Menetlus : 2018/2903(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0557/2018

Esitatud tekstid :

B8-0557/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/12/2018 - 12.13
CRE 12/12/2018 - 12.13

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0511

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 172kWORD 54k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0557/2018
5.12.2018
PE631.568v01-00
 
B8-0557/2018

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


ühtse turu paketi kohta (2018/2903(RSP))


Dita Charanzová fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon ühtse turu paketi kohta (2018/2903(RSP))  
B8‑0557/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta teatist „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“ (COM(2015)0550),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 28. oktoobri 2015. aasta töödokumenti „Report on Single Market Integration and Competitiveness in the EU and its Member States“ (Aruanne ühtse turu integratsiooni ja konkurentsivõime kohta ELis ja selle liikmesriikides) (SWD(2015)0203),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia” (COM(2015)0192),

–  võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. „Üheskoos uue majanduskasvu eest““(COM(2011)0206),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta teatist „Ühtse turu akt II. Üheskoos uue majanduskasvu eest“ (COM(2012)0573),

–  võttes arvesse Mario Monti 9. mai 2010. aasta aruannet Euroopa Komisjoni presidendile „Ühtse turu uus strateegia Euroopa majanduse ja ühiskonna teenistuses“,

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni ühtse turu juhtimise kohta 2015. aasta Euroopa poolaasta raames(1),

–  võttes arvesse oma 2014. aasta septembri uuringut, mis koostati siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellimusel, pealkirjaga „Ühtse turu Euroopa mõõtme puudumise hind“,

–  võttes arvesse oma 2016. aasta jaanuari uuringut, mis koostati siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellimusel, pealkirjaga „A strategy for completing the Single Market: the trillion euro bonus“ (Ühtse turu lõpuleviimise strateegia: triljoni euro suurune tulu),

–  võttes arvesse oma 2016. aasta mai resolutsiooni ühtse turu strateegia kohta(2), mis põhineb siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportil,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ühtse Euroopa aktis seati ühtse turu lõpuleviimise tähtpäevaks 31. detsember 1992; arvestades, et 25 aastat hiljem peab liit selle kohustuse võtmist kõrgeimal tasandil uuesti kinnitama, et käsitleda probleeme teenustesektoris, ringmajanduse ja digitaalse ühtse turu valdkonnas;

B.  arvestades, et ühtne turg on olnud minevikus ja on ka praegu Euroopa majandusliku edu alus, Euroopa integratsiooni nurgakivi ning majanduskasvu ja töökohtade loomise hoogustaja;

C.  arvestades, et paljusid ühtse turu võimalusi ei kasutata veel täiel määral;

D.  arvestades, et parlamendi enda uuringu kohaselt on ühtse turu väljakujundamisest saadav tulu triljon eurot;

E.  arvestades, et on vaja strateegilist lähenemist ning samal määral nii poliitilisi kui ka tehnilisi lahendusi probleemidele;

F.  arvestades, et hiljutised märgid ülevõtmise kohta ei suurenda kindlustunnet; arvestades, et komisjoni 22. novembri 2018. aasta teatise „Ühtne turg muutuvas maailmas: ainulaadne väärtus, mis vajab poliitilise tahte kinnitamist“ (COM(2018)0772) kohaselt oli 2018. aasta juunis 16 direktiivi puhul, mille ülevõtmise kuupäevad olid vahemikus 2017. aasta detsembrist 2018. aasta maini, ülevõtmise puudujääk 25 %; arvestades, et kolme riigihangete direktiivi puhul, mis tuli üle võtta 2016. aasta aprilliks, pidi komisjon algatama 58 rikkumismenetlust 21 liikmesriigi suhtes, kes ei teatanud ühestki ülevõtmismeetmest, ning neist kolm on veel pooleli;

1.  tunneb heameelt komisjoni ühtset turgu muutuvas maailmas käsitleva teatise üldiste eesmärkide üle mõni kuu enne Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimisi ja ühtse turu 25. aastapäeva;

2.  rõhutab seda, et hästi toimiv ühtne turg on üks Euroopa Liidu alustalasid ning et seetõttu tuleks ühtse turu süvendamine poliitilises tegevuskavas uuesti prioriteediks seada, kuna see aitab Euroopas tagada vabaduse, mitmeid võimalusi ja heaolu ning toob kasu rohkem kui 500 miljonile eurooplasele ja rohkem kui 21 miljonile VKEle;

3.  tunnistab, et ehkki mitmed ettepanekud digitaalset ühtset turgu edasi arendada on juba vastu võetud, näiteks asukohapõhist tõkestust, elektroonilise side seadustikku, ühtse telekommunikatsioonituru määrust, sealhulgas rändlustasusid, ning isikustamata andmete vaba liikumist käsitlevad ettepanekud, peetakse teatavate oluliste ettepanekute üle, näiteks digitaalseid lepinguid käsitlev ettepanek, endiselt läbirääkimisi; kutsub ELi institutsioone üles läbirääkimisi jätkama ja jõudma kokkulepeteni, millega pakutakse tarbijatele digitaalse sisu ostmisel materiaalsete kaupadega võrdväärset kaitsetaset;

4.  tunneb suurt muret selle pärast, et arvukad seadusandlikud algatused on nõukogus täielikult blokeeritud, kuna seal ei ole suudetud võtta seisukohta komisjoni ettepanekute kohta, mis võeti vastu kuus aastat tagasi, näiteks direktiiv ühes liikmesriigis registreeritud mootorsõidukite teise liikmesriiki viimise hõlbustamise kohta; palub, et nõukogu viiks ellu vajalikud sisereformid, et lõpetada olukord, mis kahjustab nii kodanikke kui ka ettevõtjaid;

5.  palub, et nõukogu teeks kiiresti vajalikud jõupingutused, et võtta 2019. aasta märtsi lõpuks vastu ühtse turu strateegia ja digitaalse ühtse turu strateegia kohased seadusandlikud algatused;

6.  rõhutab tungivat vajadust kõrvaldada siiani ühtse turu toimimist takistavad tõkked, et saavutada kiiresti nähtavaid tulemusi majanduskasvu, innovatsiooni, töökohtade loomise, tarbijate valikuvõimaluste ja uute ärimudelite valdkonnas;

7.  rõhutab, et vaatamata tariifsete tõkete kaotamisele ühtsel turul, on endiselt suur hulk tarbetuid mittetariifseid tõkkeid; rõhutab, et ühtse turu tugevdamine nõuab kiireloomulisi meetmeid nii ELi kui ka riiklikul tasandil, et need tarbetud tõkked kõrvaldada;

8.  leiab, et ulatuslikuma integratsiooni jaoks on vaja suuremat poliitilist teotahet ja pühendumust kui 25 aastat tagasi ning suuremaid jõupingutusi, et kõrvaldada lubaduste ja saavutuste vaheline lõhe;

9.  on veendunud, et ulatuslikuma integratsiooni saavutamiseks on oluline tagada kõikide liikmesriikide kõikide osaliste jaoks võrdsed võimalused ja ühesugused eeskirjad;

10.  märgib, et Euroopa ühtse turu strateegiat käsitleva komisjoni teatise kohaselt pakub praegu üksnes 7 % VKEdest kaupu ja teenuseid teistes liikmesriikides asuvatele tarbijatele ja seda võimalust kasutab üksnes 15 % tarbijatest, ning lisab, et digitaalse ühtse turu lõpuleviimise kaudu oleks võimalik saada kasu rohkem kui 415 miljardi euro ulatuses ja luua arvukaid töökohti, kui EL kasutaks ära kogu potentsiaali selles valdkonnas;

11.  kutsub üles kõrvaldama aegunud eristuse digitaalse ühtse turu ja veebivälise ühtse turu vahel, kuna digitaalsed lahendused on tänapäeva majanduse ja selle pakutavate toodete ja teenuste lahutamatu osa ning ühtse turu iga osa peaks olema digitaalselt nõuetekohane;

12.  leiab, et ühtse turu kaitsmiseks ja süvendamiseks on oluline kaitsta otsustavalt nelja vabadust, nimelt inimeste, teenuste, toodete ja kapitali vaba liikumist nii füüsiliselt kui ka internetis, ning et kõik ELi osalised peavad järgima ühiselt kokku lepitud eeskirju;

13.  rõhutab, et liit peab pingutama, et tagada ühtsel turul teenuste vaba liikumise tähtsustamine võrdväärselt kaupade vaba liikumisega; toonitab, et vaatamata teenuste direktiivile on teenuste vaba liikumine tunduvalt vähem arenenud kui kaupade vaba liikumine;

14.  juhib tähelepanu sellele, et uued õigusaktid peaksid järjepidevalt väljendama turu integreerimise eesmärki, vajadust vähendada regulatiivseid ja halduslikke tõkkeid ning vajadust tulevikukindluse järele;

15.  tuletab meelde, et üks ühtlustatud eeskiri ELi tasandil vähendab tavaliselt halduskoormust kõikides liikmesriikides, kuna sellega asendatakse 28 lahknevat eeskirja ühtsel turul; rõhutab, et liit peaks võitlema killustatuse probleemiga oma territooriumil samal viisil nagu võideldakse protektsionismi vastu väljaspool ELi;

16.  juhib tähelepanu sellele, et ühtsele turule avaldavad üha suuremat survet ELi ühtse turu põhimõtetega vastuolus olevad riiklikud eeskirjad, eeskätt sellised eeskirjad, mis mõjutavad kaupade ja teenuste vaba liikumist; juhib tähelepanu näiteks täiendavatele nõuetele ja halduskoormusele, mida kehtestavad mõnikord riikliku ja riigist madalama tasandi ametiasutused, lisaks nõuetele ja koormusele, mis tulenevad ELi või riikliku tasandi sätetest;

17.  rõhutab, et on oluline tagada, et eeskirjad oleksid ka tegelikult tulemuslikud: kodanikud ja ettevõtjad saavad ühtse turu paljudest hüvedest kasu vaid juhul, kui ühiselt kokku lepitud eeskirjad toimivad ka tegelikkuses;

18.  kutsub komisjoni üles kasutama paremini ära olemasolevaid vahendeid, et võtta meetmeid ühtse turu nõuetega vastuolus olevate riiklike eeskirjade suhtes;

19.  tunnistab, et ühtse turu juhtimise taristut peaks suurel määral tõhustama, et kindlustada tulemuslikud järelevalvemehhanismid ning tuvastada ühtse turu õigusaktide nõuetele mittevastav ülevõtmine või nõudeid rikkuv rakendamine/kohaldamine tagamaks, et vajaduse korral kohaldataks rikkumismenetlusi;

20.  toetab tungivalt komisjoni üleskutset Euroopa Ülemkogule korraldada ühtse turu kõiki mõõtmeid käsitlev põhjalik arutelu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil, et tuvastada ühised prioriteedid meetmete võtmiseks ja sobivad mehhanismid, et viia äärmiselt vajalik uuendatud poliitiline lähenemine vastavusse ühtse turu vajadustega;

21.  nõuab, et Euroopa Ülemkogu püstitaks uue eesmärgi kujundada ühtne turg lõplikult välja 2025. aastaks, sealhulgas määrata kindlaks uus siduv ajakava meetmete võtmiseks, nagu seda tegid Euroopa juhid 1985. aastal;

22.  tunneb kahetsust, et komisjon esitas mitmed seadusandlikud algatused liiga hilja selleks, et kaasseadusandjad oleksid saanud need nõuetekohaselt läbi vaadata ja enne selle ametiaja lõppu vastu võtta;

23.  kutsub järgmist komisjoni koosseisu, võttes arvesse tulevast poliitilist ametiaega aastatel 2019–2024, ühtse turu meetmeid põhjalikult kavandama ja esitama seadusandlikud ettepanekud õigel ajal, et jätta kaasseadusandjatele piisavalt aega need läbi vaadata ja vajaduse korral vastu võtta.

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

(1)

ELT C 316, 30.8.2016, lk 98.

(2)

ELT C 76, 28.2.2018, lk 112.

Viimane päevakajastamine: 10. detsember 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika