste ja eetiliste põhimõtetega või õõnestavad neid; arvestades, et see tähendab ka seda, et usupõhistel organisatsioonidel peaks olema õigus nõuda, et nende töötajad ja teenuseosutajad austaksid nende põhiväärtusi ja eetilisi põhimõtteid ning ei õõnestaks neid ega tekitaks neile oma töö või kutsetegevusega kahju;

C.  arvestades, et vabakaubandus ja investeeringud on tõestanud oma suurt panust vaesuse vähendamisse;

D.  arvestades, et areng peaks olema tihedalt seotud sotsiaalse progressi ja hea valitsemistavaga, ning arvestades, et areng, vabakaubandus ja inimõigused võivad üksteist mõjutada ja isegi tugevdada;

E.  arvestades, et riigid peaksid selgelt väljendama ootust, et kõik ettevõtjad austavad kogu oma tegevuses põhilisi inimõigusi;

F.  arvestades, et ÜRO ülemaailmses kokkuleppes kutsutakse korporatsioone üles austama, toetama ja jõustama oma mõjusfääris inimõiguste, tööõigusnormide, keskkonna ja korruptsioonivastase võitlusega seotud põhiväärtusi, seadma endale nende väärtuste tagamise kohustuseks ja võtma neid oma äritegevuses vabatahtlikult arvesse;

G.  arvestades, et korporatsioonid on majanduse globaliseerumises, finantsteenuste valdkonnas ja rahvusvahelises kaubanduses suurimaid mõjujõude ning neilt nõutakse kõigi kohaldatavate õigusaktide ja kehtivate rahvusvaheliste lepingute täitmist ning inimõiguste austamist; arvestades, et need ettevõtjad võivad mõnikord põhjustada inimõiguste rikkumisi või neile rikkumistele kaasa aidata, ning arvestades, et nad võivad täita ka olulist rolli positiivsete stiimulite pakkumisel inimõiguste, demokraatia, keskkonnastandardite ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamiseks;

H.  arvestades, et EL on võtnud juhtrolli, et läbi rääkida ja ellu viia paljusid üleilmset vastutust käsitlevaid algatusi, millega toetatakse ja austatakse rahvusvahelisi ettevõtlust ja inimõigusi käsitlevaid norme;

I.  arvestades, et tunnistatakse, et Euroopa ettevõtted, kes tegutsevad üleilmselt ja on mittediskrimineeriva ettevõtluskultuuriga teistele eeskujuks, avaldavad inimõigustele pikaajalist positiivset mõju;

J.  arvestades, et uuringust, mille Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjon 2017. aastal ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamise kohta tellis, nähtub selgelt, et ELi liikmesriigid on nende juhtpõhimõtete rakendamisel jõudnud maailmas kõige kaugemale, sest ELis on menetlemisel olevaid riiklikke tegevuskavu kõige rohkem;

K.  arvestades, et praegu käivad ÜROs läbirääkimised sellise süsteemi kehtestamise üle, millega reguleeritaks juriidilise isiku vastutust inimõiguste rikkumiste eest;

1.  märgib, et globaliseerumine ning äritegevuse ja tarneahelate üha suurem rahvusvahelistumine muudavad korporatsioonide rolli inimõiguste järgimise tagamisel veelgi olulisemaks ning tekitavad olukorra, kus rahvusvahelised normid ja eeskirjad on keskse tähtsusega, et hoida ära inimõiguste rikkumisi kolmandates riikides;

2.  on kindlalt veendunud, et erasektor on oluline partner kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ja arengu jaoks lisavahendite kaasamisel; rõhutab, et tulenevalt erasektori üha suurenevast osast arengukoostöös peab erasektor projektide kogu olelusringi kestel järgima arengutõhususe ja ettevõtjate vastutuse põhimõtteid;

3.  toetab ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete täielikku rakendamist ning kutsub kõiki riike üles töötama välja ja võtma vastu riiklikud tegevuskavad nimetatud põhimõtete kiireks, tulemuslikuks ja terviklikuks rakendamiseks;

4.  märgib, et siiani ei ole töötatud välja üldist lähenemisviisi selle kohta, kuidas rahvusvahelised korporatsioonid inimõigustealast õigust järgima peaksid;

5.  kinnitab veel kord tungivat vajadust tegutseda tõhusalt ja järjepidevalt kõikidel tasanditel, sealhulgas riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, et tulemuslikult käsitleda rahvusvaheliste korporatsioonide toime pandud inimõiguste rikkumisi ja eksterritoriaalsest mõõtmest tulenevaid õiguslikke probleeme;

6.  võtab teadmiseks ÜROs valitsustevahelise töörühma kaudu algatatud töö, mille eesmärk on luua potentsiaalselt siduv ÜRO vahend rahvusvaheliste korporatsioonide ja muude ettevõtjate tegevuse reguleerimiseks inimõiguste osas, ning on seisukohal, et see on samm edasi inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel; rõhutab, et vastutus inimõiguste ja nende rikkumise eest ei tohiks sõltuda ettevõtte õiguslikust vormist ega omanditüübist; rõhutab, et kõiki ettevõtjatele seadusega kehtestatud lisakohustusi tuleks kohandada vastavalt nende suurusele ja toimetulekusuutlikkusele;

7.  märgib, et mitmed riigid protsessis ei osale; rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid peaksid ühinema uue potentsiaalselt õiguslikult siduva vahendiga üksnes juhul, kui selle põhieeldusi on nõuetekohaselt arvesse võetud; rõhutab lisaks, et sellise siduva lepingu tõhusaks toimimiseks kogu maailmas peab valdav enamus riike selle ratifitseerima ja sellest kinni pidama;

8.  on seisukohal, et ELi ühinemine ÜRO õiguslikult siduva vahendiga eeldab, et kõnealune vahend ei läheks kaugemale ELi õiguses sätestatust;

9.  kordab uuesti oma nõudmist, et EL ja selle liikmesriigid osaleksid valitsustevahelises protsessis tõeliselt ja konstruktiivselt;

10.  kutsub ÜRO liikmesriike üles tagama, et läbirääkimised lepingu sõlmimiseks toimuvad läbipaistvalt ja informatiivselt ning konsulteeritakse paljude sidusrühmadega, keda leping võib mõjutada;

11.  nõuab, et EL tagaks, et ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku ja tegevuskava võimalikud tulevased muudatused või sellega seotud strateegiadokumendid sisaldavad selgeid eesmärke ja mõõdetavaid kriteeriume ELi osalemiseks ÜRO lepingute läbirääkimistel;

12.  otsustab jätkuvalt tähelepanelikult jälgida valitsustevahelise töörühma läbirääkimiste protsessi;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele.

Viimane päevakajastamine: 3. oktoober 2018
Õigusteave - Privaatsuspoliitika