Menetlus : 2018/2870(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0495/2018

Esitatud tekstid :

B8-0495/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 25/10/2018 - 13.19

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0435

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 254kWORD 50k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0493/2018
22.10.2018
PE624.190v01-00
 
B8-0495/2018

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


olukorra kohta Aasovi merel  (2018/2870(RSP))


Victor Boştinaru, Knut Fleckenstein, Tonino Picula, Liisa Jaakonsaari fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Aasovi merel  (2018/2870(RSP))  
B8‑0495/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina ja olukorra kohta Krimmis, samuti 11. juuni 2015. aasta resolutsiooni strateegilise ja sõjalise olukorra kohta Musta mere piirkonnas pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa poolt(1),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 15. mai 2018. aasta avaldust Kertši silla osalise avamise kohta,

–  võttes arvesse pärast ELi ja Ukraina 20. tippkohtumist 9. juulil 2018. aastal Brüsselis vastu võetud ühisavaldust,

–  võttes arvesse nõukogu 30. juuli 2018. aasta otsust (ÜVJP) 2018/1085, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega(2) ning millega lisati kuus Kertši silla ehitamises osalenud üksust määruse (EL) nr 269/2014 I lisas esitatud selliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid,

–  võttes arvesse 24. detsembril 2003. aastal Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina vahel sõlmitud kokkulepet Aasovi mere ja Kertši väina kasutamisel tehtava koostöö kohta ning 10. detsembri 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Krimmi ebaseaduslik annekteerimine Venemaa Föderatsiooni poolt on muutnud maailma selle osa geopoliitilist olukorda, mõjutades oluliselt Musta merd, Kertši väina ja Aasovi mere piirkonda;

B.  arvestades, et Venemaa ehitas Kertši silla ja gaasijuhtme ning paigaldas merekaablid, ühendades Krimmi poolsaare Venemaa territooriumiga, ilma Ukraina nõusolekuta ning selgelt rikkudes Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust; arvestades, et see sild piirab oma tehniliste omaduste tõttu teatavate kaubalaevade (Panamax-tüüpi laevad) liikumist Kertši väina kaudu Ukrainale kuuluvatesse Aasovi mere sadamatesse või nendest sadamatest Mustale merele, ning sellega piiratakse laevaliiklust ja rikutakse ÜRO mereõiguse konventsiooni asjakohaseid sätteid;

C.  arvestades, et kõnealuse hiiglasliku silla ehitamine on avaldanud keskkonnale negatiivset mõju, vähendades väinas veetaset ning mõjutades Aasovi ja Musta mere vahelist veevahetust;

D.  arvestades, et 29. aprillil 2018. aastal hakkasid Venemaa piirivalveametnikud teostama välisriikide laevade, sealhulgas ELi liikmesriikide lipu all sõitvate laevade intensiivset kontrolli, mille tulemuseks on põhjendamatud pikad viivitused (kuni kuus päeva) ja märkimisväärsed finantskahjud Mariupoli ja Berdjanski kaubasadamatele ja mõjutatud laevandusettevõtjatele; arvestades, et need linnad ja laiem piirkond kannatavad juba negatiivsete majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede käes, mis tulenevad Krimmi annekteerimisest ja Venemaa toetatud jätkuvast konfliktist Ida-Ukrainas;

E.  arvestades, et Kertši väina laevatatav osa on Ukraina vetes;

F.  arvestades, et Venemaa de facto kontroll Krimmi poolsaare üle piirab Ukraina võimet kasutada oma õigusi oma majandusvööndi suhtes ja kaevandada süsivesinikke oma mandrilavast Musta ja Aasovi meredes; arvestades, et 2016. aastal esitas Ukraina seonduva ÜRO mereõiguse konventsiooni puudutava kaebuse Venemaa Föderatsiooni vastu, et kaitsta oma rannikuäärse riigi õigusi ebaseaduslikult hõivatud Krimmi piirkonnas paiknevates merevööndites, samas kui Venemaa Föderatsioon esitas ÜRO mereõiguse konventsiooni kohtule vastuväited 22. mail 2018;

G.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on kiirendanud oma Musta mere laevastiku laiendamist ja moderniseerimist, suurendanud Krimmi militariseerimist ja oma sõjalist kohalolekut varem pea täiesti demilitariseeritud Aasovi merel, paigutades selleks muu hulgas osaliselt ümber oma Kaspia mere laevastiku; arvestades, et oma õigusi kaitsta püüdev Ukraina lähetas Aasovi mere rannikupiirkonda lisajõude ja teatas 16. septembril 2018 kavatsusest ehitada aasta lõpuks välja mereväebaas; arvestades, et kasvanud pinged ja sõjaline kohalolek võivad viia vahejuhtumiteni ja sündmuste eskaleerumiseni, millel on ulatuslikumad tagajärjed Euroopa julgeolekule;

1.  väljendab veel kord jõuliselt toetust Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning mõistab selgelt hukka Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimise Venemaa Föderatsiooni poolt, samuti asjaolu, et Venemaa toetab separatiste Ukraina idaosas ja Minski kokkuleppeid ei täideta;

2.  mõistab hukka Kertši silla ehituse ja navigatsiooniõiguste rikkumise Ukraina territoriaalvetes, mis samuti mõjutavad ELi lipu all sõitvaid laevu; juhib tähelepanu sellele, et Venemaal on rahvusvahelise kaubandusliku meresõidu õigusest ja Ukrainaga sõlmitud kahepoolsest koostöölepingust tulenev siduv kohustus mitte takistada või häirida transiitliiklust Kertši väina kaudu; rõhutab, et laevade lubatud juhukontrolli ei tohiks kuritarvitada ega teha poliitilistel põhjustel eesmärgiga destabiliseerida veelgi Ukraina julgeolekut, terviklikkust ning sotsiaalset ja majanduslikku olukorda; palub nõukogul ja asepresidendil/kõrgel esindajal nõuda, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks viivitamata laevade intensiivse ja diskrimineeriva kontrollimise, ning vajaduse korral kaaluda asjakohaseid vastumeetmeid;

3.  väljendab heameelt nõukogu otsuse üle kehtestada piiravad meetmed kuue Kertši silla ehitamises osalenud üksuse suhtes; märgib siiski kahetsusega, et seni ei ole sanktsioonid andnud oodatud tulemusi, pidades eelkõige silmas Venemaa agressiivse tegevuse takistamist ja vaidluste rahumeelse lahendamise edendamist; kutsub liikmesriike üles jääma ühtseks ja rääkima Venemaaga ELi ja Venemaa suhete üle ühel häälel, ning ergutab komisjoni asepresidenti/kõrget esindajat Mogherinit tegutsema vahendajana Kiievi ja Moskva vahel, et jõuda läbiräägitud lahendusteni ja hoida ära sündmuste edasine eskaleerumine;

4.  toetab Ukraina jõupingutusi lahendada probleeme, mis on kerkinud seoses Kertši silla ehitamisega Venemaa poolt, pöördudes ÜRO mereõiguse konventsiooni vahekohtu poole seoses oma rannikuõigustega Mustas meres, Kertši väinas ja Aasovi meres; nõuab tungivalt, et Venemaa Föderatsioon aktsepteeriks selle kohtu pädevust;

5.  kutsub komisjoni üles analüüsima hoolikalt Venemaa tekitatud uute probleemide mõju Mariupoli ja Berdjanski linnadele ning Ukraina kaubandusele üldisemalt, ning esitama ja rakendama projekte sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning majandusarengu edendamiseks nendes linnades ja Ukraina kagupiirkonnas laiemalt;

6.  väljendab muret Kertši silla kahjuliku keskkonnamõju pärast, mis võib mõjutada kõigi Musta mere piirkonna riikide huve; kutsub Ukrainat, komisjoni ja Musta mere äärseid liikmesriike jälgima olukorda, vahetama asjaomast teavet ja tegema kindlaks võimalikud tagajärgede heastamise vajadused;

7.  väljendab sügavat muret Krimmi, Musta mere – sealjuures anti-access ja area-denial (A2/AD) võimega – ja nüüd ka Aasovi mere militariseerimise pärast, mis kahjustab Ukraina ja laiema piirkonna, sealhulgas mõnede ELi liikmesriikide julgeolekut; on veendunud, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) erivaatlusmissiooni volitused peavad hõlmama uusi pingeid Aasovi meres ja et missioon peaks olema varustatud vajalike vahenditega, et täita oma seireülesandeid merealadel;

8.  avaldab südamlikku kaastunnet Krimmi linnas Kertšis hiljuti toimunud tulistamise ohvrite perekondadele ja sõpradele ning soovib haavatutele kiiret paranemist;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni presidentidele, valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ja ÜRO peasekretärile.

 

(1)

ELT C 407, 4.11.2016, lk 74.

(2)

ELT L 194, 31.7.2018, lk 147.

Viimane päevakajastamine: 24. oktoober 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika