RESOLUTSIOONI ETTEPANEK keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tuleviku ja mõju kohta Euroopa Liidule
12.2.2019 - (2019/2574(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Klaus Buchner, Bodil Valero, Ska Keller, Philippe Lamberts, Reinhard Bütikofer, Jordi Solé, Michèle Rivasi fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0128/2019
B8-0133/2019
Euroopa Parlamendi resolutsioon keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tuleviku ja mõju kohta Euroopa Liidule
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) vahelist 8. detsembri 1987. aasta keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingut,
– võttes arvesse Valge Maja avaldust, mille kohaselt president Donald Trump andis 1. veebruaril 2019. aastal reageeringuna keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu väidetavale rikkumisele Venemaa poolt korralduse, et Ameerika Ühendriigid peatavad alates 2. veebruarist oma osalemise keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingus ning jätkavad maapealse baseerumisega tuuma- ja tavalõhkepeadega ballistiliste ja tiibrakettide arendamist,
– võttes arvesse, et USA ja NATO on tõstatanud seoses sellega, et Venemaa ei täida keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingut, eelkõige seoses tema uue M729 raketisüsteemiga, mureküsimusi, mida viimati väljendati Põhja-Atlandi Nõukogu 1. veebruari 2019. aasta avalduses,
– võttes arvesse president Vladimir Putini 2. veebruari avaldust, et kuna USA peatas oma osalemise keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingus, siis peatab oma osalemise keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingus ka Venemaa Föderatsioon,
– võttes arvesse Venemaa muret, et USA Aegis Ashore raketid ja MK41 kanderaketid, mis on paigutatud teatavatesse Euroopa piirkondadesse koos raketitõrjesüsteemidega, on keelatud lennukaugusega ja neid võidakse tulevikus kohandada, et ohustada Venemaa linnu, see aga on vastuolus keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust tulenevate kohustustega,
– võttes arvesse, kui oluline on täielikult järgida 1968. aasta tuumarelva leviku tõkestamise lepingut, milles kõigile riikidele nähakse ette kohustus viia heas usus ellu tuumadesarmeerimine ja lõpetada tuumavõidurelvastumine,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 13. detsembri 2011. aasta resolutsiooni tuumarelvavaba tsooni loomise kohta Lähis-Ida piirkonnas (A/RES/66/61),
– võttes arvesse tuumarelva keelustamise lepingut, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 7. juulil 2017,
– võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kohta[1],
– võttes arvesse oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiseks korraldatud konverentsi soovituste kohta seoses massihävitusrelvade vaba tsooni loomisega Lähis-Idas[2],
– võttes arvesse oma 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta[3],
– võttes arvesse ELi seminare massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise teemal ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumi korrapäraseid kohtumisi,
– võttes arvesse massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat, mille 12. detsembril 2003 kiitis heaks Euroopa Ülemkogu,
– võttes arvesse nõukogu järeldusi tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osaliste 9. läbivaatamiskonverentsi kohta (8079/15),
– võttes arvesse nõukogu 23. juuli 2012. aasta otsust 2012/422/ÜVJP, millega toetatakse protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tuumarelvadest ja kõikidest muudest massihävitusrelvadest vaba tsoon[4],
– võttes arvesse desarmeerimise ja kestliku julgeoleku alast 29. jaanuari 2019. aasta Baseli üleskutset, millele on alla kirjutanud linnapead, parlamendisaadikud ning mõttekodade ja kodanikuühiskonna esindajad,
– võttes arvesse seitsme Prantsuse rahuorganisatsiooni 24. jaanuari 2019. aasta ühisavaldust, millega tähistatakse ÜRO Peaassamblee esimese resolutsiooni, 24. jaanuaril 1946. aastal vastu võetud resolutsiooni 1 (1), milles nõuti tuumarelvade likvideerimist, 73. aastapäeva,
– võttes arvesse 2017. aasta Nobeli rahupreemiat, mis anti rahvusvahelisele tuumarelvade likvideerimise kampaaniale (ICAN),
– võttes arvesse ICANi tegevdirektori 7. veebruari 2018. aasta pöördumist Euroopa Parlamendi täiskogu poole,
– võttes arvesse teadusajakirja Bulletin of the Atomic Scientists 24. jaanuari 2019. aasta teadet selle kohta, et nn viimsepäeva kella seierid on endiselt asukohas kaks minutit enne keskööd, ning et see on tingitud ohtudest inimkonnale ja tsivilisatsioonile, mida kujutavad endast tuumarelvad ja kliimamuutused,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et 1987. aastal Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu poolt alla kirjutatud keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingus oli nõutud, et mõlemad lepinguosalised hävitaks oma maapealse baseerumisega tuuma- ja tavalõhkepeadega ballistiliste ja tiibrakettide (lennukaugusega 500 kuni 5500 km) varud, ning neil keelati selliseid rakette omada, toota ja katsetada;
B. arvestades, et keskmaa-tuumajõudude piiramise leping aitas külma sõja ajal kaasa stabiilsuse loomisele ja tugevdamisele, vähendades oluliselt rakettide arvu Euroopas, mille tulemusel muutus Euroopa selle lepingu edu peamiseks kasusaajaks; arvestades, et keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tulemusel hävitasid Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit lepingu rakendamise tähtajaks 1. juuniks 1991 kokku 2692 lühi- ja keskmaa-raketti;
C. arvestades, et USA teatas 1. veebruaril 2019. aastal, et taganeb keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust kuue kuu pärast, sest usub, et Venemaa rikub seda lepingut olulisel määral;
D. arvestades, et Venemaa Föderatsiooni president teatas 2. veebruaril 2019, et Venemaa peatab keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingus osalemise ja töötab välja uut tüüpi rakette; arvestades, et Venemaa ametivõimud on korduvalt väljendanud muret NATO raketitõrjerajatiste pärast;
E. arvestades, et Venemaa on paigutanud Kaliningradi tuumavõimelised lähimaaraketid Iskander ning teostab õppusi ja ülelende, mis on seotud tuumavõimekusega süsteemidega, ning arvestades, et Venemaa poliitiliste ja sõjaväejuhtide avaldused on suurendanud muret selle pärast, et Venemaa loodab järjest rohkem tuumarelvadele;
F. arvestades, et tuumarelvavaba tsooni lepingud kehtivad juba maailma mitmes piirkonnas, nimelt Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, Vaikse ookeani lõunaosas, Kagu-Aasias, Aafrikas ja Kesk-Aasias;
G. arvestades, et ÜRO peasekretär avas 20. septembril 2017 tuumarelvastuse keelustamise lepingu allkirjastamiseks ja sellele on praeguseks alla kirjutanud 70 riiki, kellest 21 on saanud ratifitseerimise kaudu osalisriikideks, ning arvestades, et üks neist on ELi liikmesriik Austria ja et Iirimaa esitab tõenäoliselt oma ratifitseerimiskirjad ÜRO peasekretärile mõne kuu jooksul;
H. arvestades, et suurem hulk paigutatud tuumarelvi tekitab suurema juhusliku tuumaplahvatuste ja eelkõige juhusliku rakettide väljasaatmise ohu;
1. rõhutab, et keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu lõpp ohustab Euroopa kõige olulisemaid julgeolekuhuve; rõhutab, et keskmaa-tuumajõudude piiramise leping on andnud Euroopa julgeolekusse olulise panuse rohkem kui 30 aastat ning selle kokkuvarisemise lubamisel oleksid rasked ja negatiivsed tagajärjed, sealhulgas tagasipöördumine destabiliseeriva tuumavõidurelvastumise juurde, Euroopa julgeoleku ning rahu ja stabiilsuse tagamise jaoks eluliselt tähtsate institutsioonide kahjustamine ning selles valdkonnas rahvusvaheliste eeskirjadel põhinevate õigusasutuste ja -normide õõnestamine; rõhutab, et keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kokkuvarisemine võib suurendada tuuma- ja sõjalisi ohte ja riske, mis võivad viia valearvestuse, õnnetuse või kavatsuse tõttu tuumarelvade kasutamiseni;
2. väljendab sügavat muret USA ja Venemaa teadete pärast, et nad peatavad oma keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu alased kohustused, ning on seisukohal, et ähvardused lepingust kuue kuu jooksul taganeda vallandavad uue võidurelvastumise;
3. kutsub Venemaad ja Ameerika Ühendriike üles alustama kõnelusi, et jõuda võimalikult kiiresti lepingu mittejärgimise kohta esitatud väidete kohta selgusele, tehes seda ÜRO Julgeolekunõukogu eriuurimiskomisjoni või muude asjakohaste foorumite raames, et neid väiteid uurida ja määrata kindlaks järgmised sammud, et saavutada osapoolte täielik lepingu järgimine, ning tugevdada keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingut, taastades selle järgimise tugevdatud läbipaistvuse, vastastikuse järelevalve, kontrolli ja muude asjakohaste meetmetega, et tagada kindlustunne ja suurendada usaldust, et lepingut ei rikuta ega õõnestata;
4. nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja liikmesriigid kasutaksid järgmise kuue kuu jooksul kõiki nende käsutuses olevaid poliitilisi ja diplomaatilisi vahendeid, et veenda Venemaad ja USAd jätkama keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu täitmist ning parandada selle sätete järgimist; rõhutab, et need ELi lühiajalised jõupingutused peaksid keskenduma eelkõige sellele, et võimaldada Venemaal ja Ameerika Ühendriikidel lahendada faktidel ja tõenditel põhinevad küsimused ning teha kindlaks, kas on esinenud tehnilisi või olulisi rikkumisi, sealhulgas kohapealsete kontrollide kaudu nii Venemaa 9M729 rakettide valdkonnas kui ka USA Aegis Ashore raketitõrjesüsteemide puhul, ning võimaldada lahendada need küsimused viisil, mis tugevdab keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingut ja tuumarelva leviku tõkestamise korda ning Euroopa ja rahvusvahelist julgeolekut;
5. on veendunud, et Euroopa julgeolek peaks jääma jagamatuks; palub kõigil ELi liikmesriikidel, kes on ühtlasi NATO liikmed, vastavalt tegutseda;
6. kutsub kõiki tuumariike üles võtma ajutisi meetmeid tuumarelvaplahvatuste ohu vähendamiseks, sealhulgas vähendades tuumarelvade kasutusvalmidust ja viies need stardipositsioonidelt ladudesse, vähendades tuumarelvade rolli sõjalistes doktriinides ja kiiresti vähendades iga tüüpi tuumarelvade arvu;
7. rõhutab pakilist vajadust ennetada piirkondlikku tuuma-alast võidurelvastumist ning uute tuumarelvade paigutamist Atlandi ookeani ja Uurali mägede vahel asuvale alale;
8. kiidab positiivsete sammudena heaks ÜRO tuumarelva keelustamise lepingu jõustumise, tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ülemaailmse kohaldamise ja tuumarelvavabade tsoonide loomise; on veendunud, et Euroopa peab olema eeskujuks, et olla usaldusväärne ja edendada tuumavaba maailma, millele kõik Euroopa riigid on pühendunud;
9. nõuab tungivalt, et liit tegutseks ennetava ja usutava julgeoleku tagajana, käivitades algatusi, mille eesmärk on elavdada mitmepoolset ja eeskirjadel põhinevat tuumadesarmeerimist ja relvastuskontrolli; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal, arvestades ühtlasi ka uue START-lepingu lõppemist 2021. aastal ja eelseisvat tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi 2020. aastal, töötada välja usaldusväärne ja tulevikku vaatav tuumadesarmeerimise strateegia, mis põhineb tõhusal mitmepoolsusel ja mille eesmärk on saavutada massihävitusrelvade vaba Euroopa; kutsub sellega seoses liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti ning liikmesriike üles kiiremas korras kaaluma järgmise tegemist:
i) ELi 2003. aasta massihävitusrelvade leviku vastase strateegia põhjalik analüüs ja ajakohastamine, keskendudes eriti mitmepoolsele desarmeerimisele;
ii) ÜRO tuumarelva keelustamise lepingu kiireloomuline allkirjastamine ja ratifitseerimine;
iii) meetmed, millega vähendada ja kõrvaldada kõik lühimaa ja taktikalised tuumarelvad, mida peetakse substrateegilisteks või mittestrateegilisteks, eelkõige Euroopa territooriumilt, sealhulgas Venemaa lääneosast;
iv) ELi algatus Hiina kaasamiseks tulevastesse mitmepoolsetesse meetmetesse, mille eesmärk on vähendada ja likvideerida keskmaatuumarelvad;
10. kordab oma 12. detsembri 2018. aasta seisukohta seoses tulevase Euroopa kaitsefondiga, nimelt sellega, et nõukogu ja komisjoniga peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste käigus lepitaks kokku, et massihävitusrelvad ja nendega seotud lõhkepeatehnoloogia ja transpordivahendid ei ole rahastamiskõlblikud;
11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikidele, NATO-le, USA Kongressile, Venemaa parlamendile ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.