Menetlus : 2019/2569(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0106/2019

Esitatud tekstid :

B8-0106/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 14/02/2019 - 10.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 144kWORD 49k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0104/2019
11.2.2019
PE635.331v01-00
 
B8-0106/2019

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


õiguse kohta rahumeelselt meelt avaldada ja jõu proportsionaalse kasutamise kohta (2019/2569(RSP))


Marie‑Christine Vergiat, Barbara Spinelli, Malin Björk, Marina Albiol Guzmán, Stefan Eck, Marie‑Pierre Vieu, Dimitrios Papadimoulis, Stelios Kouloglou, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, Marisa Matias, Xabier Benito Ziluaga, Estefanía Torres Martínez, Takis Hadjigeorgiou fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon õiguse kohta rahumeelselt meelt avaldada ja jõu proportsionaalse kasutamise kohta (2019/2569(RSP))  
B8‑0106/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi aluslepinguid, eriti Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 4, 6 ja 7,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“),

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa Inimõiguste Kohtu sellega seotud kohtupraktikat,

–  võttes arvesse nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks(1),

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse ÜRO õiguskaitsetöötajate käitumiskoodeksit ning ÜRO õiguskaitsetöötajate jõu ja tulirelvade kasutamist käsitlevaid aluspõhimõtteid,

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2017. aastal(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et EL rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine;

B.  arvestades, et rahvusvahelised inimõigusi käsitlevad õigusaktid on liidu ja selle liikmesriikide jaoks siduvad ning neid tuleb järgida;

C.  arvestades, et EL on pühendunud väljendus- ja teabevabaduse ning kogunemis- ja ühinemisvabaduse järgimisele;

D.  arvestades, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 11 ning põhiõiguste harta artiklis 12 on sätestatud, et igaühel on õigus rahumeelselt koguneda ja ühinguid moodustada, sealhulgas õigus oma huvide kaitseks ametiühinguid luua ja neisse astuda;

E.  arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 4 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3 on sätestatud, et kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada, ning et põhiõiguste harta artiklis 3 on sätestatud, et igaühel on õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele;

F.  arvestades, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 11 on samuti sätestatud, et kogunemisvabadus „ei keela õiguspäraste piirangute seadmist isikutele, kes on relvajõududes, politseis või riigiteenistuses“; arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt tuleb põhiõiguste ja kodanikuvabaduste mis tahes piirangute puhul järgida seaduslikkuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

G.  arvestades, et õigus meelt avaldada on põhiõigus, mille suhtes ei saa kohaldada keelu- ega kontrollimeetmeid ei üldisel ega absoluutsel viisil ning mida saab piirata ainult seaduslike, proportsionaalsete ja vajalike politseimeetmetega ning erandlike asjaolude korral; arvestades, et ühegi meeleavalduse puhul ei tohiks arvata, et see ei ole kõnealuse õigusega kaitstud; arvestades, et õiguskaitseasutused peavad pidama esmatähtsaks vabatahtlikku laialisaatmist seejuures jõudu kasutamata;

H.  arvestades, et ühinemisvabadust tuleb kaitsta; arvestades, et kodanikuühiskond ning pluralistlik ja sõltumatu meedia aitavad oluliselt edendada kodakondsust ja üldsuse osalust demokraatlikes protsessides;

I.  arvestades, et kogunemisvabadus on lahutamatult seotud väljendusvabadusega, mis on tagatud põhiõiguste harta artikliga 11 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 10, milles on öeldud, et igaühel on õigus sõnavabadusele ning see õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest;

J.  arvestades, et kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse selle kohta seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks, nagu on ette nähtud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10;

K.  arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 52 on sätestatud, et „hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust“; arvestades, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 18 on sätestatud, et „konventsioonis lubatud piiranguid võib selles osutatud õiguste ja vabaduste suhtes kohaldada üksnes neil eesmärkidel, milleks nad on ette nähtud“;

L.  arvestades, et EL on kehtestanud piirkondlikud mehhanismid nõukogu määrusega (EÜ) nr 1236/2005 ja hilisemate määrustega, millega keelustatakse kauplemine toodetega, millel puudub muu praktiline kasutus kui kasutamine piinamiseks või muuks väärkohtlemiseks, ning kontrollitakse niisuguste kaupade eksporti, mida võidakse kasutada piinamiseks või muuks väärkohtlemiseks ning mis hõlmavad teatavaid elusäästvamaid relvi, mida kasutab kogunemiste korral oma töös politsei;

M.  arvestades, et mitme liikmesriigi õiguskaitseasutusi on kritiseeritud meeleavaldusõiguse õõnestamise ja liigse jõu kasutamise pärast;

N.  arvestades, et elusäästvamate relvade, sealhulgas kaitserelvade Flash Ball ja LBD 40 või granaadi GLI-F4 kasutamine on hiljutistel meeleavaldustel põhjustanud arvukalt raskeid vigastusi ja vähemalt ühe surmajuhtumi;

O.  arvestades, et projektiiliga elektrišokirelvade kasutamine on teatavates liikmesriikides lubatud, kuigi ÜRO piinamisvastane komitee peab neid piinamisvahenditeks;

P.  arvestades, et Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik on pärast Prantsusmaal vallandunud kollavestide meeleavaldusi väljendanud muret õiguse pärast rahumeelselt meelt avaldada; arvestades, et nendel meeleavaldustel on viga saanud vähemalt 3200 inimest, sealhulgas 46 last ja 44 ajakirjanikku, ning nendest 188 on saanud peavigastusi, 20 on saanud silmavigastusi või on jäänud ühest silmast pimedaks ning viiel on käed trauma tõttu amputeeritud;

1.  kutsub liikmesriike üles austama õigust avaldada meelt, ühinemisvabadust ja väljendusvabadust;

2.  rõhutab, et avalik arutelu ja meeleavaldusõigus on demokraatliku ühiskonna toimimise jaoks ülimalt olulised;

3.  kutsub liikmesriike üles mitte võtma vastu õigusakte või tavasid, mis ennetavalt piiravad meeleavaldusõigust või mis kriminaliseeriks meeleavaldajad juba eelnevalt ilma kohtuliku järelevalveta; rõhutab, et potentsiaalsete meeleavaldajate meelevaldsed massilised vahistamised tuleks ära hoida;

4.  mõistab hukka mitmes liikmesriigis ametivõimude vägivaldse ja ebaproportsionaalse sekkumise protestide ja rahumeelsete meeleavalduste ajal; kutsub asjaomaseid ametivõime üles tagama, et kahtlustatavaid või väidetavaid liigse jõu kasutamise juhtumeid uuritakse läbipaistvalt, erapooletult, sõltumatult ja tulemuslikult; tuletab meelde, et õiguskaitseasutused peavad vastutama oma ülesannete täitmise ning õigus- ja tegevusraamistike järgimise eest; rõhutab, et vastutust peaksid kandma mitte ainult üksikud õiguskaitsetöötajad, vaid ka nende ülemused, sealhulgas poliitilisel tasandil, ning asutus tervikuna;

5.  mõistab hukka need liikmesriigid, kes kasutavad rahumeelsete meeleavaldajate vastu liigset jõudu;

6.  kutsub liikmesriike üles kasutama avaliku korra säilitamiseks alternatiivseid tavasid, mis on teatavates liikmesriikides juba tulemuslikuks osutunud, eelkõige meeleavaldajatega vahetu suhtlemine, sealhulgas suurte ekraanide kaudu, vältides võimalikult palju füüsilist kontakti meeleavaldajatega ja kasutades vahendusametnikke, kes on läbinud psühholoogia ja sotsioloogia taustkoolituse;

7.  rõhutab, kui tähtis on pakkuda kõikidele õiguskaitsetöötajatele korrapärast koolitust jõu ja elusäästvamate relvade kasutamisel avaliku korra säilitamise raames ning lähtuda seejuures inimõiguste standarditest;

8.  märgib, et teatavat liiki elusäästvamate relvade keelustamist on nõudnud paljud rahvusvahelised organisatsioonid ja organid, sealhulgas ÜRO kohtuväliste ja omavoliliste hukkamiste eriraportöör ning ÜRO rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õiguse eriraportöör, Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik ja Prantsusmaa õiguste kaitsja;

9.  on mures asjaolu pärast, et liikmesriikidel on õiguskaitseasutuste poolt avaliku korra säilitamiseks jõu ja relvade kasutamise osas erinevad künnised; peab kahetsusväärseks asjaolu, et õiguskaitseasutused kohtlevad ELi kodanikke väga erinevalt ja et varieerub ka nende põhiõiguste kaitse;

10.  kutsub petitsioonikomisjoni üles olema väga hoolikas niisuguste petitsioonide käsitlemisel, mis on seotud liigse jõu kasutamisega, ja vaatama läbi otsused tunnistada sellealased petitsioonid vastuvõetamatuks;

11.  peab tervitatavaks mõne liikmesriigi otsust peatada teatavat liiki elusäästvamate relvade kasutamine või need keelustada; nõuab tungivalt, et keelataks teatavat liiki elusäästvamate relvade ja seadmete (nt kaitserelvad LBD 40 ja Flash-Ball ning granaadid GLI-F4 ja kummihaavligranaadid) tootmine, nendega kauplemine ja nende kasutamine avaliku korra säilitamiseks, sest nende kasutamine võib tekitada raskeid vigastusi või surmajuhtumeid ning võib tähendada piinamist;

12.  peab kahetsusväärseks teatavate liikmesriikide otsust lubada ÜRO piinamisvastase komitee poolt piinamisvahenditeks peetavate projektiiliga elektrišokirelvade kasutamist avaliku korra säilitamiseks;

13.  palub kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil korraldada kuulamised kogunemiste vastu jõu ja elusäästvamate relvade kasutamise teemal ning koostada koostöös STOA esinduskoguga seda teemat käsitlev raport, et töötada välja liikmesriikidele antavad suunised jõu ja elusäästvamate relvade kasutamise kohta; julgustab komisjoni ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit tegema kõikides nendes protsessides koostööd;

14.  kutsub liikmesriike üles tagama, et järgitakse nende põhiõigustega seotud kohustusi ning et õiguskaitseasutused kasutavad protestide ja meeleavalduste ohjamisel jõudu alati viimase abinõuna ning et see on alati seaduslik, proportsionaalne ja vajalik;

15.  tuletab meelde, et õiguskaitsepoliitikas, -juhistes ja -operatsioonides tuleb pöörata erilist tähelepanu isikutele, kes on üldiselt jõu kasutamise kahjulike tagajärgede, aga ka elusäästvamate erirelvade kasutamise mõju suhtes eriti kaitsetud, näiteks lapsed, rasedad, eakad, puudega inimesed, vaimuhaiguse all kannatavad isikud või narkootikumide või alkoholi mõju all olevad isikud;

16.  kutsub liikmesriike üles edendama kõikides politseijõududes õiguskaitsetöötajate pidevat koolitamist inimõigusi käsitlevate riiklike ja rahvusvaheliste õigusaktide alal;

17.  kutsub liikmesriike üles kehtestama kogu ELi hõlmavad suunised õiguskaitsetöötajate kasutatavate relvade läbipaistvaks, sõltumatuks ja järjepidevaks valimiseks, testimiseks ja katsetamiseks ning lähtuma seejuures ÜRO standarditest, soovitustest ja juhtpõhimõtetest; märgib, et niisuguse hindamise raames tuleks enne valiku tegemist ja kasutuselevõttu teha kindlaks vastavus rahvusvahelistele inimõigusi käsitlevatele õigusaktidele ja standarditele; kutsub liikmesriike üles koguma jõu mis tahes kasutamise kohta andmeid, et oleks võimalik koguda tõendeid kasutamise, väärkasutamise, ootamatute tagajärgede, vigastuste ja surmajuhtumite ning nende põhjuste kohta;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

 

(1)

ELT L 200, 30.7.2005, lk 1.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0032.

Viimane päevakajastamine: 13. veebruar 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika