Menetlus : 2018/2870(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0497/2018

Esitatud tekstid :

B8-0497/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 25/10/2018 - 13.19

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0435

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 260kWORD 46k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0493/2018
22.10.2018
PE624.192v01-00
 
B8-0497/2018

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


olukorra kohta Aasovi merel (2018/2870(RSP))


Petras Auštrevičius, Beatriz Becerra Basterrechea, Dita Charanzová, Martina Dlabajová, María Teresa Giménez Barbat, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Ivan Jakovčić, Petr Ježek, Louis Michel, Urmas Paet, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Frédérique Ries, Robert Rochefort, Marietje Schaake, Jasenko Selimovic, Pavel Telička, Ramon Tremosa i Balcells, Johannes Cornelis van Baalen, Hilde Vautmans, Cecilia Wikström fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Aasovi merel (2018/2870(RSP))  
B8‑0497/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa ja Ukraina kohta, eelkõige 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Venemaa sissetungi kohta Ukrainasse(1), 17. juuli 2014. aasta resolutsiooni Ukraina kohta(2), 11. juuni 2015. aasta resolutsiooni strateegilise ja sõjalise olukorra kohta Musta mere piirkonnas pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa poolt(3), 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni Ukraina vangide kohta Venemaal ja olukorra kohta Krimmis(4), 5. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni krimmitatari liidrite Ahtem Tšiigozi ja Ilmi Umerovi ning ajakirjanik Mõkola Semena juhtumite kohta(5) ning 14. juuni 2018. aasta resolutsiooni Venemaa ning eelkõige ukrainlasest poliitvangi Oleg Sentsovi kohta(6),

–  võttes arvesse assotsieerimislepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel(7),

–  võttes arvesse 2003. aastal Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina vahel sõlmitud kokkulepet koostöö kohta Aasovi mere ja Kertši väina kasutamisel, 5. detsembri 1994. aasta Budapesti memorandumit julgeolekutagatiste kohta ja 12. veebruari 2015. aasta meetmepaketti Minski kokkulepete rakendamiseks,

–  võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni suhtes kehtestatud piiravaid meetmeid vastuseks Krimmi ebaseaduslikule annekteerimisele ja Ukraina tahtlikule destabiliseerimisele, sealhulgas piiranguid majandussuhetele Krimmi ja Sevastoopoliga,

–  võttes arvesse ÜRO mereõiguse konventsiooni, tuumarelva leviku tõkestamise lepingut, ÜRO hartat ja riikide vastutust rahvusvaheliste süütegude eest käsitlevate artiklite 2001. aasta eelnõud,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et enne Krimmi okupeerimist Venemaa poolt 2014. aastal oli Aasovi meri valdavalt demilitariseeritud piirkond, millele oli juurdepääs nii Ukraina kui ka Venemaa laevadel vastavalt kahe riigi kokkuleppele, mis andis mõlemale riigile õiguse kahtlust äratavaid laevu kontrollida;

B.  arvestades, et Krimmi okupeerimine ja Kertši silla ehitamine on suurendanud Aasovi mere strateegilist tähtsust, toonud kaasa piirkonna militariseerimise Venemaa sõjalaevastiku suurema kohaolu tõttu ja takistab oluliselt laevade pääsu mitmesse Ukraina sadamasse, eelkõige Mariupoli ja Berdjanskisse;

C.  arvestades, et kontrolli haaramine Kertši väina üle Venemaa poolt mõjutab ka konflikti Ukraina idaosas ning kujutab endast veel üht ohtu Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele;

D.  arvestades, et Kertši silla ehitamine Venemaalt Krimmi poolsaarele on Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine Venemaa Föderatsiooni poolt;

E.  arvestades, et 2018. aasta juulis lisas EL kuus Venemaa ettevõtet ELi sanktsioonide nimekirja nende ebaseadusliku osaluse tõttu Kertši silla ehitamises; arvestades, et Venemaa Föderatsiooni ja ebaseaduslikult okupeeritud Krimmi poolsaare suhtes kehtivate ELi piiravate meetmete kohaselt ei ole Euroopa ettevõtetel lubatud sellistes taristuprojektides nagu Kertši silla ehitamine osaleda ega nendele kaasa aidata; arvestades, et on kindlaks tehtud, et mitmed Euroopa ettevõtted on tarninud varustust ja materjali, mida on kasutatud silla ehitamisel;

F.  arvestades, et Venemaa tõkestab ja kontrollib sageli ning ülemäärasel viisil Kertši väina kaudu Ukraina sadamatesse suunduvaid või nendest väljunud laevu;

G.  arvestades, et nii ÜRO mereõiguse konventsioonis kui ka 2003. aasta Aasovi mere lepingus on sätestatud meresõiduvabadus;

1.  mõistab hukka Ukraina suveräänsuse rikkumise Venemaa Föderatsiooni poolt Kertši väina silla ebaseadusliku ehitamise, Krimmi poolsaare ja Aasovi mere suureneva militariseerimise ning Kertši väina läbivate või Aasovi merel sõitvate kaubalaevade ebaseadusliku ja ülemäärase tõkestamise ja kontrollimisega, kusjuures nende hulgas on nii Ukraina kui ka kolmandate riikide lipu all sõitvaid laevu, samuti praeguseks enam kui 120 ELi liikmesriikide lipu all sõitvat laeva, samuti laevaliikluse aeglustamisega Aasovi merel;

2.  kordab oma toetust Ukraina sõltumatusele ja territoriaalsele terviklikkusele, kinnitab Ukraina suveräänset õigust Krimmi poolsaarele ja Aasovi merele ning rõhutab, et Ukraina jaoks on vältimatult vajalik tagada täielik juurdepääs Aasovi merele, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis;

3.  on seisukohal, et sellised ülemäärased ja aeganõudvad kontrollid Venemaa poolt kujutavad endast meresõiduvabaduse piiramist ning kaubanduse ja liikluse takistamist piirkonnas, millega pannakse kõikidele Ukraina sadamatesse suunduvatele või neist lahkuvatele laevadele märkimisväärsed ootekulud; märgib, et sellistel kontrollidel on märkimisväärne negatiivne mõju kõnealuste Ukraina sadamate töökoormusele ja majanduslikule elujõulisusele; märgib, et Venemaa Aasovi mere sadamatesse sõitvad laevad on nendest diskrimineerivatest kontrollidest vabastatud;

4.  on sügavalt mures, et pinged piirkonnas kasvavad ja konflikti on lisandunud meresõidu aspekt; väljendab muret ka Venemaa kasvava sõjalise kohaoleku üle Aasovi merel Venemaa Musta mere laevastiku ja rannikuvalve tugevdamise tõttu;

5.  märgib, et 17. septembril 2018 otsustas Ukraina vastumeetmena tunnistada kehtetuks Venemaaga 1997. aastal sõlmitud üldise sõpruslepingu ning teatas täiendavate merejalaväe ja rannasuurtükivägede paigutamisest Aasovi merele; toetab Ukrainat tema püüdlustes jätkata diplomaatia ja seaduslike vahendite kasutamist Venemaa tegevusele vastamisel, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel käimas oleva vahendusprotsessi kaudu;

6.  palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil teha ettepanek aktiveerida olukorra jälgimiseks Aasovi merel OSCE Ukraina erakorralise vaatlusmissiooni (SMM) mandaat, mis hõlmab kogu Ukraina territooriumi, kaasa arvatud mereterritooriumi;

7.  rõhutab, et Kertši silla ehitamine on ebaseaduslik, ja tervitab nõukogu otsust kehtestada silla ehitamises osalenud kuue ettevõtte suhtes piiravad meetmed; rõhutab, et vajaduse korral võidakse piiranguid kehtestada ka teiste organisatsioonide või üksikisikute suhtes;

8.  kordab oma muret seoses Euroopa ettevõtete osalusega Kertši silla ehitamisel, millega teadlikult või teadmatult kahjustatakse ELi sanktsioonidega kehtestatud režiimi; palub komisjonil sellega seoses selgitada kehtivate ELi piiravate meetmete ulatust ning liikmesriikidel jagada teavet kõikide selle režiimi võimalikke rikkumisi puudutavate siseriiklike tolli- ja kriminaaluurimiste kohta; nõuab sõltumatu ELi sanktsioonide kohtu loomist, mille ülesanne oleks otsustada, kas ELi ettevõtted või liikmesriigid on ELi piiravaid meetmeid rikkunud;

9.  palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil jälgida tähelepanelikumalt muutuvat julgeolekuolukorda Aasovi merel, millel võivad olla laiemad julgeolekupoliitilised mõjud ELile ja liikmesriikidele; palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil jälgida tähelepanelikult kõiki arenguid, määrata kindlaks käsuliin ja valmistada ette võimalikud ELi piiravad meetmed, mida rakendataks konflikti teravnemise korral;

10.  palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel vaagida võimalikke viise, kuidas toetada kahju kannatavaid vedajaid ja sadamaid, eelkõige ELi osaluse suurendamise teel Mairupoli ja Berdjanski sadamas uute arendus- ja investeerimisprojektidega;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile, Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile ning ELi liikmesriikidele.

(1)

ELT C 378, 9.11.2017, lk 213.

(2)

ELT C 224, 21.6.2016, lk 14.

(3)

ELT C 407, 4.11.2016, lk 74.

(4)

ELT C 263, 25.7.2018, lk 109.

(5)

ELT C 346, 27.9.2018, lk 86.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0259.

(7)

ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

Viimane päevakajastamine: 24. oktoober 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika