RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Venezuelas
30.1.2019 - (2019/2543(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Molly Scott Cato, Tilly Metz fraktsiooni Verts/ALE nimel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri António Guterresi pressiesindajale omistatud 24. jaanuari 2019. aasta avaldust uue vägivallalaine kohta Venezuelas[1],
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 25. jaanuari 2019. aasta avaldust,
– võttes arvesse deklaratsiooni, mille tegi 28. jaanuaril 2019. aastal Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Parlament ja millele kirjutas alla selle president Elías Castillo,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 2018. aasta juuni aruannet „Human rights violations in the Bolivarian Republic of Venezuela: a downward spiral with no end in sight“ (Inimõiguste rikkumised Venezuela Bolívari Vabariigis: lõputu allakäiguspiraal),
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2018. aasta otsust (ÜVJP) 2018/901[2], millega lisatakse sanktsioonide loetellu 11 Venezuela ametnikku,
– võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2018. aasta järeldusi,
– võttes arvesse organisatsiooni Amnesty International 20 septembri 2018. aasta täielikku aruannet Venezuela kohta ‘This is no way to live: public security and right to life in Venezuela“ (Nii pole võimalik elada: avalik julgeolek ja õigus elule Venezuelas), ning ka Amnesty Internationali avaldatud hiljutisemaid dokumente Venezuela kohta,
– võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 3,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venezuela kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et eelmisel nädalal kasvasid Venezuelas seoses meeleavaldustega järsult pinged ja eskaleerus vägivald, kusjuures surma sai vähemalt 20 inimest, palju on haavatuid ja inimesi on massiliselt kinni peetud;
B. arvestades, et läbirääkimiste teel tuleb leida lahendus, kuidas tulla välja praegusest olukorrast, mida iseloomustavad sotsiaalsed rahutused, majanduslikud raskused ja miljonite Venezuela kodanike väljaränne, tõsine toidu ja ravimite nappus, piisavate meditsiiniteenuste puudumine, inimõiguste ebapiisav kaitse, ebakindlus ja vägivald tänavatel, mis kõik on Maduro valitsuse halva poliitilise juhtimise ja autokraatliku käitumise tagajärg;
C. arvestades, et riigiasutuste reaktsioon seaduslikele meeleavaldustele on toonud kaasa siiani kõige rängemad opositsioonivastased repressioonid, millega on kaasnenud politseijõudude ülemäärane kasutamine, mille käigus eiratakse meeleavaldajate füüsilist puutumatust, ning massilised meelevaldsed kinnipidamised, hirmutamine ja väärkohtlemine, sh seksuaalvägivald; arvestades, et meeleavaldajate vaikima sundimine ei paku konfliktile püsivaid lahendusi ning on vastuolus kõigi rahvusvaheliste kohustustega, mis puudutavad rahumeelse meeleavaldamise õigust;
D. arvestades, et riiklikud ja rahvusvahelised organisatsioonid on laialdaselt tauninud ja hukka mõistnud tsiviilelanike süüdimõistmise sõjaväekohtutes, karistamatuse, ning inimõiguste kaitsjate ahistamise ja kriminaliseerimise Maduro valitsuse poolt;
E. arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör alustas 2018. aasta veebruaris eeluurimist olukorra kohta Venezuelas, et analüüsida riigis alates 2017. aasta aprillist väidetavalt toime pandud kuritegusid seoses meeleavalduste ja nendega seotud poliitiliste rahutustega;
F. arvestades, et kuigi õigus rahumeelsele meeleavaldusele on põhiline inimõigus, tuleb mis tahes protestiüleskutse hoolikalt piiritleda, et valitsevaid pingeid arvesse võttes vältida vägivalla edasist õhutamist ja provokatsioone;
G. arvestades, et mis tahes lahendus sellele sügavale ja mitmetahulisele konfliktile tuleb leida õigusriigi põhimõtete raames, kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, ning see peab täiel määral austama demokraatiat ja inimõigusi;
H. arvestades, et rahvusvahelise tunnustuse andmine mis tahes uuele valitsusele, mis on ise ennast välja kuulutanud, tekitab tõsise ohu, et juba niigi plahvatuslik olukord teravneb veelgi ja võib valla päästa isegi kodusõda, ning tuua kaasa ülekanduva mõju ka väljaspool Venezuelat, kuna on oht, et naaberriikidesse põgenevate rändajate arv suureneb;
I. arvestades, et viimastel päevadel on Venezuela saanud mitu vahendusettepanekut Mehhikolt, Uruguaylt ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Parlamendilt koos pakkumisega moodustada Euroopa Liidu toetatav rahvusvaheline kontaktrühm;
J. arvestades, et Euroopa Liidu roll peaks olema pakkuda kõigi Venezuela konfliktis osalejate vahelist vahendustegevust, ning et pidades silmas mitme ELi liikmesriigi tihedaid sidemeid selle riigiga saab EL selles rollis kasu tuua;
K. arvestades, et ÜRO Pagulaste Ameti (UNHCR), Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ja ÜROga seotud migratsiooniameti (IOM) andmetel ulatub Venezuela pagulaste arv, kellest enamik viibib lähedalasuvates riikides, kaugelt üle 3 miljoni, mis paneb vastuvõtvate riikide humanitaar- ja majandusressursid enneolematu surve alla;
1. mõistab hukka president Maduro ja ametivõimude reaktsiooni seoses riigis toimuvate meeleavaldustega; mõistab hukka vägivalla eskaleerumise ning kõik kohtuvälised tapmised, vigastuste tekitamised ja ebaseaduslikud kinnipidamised; mõistab hukka praeguse rahutuste eskaleerumise ja avaldab kaastunnet hukkunute, vigastatute ja kinnipeetavate sõpradele ja perekondadele;
2. kinnitab veelkord oma teravat hukkamõistu president Maduro ja tema valitsuse praegustele ja varasematele inimõiguste rikkumistele, ning kordab oma nõudmist teha lõpp karistamatusele seoses minevikus ja ka praeguse protestilaine käigus toime pandud kuritegudega; nõuab sellega seoses selliste kuritegude ja rikkumiste täielikku, sõltumatut ja erapooletut uurimist ning kõigi nende kuritegude toimepanijate kohtu alla andmist;
3. hoiatab 2017. aastal teatatud vägivalla kordumise eest; nõuab kindlalt, et Venezuela ametivõimud austaksid sõnavabadust ja rahumeelse kogunemise õigust; kordab oma muret, et Maduro valitsus on kahjustanud valitud rahvuskogu demokraatlikku mandaati ning nõuab, et selle volitusi ja eesõigusi tuleb tunnustada ja tagada; kutsub kõiki osalejaid üles loobuma ülemäärase, ebaproportsionaalse ja valimatu jõu kasutamisest, mis on rahvusvahelise õiguse alusel selgelt ja ühemõtteliselt keelatud;
4. kordab oma sügavat muret legitiimsuse puudumise pärast 2018. aasta mais toimunud presidendivalimistel, mis ei olnud vabad, õiglased ega usaldusväärsed; rõhutab, kui tähtis on Venezuela rahva enesemääramise õigus ning kui oluline on tema õigus oma demokraatlikku tahet tegelikkuses väljendada; nõuab seetõttu, et esimesel võimalusel korraldataks vabad ja õiglased valimised; kutsub poliitilisi liidreid üles mitte tunnustama uut presidenti, kellel ei ole valimistel saadud mandaati, kuna selline tunnustamine võib õhutada edasisi rahutusi ja poliitilist ebastabiilsust; märgib, et selline tunnustamine rikub enesemääramise põhimõtet ja õõnestab demokraatlikke norme;
5. nõuab tungivalt, et kõik osapooled alustaksid viivitamata kaasavat ja usaldusväärset riiklikku dialoogi, mille eesmärk on leida Venezuela kriisile pikaajaline ja kestev lahendus; soovitab, et seda dialoogi võiks toetada selline rahvusvaheline vahendustegevus, nagu on pakkunud Mehhiko ja Uruguay; kutsub Euroopa Liitu selles vahendustegevuses täiel määral osalema; rõhutab olulist rolli, mida peab sellega seoses täitma Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja rahvusvahelise raamistik;
6. peab tervitatavaks Euroopa välisteenistuse ettepanekut luua koos piirkonna riikide ja teiste oluliste osalejatega rahvusvaheline kontaktgrupp, mille eesmärk on hõlbustada kõigi osapoolte, sealhulgas rahvuskogu ja Venezuela valitsuse vahelist riiklikku dialoogi, nagu kinnitati nõukogu 15. oktoobri 2018. aasta järeldustes; rõhutab, et uued valimised tuleks korraldada võimalikult kiiresti ja kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, ning need peaksid moodustama stabiliseerimis- ja üleminekuprotsessi osa;
7. väljendab sügavat muret selle pärast, et Venezuela ja välismaiste osalejate hiljutine tegevus soodustab edasist polariseerumist, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil, ja võib muuta Venezuela konflikti kaudseks võitlustandriks rahvusvaheliste jõudude, nagu USA, Venemaa ja Hiina vahel, kelle eesmärk on saada Venezuela naftavarud oma kontrolli alla; on mures võimaliku ohu pärast, et Venezuelas valitsev vägivald ja rahutused kanduvad üle naaberriikidesse, mis võib lõppeda sõja vallapääsemisega selles piirkonnas;
8. rõhutab, et tuleks vältida topeltstandardeid kolmandate riikide suhtes ning et EL ja selle liikmesriigid peaksid olema oma seisukohtades kolmandate riikide suhtes järjepidevad; tuletab meelde, kui oluline on ELi ühtne vastus, mis on alus tugevale ja usaldusväärsemale ELi seisukohale;
9. kutsub sõjaväe- ja julgeolekujõude üles järgima rangelt oma mandaati, et sõjavägi saaks kooskõlas oma põhiseadusliku kohustusega täita konstruktiivset rolli; mõistab hukka poolsõjaväeliste jõudude moodustamise ja tegevuse sõltumata sellest, kes neid jõude juhivad, ning nõuab nende viivitamatut laialisaatmist, kõigi nende toimepandud kuritegude kiiret uurimist ning kuritegude toimepanijate kohtu alla andmist kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;
10. tuletab meelde, et Venezuela pagulaste olukord nõuab pikaajalisi lahendusi; võtab teadmiseks naaberriikide arvukad jõupingutused pakkuda lisaks toidule ja eluasemele ka korrapärast juriidilist dokumenteerimist, koolitust ja meditsiinilist tuge, ning kutsub Euroopa Liidu poolseid osalejaid üles tegema sama kõigi pagulaste suhtes;
11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, Venezuela valitsusele ja ametivõimudele ning Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele.