Menetlus : 2018/2869(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0483/2018

Esitatud tekstid :

B8-0483/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 25/10/2018 - 13.12
CRE 25/10/2018 - 13.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0428

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 266kWORD 50k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0481/2018
17.10.2018
PE624.174v01-00
 
B8-0483/2018

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


neofašistliku vägivalla esiletõusu kohta Euroopas (2018/2869(RSP))


Cecilia Wikström fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon neofašistliku vägivalla esiletõusu kohta Euroopas (2018/2869(RSP))  
B8‑0483/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6 ja 7,

–  võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust(1) (rassilise võrdsuse direktiiv),

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega(2);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist(4),

–  võttes arvesse rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide vastase võitlusega tegeleva ELi kõrgetasemelise töörühma moodustamist 2016. aasta juunis,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 30. septembri 2014. aasta resolutsiooni neonatsismi ja paremäärmusluse ilmingute neutraliseerimise kohta,

–  võttes arvesse ELi väärinfo tegevusjuhendit,

–  võttes arvesse internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendit,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb EL väärtustel, nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste austamine; arvestades, et need põhimõtted on ühised kõigile liikmesriikidele;

B.  arvestades, et tõsiste meetmete puudumine neofašistide ja neonatside vastu on teinud võimalikuks praeguse ksenofoobia esiletõusu Euroopas;

C.  arvestades, et avalikult neofašistlikud, neonatslikud ja ksenofoobsed rühmitused ja erakonnad on õhutanud ühiskonnas vihkamist ja vägivalda;

D.  arvestades, et nagu on viidanud Europol oma 2018. aasta Euroopa Liidu terrorismi olukorra ja suundumuste (TE-SAT) aruandes(5), rõhutas turvalisusküsimuste eest vastutav volinik Julian King 22. märtsil 2017. aastal Brüsseli 2016. aasta rünnakute mälestuseks korraldatud üritusel üles astudes vägivaldse paremäärmusluse kasvavat ohtu, mainides, et ta ei tea ühtki ELi liikmesriiki, mida see nähtus mingil moel ei mõjutaks, nimetades konkreetselt Norras 2011. aastal toimunud rünnakuid, atentaati Ühendkuningriigi parlamendiliikmele Jo Coxile ning rünnakuid varjupaigakeskustele ja mošeedele üle kogu Euroopa, rõhutamaks ohtu turvalisusele, millest „räägitakse vähem“, nagu ta hoiatas;

E.  arvestades, et neofašistid ja neonatsid ilmutavad end eri vormides; arvestades, et enamik nendest rühmitustest apelleerib sõnavabadusele; arvestades, et sõnavabadus ei ole absoluutne;

F.  arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 30 sätestatakse selgelt, et „[s]elles deklaratsioonis ei tohi midagi tõlgendada kui õiguse andmist mingile riigile, isikurühmale või üksikisikule tegevuseks või teoks, mis on suunatud selles deklaratsioonis välja kuulutatud õiguste ja vabaduste kaotamisele“.

G.  arvestades, et rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelises konventsioonis kinnitatakse, et selle osalisriigid mõistavad hukka mis tahes propaganda ja organisatsioonid, mis rajanevad ühe rassi, nahavärvuse või etnilise päritoluga isikurühma üleoleku ideel või teoorial;

H.  arvestades, et fašismi propageerimine on mitmes liikmesriigis vastavalt nende riiklikele õigusaktidele keelatud;

I.  arvestades, et Europoli 2018. aasta TE-SAT-aruande kohaselt on paremäärmuslike õiguserikkumiste eest 2017. aastal vahistatud inimeste arv peaaegu kahekordistunud.

J.  arvestades, et 22. juulil 2011 hukkus Norra rünnakutes 77 ja sai vigastada 151 inimest;

K.  arvestades, et 16. juunil 2016 mõrvati Ühendkuningriigis Birstallis julmalt Ühendkuningriigi parlamendi liige Jo Cox;

L.  arvestades, et Saksa siseluureameti Bundesamt für Verfassungsschutz (BfV) põhiseaduse kaitse 2017. aasta aruande („Faktid ja suundumused“) kohaselt pandi Saksamaal 2017. aastal toime 1 054 paremäärmuslikku kuritegu(6);

M.  arvestades, et Europoli 2018. aasta TE-SAT-aruande kohaselt teatati 2017. aastal viiest paremäärmuslastele omistatud nurjatud, läbikukkunud või lõpuleviidud terrorirünnakust(7);

N.  arvestades, et 21. septembril 2018 rünnati fašismivastase meeleavalduse järel Itaalias Baris Euroopa Parlamendi liiget Eleonora Forenzat ja tema assistenti Antonio Perillot;

O.  arvestades, et Prantsuse luureteenistus on väljendanud muret selle pärast, et paremäärmuslike vägivaldsete rühmitustega ühineb aina rohkem sõjaväelasi ja õiguskaitseasutuste töötajaid(8);

P.  arvestades, et Euroopa Nõukogu asutatud rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon (ECRI) väljendas 15. mail 2018 avaldatud aruandes rahutust paremäärmusluse ja neofašismi esiletõusu pärast Horvaatias(9);

1.  mõistab karmilt hukka neofašistlike ja neonatside organisatsioonide terrorirünnakud, mõrvad, psüühilise vägivalla, vägivaldsed füüsilised rünnakud ja marsid, mis on toimunud ELi eri liikmesriikides;

2.  väljendab tõsist muret fašismi, rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide üha „normaalsemaks“ muutumise pärast ELis;

3.  on eriti mures, et neofašistlik vägivald mõjutab ühiskonda tervikuna ja on sihtmärgiks võtnud konkreetsed vähemused, näiteks mustanahalised eurooplased / Aafrika päritolu inimesed, juudid, moslemid, romad, kolmandate riikide kodanikud, lesbid, geid, biseksuaalid, trans- ja intersoolised inimesed ning puuetega inimesed;

4.  mõistab karmilt hukka kõik neofašistide vägivaldsed rünnakud poliitikute ja erakonnaliikmete vastu, mille kohta on teateid mitmest liikmesriigist;

5.  on tõsiselt mures karistamatuse pärast, millega neofašistid ja neonatsid mõnes liikmesriigis tegutsevad, ning rõhutab, et selline karistamatuse tunne on üks põhjuseid, mis selgitab teatavate paremäärmuslike organisatsioonide vägivaldse tegevuse murettekitavat esiletõusu;

6.  täheldab murettekitavat suundumust, et neofašistid ja neonatsid kasutavad organiseerumiseks ja strateegia kavandamiseks kogu Euroopa Liidus sotsiaalmeediat ja internetti;

7.  kutsub liikmesriike üles sõnaselgelt hukka mõistma ja karistama vihakuritegusid, vihakõnet ja patuoinaks tembeldamist poliitikute ja ametiisikute poolt kõikidel tasanditel ja kõikides meedialiikides, kuna sellega tavapärastavad ja tugevdavad poliitikud ja ametnikud vihkamist ja vägivalda ühiskonnas;

8.  kutsub liikmesriike üles võtma täiendavaid meetmeid vihakõne ja vihakuritegude takistamiseks, hukkamõistmiseks ja nendega võitlemiseks;

9.  kutsub liikmesriike üles vihakuritegusid, sealhulgas konkreetselt ksenofoobia eri vormidest ajendatud kuritegusid uurima ja nende toimepanijaid vastutusele võtma ning jagama parimaid tavasid vihakuritegude tuvastamiseks ja uurimiseks;

10.  kutsub liikmesriike üle ette nägema ja tagama piisava toetuse rassistlike või ksenofoobsete kuritegude ja vihakuritegude ohvritele, samuti kaitsma kõiki kuritegude toimepanijate vastu tunnistajaid;

11.  kutsub liikmesriike üles moodustama politseijõududes vihakuritegude vastaseid üksusi; kutsub politseid üles tagama, et nende töötajad ei osaleks üheski rassistlikus, ksenofoobses või diskrimineerivas teos ning et kõiki selliseid tegusid uuritaks ja vastutavad isikud antaks kohtu alla;

12.  palub komisjonil kutsuda kodanikuühiskonna organisatsioone üles jälgima vihakõnet ja vihakuritegusid liikmesriikides ning nendest teada andma;

13.  toetab, tunnustab ja nõuab fašismi, rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormidega võitlevate kogukonnarühmade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaitset;

14.  nõuab ELi diskrimineerimisvastaste õigusaktide konsolideerimist, sealhulgas olemasolevate õigusaktide ülevõtmist/rakendamist ning uute õigusaktide, sealhulgas võrdse kohtlemise direktiivi vastuvõtmist;

15.  tuletab meelde, et nõukogu raamotsusega 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega, mille rakendamise tähtaeg oli november 2010, nähakse ette õiguslik alus karistuste määramiseks juriidilistele isikutele vägivallale või vihkamisele avaliku kihutamise eest vähemusrühma vastu;

16.  kutsub komisjoni üles ajakohastama oma 2014. aasta aruannet eespool osutatud nõukogu raamotsuse rakendamise kohta ning algatama rikkumismenetlused nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole otsuse sätteid täitnud;

17.  nõuab võitluses fašismi, rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormidega õiguskaitseasutuste, luureasutuste, kohtute ja kodanikuühiskonna organisatsioonide täielikku ja õigeaegset koostööd;

18.  kutsub liikmesriike üles järgima Euroopa Nõukogu soovitusi neonatsismi ja paremäärmusluse ilmingute neutraliseerimise kohta;

19.  kutsub liikmesriike üles andma õiguskaitseametnikele kohtusüsteemi kõikidel tasanditel töö raames kohustuslikku inimõigustepõhist ja teenustele suunatud koolitust;

20.  soovitab liikmesriikidel võimaldada koolitust avalik-õigusliku ringhäälingu ja meediatöötajatele, et parandada nende teadlikkust neofašistide ja neonatside ohvrite probleemidest ja diskrimineerimisest;

21.  kutsub liikmesriike üles kehtestama vägivaldsete neofašistide ja neonatside jaoks nn väljumisprogramme; rõhutab, et sellised programmid peaksid minema palju kaugemale üksühele sekkumisest ja peaksid hõlmama pikaajalist toetust neile, kes näevad vaeva töö leidmise, ümberpaiknemise ning uute ja turvaliste sotsiaalvõrgustike kujundamisega;

22.  rõhutab, et ajalooteadlikkus on üks eeltingimusi selliste kuritegude kordumise ärahoidmiseks ning oluline nooremate põlvkondade harimisel; juhib tähelepanu, et natsikuritegude pisendamine on esimene samm selle ajastu ideede elluäratamise suunas;

23.  kutsub liikmesriike üles hukka mõistma ja neutraliseerima holokausti eitamise kõiki vorme, sealhulgas natside ja nende kaasajooksikute kuritegude trivialiseerimise ja minimeerimise; juhib tähelepanu sellele, et poliitiline ega meediaarutelu ei tohi tõde holokausti kohta trivialiseerida;

24.  nõuab ühist mälestamiskultuuri, mis mõistaks hukka mineviku fašismikuriteod; tunneb sügavat muret, et noorematele põlvkondadele Euroopas ja mujal läheb fašismiajalugu üha vähem korda ning seetõttu võivad nad muutuda uute ohtude suhtes ükskõikseks;

25.  kutsub liikmesriike üles edendama peavoolukultuuri kaudu meie ühiskonna mitmekesisuse ja meie ühise ajaloo alast haritust, sealhulgas teadlikkust Teise maailmasõja metsikustest, nagu holokaust, ja sõjaohvrite aastaid kestnud süstemaatilisest dehumaniseerimisest;

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

(1)

EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

(2)

ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.

(3)

ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.

(4)

ELT L 317, 4.11.2014, lk 1.

(5)

https://www.europol.europa.eu/activities-services/main-reports/european-union-terrorism-situation-and-trend-report-2018-tesat-2018

(6)

https://www.verfassungsschutz.de/en/download-manager/_annual-report-2017-summary.pdf

(7)

https://www.europol.europa.eu/activities-services/main-reports/european-union-terrorism-situation-and-trend-report-2018-tesat-2018

(8)

https://www.mediapart.fr/journal/france/090418/forces-de-l-ordre-liees-l-ultra-droite-violente-la-dgsi-s-inquiete?onglet=full

(9)

https://rm.coe.int/fifth-report-on-croatia/16808b57be

Viimane päevakajastamine: 22. oktoober 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika