Menetlus : 2019/2575(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0159/2019

Esitatud tekstid :

B8-0159/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/03/2019 - 9.22

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0156

<Date>{06/03/2019}6.3.2019</Date>
<NoDocSe>B8‑0159/2019</NoDocSe>
PDF 138kWORD 54k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>julgeolekuohtude kohta, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalike ELi tasandi meetmete kohta nende ohtude vähendamiseks</Titre>

<DocRef>(2019/2575(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Dan Nica, Peter Kouroumbashev</Depute>

<Commission>{S&D}fraktsiooni S&D nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0154/2019

B8‑0159/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon julgeolekuohtude kohta, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalike ELi tasandi meetmete kohta nende ohtude vähendamiseks

(2019/2575(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik[1],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus[2],

 võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2017. aasta määrus, mis käsitleb ENISAt ehk ELi küberturvalisuse ametit, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 ja mis käsitleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist („küberturvalisust käsitlev õigusakt“) (COM(2017)0477),

 võttes arvesse ettepanekut võtta vastu määrus, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik, COM(2018)0630,

 võttes arvesse, et Hiina Rahvakongress võttis 28. juunil 2017 vastu uue riikliku luureseaduse,

 võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 13. veebruari 2019. aasta avaldusi julgeolekuohtude kohta, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalike ELi tasandi meetmete kohta nende ohtude vähendamiseks,

 võttes arvesse oma 14. veebruaril 2019. aastal esimesel lugemisel vastu võetud seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik[3],

 võttes arvesse oma 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete seisu kohta[4],

 võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ (COM(2016)0588),

 võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni internetiühenduse kohta kasvu, konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse suurendamiseks: Euroopa gigabitiühiskond ja 5G[5],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus),

 võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A. arvestades, et 5G võrgust saab meie digitaristu selgroog, mis tagab ühenduvuse ja andmed mitte ainult igapäevaelus, vaid ka kriitilise tähtsusega majandussektorites, nagu transport, energeetika, tervishoid, rahandus, telekommunikatsioon, kaitse, kosmos ja julgeolek;

B. arvestades, et hinnangute kohaselt jäävad 5G kasutuselevõtuga seotud kulud kogu Euroopas vahemikku 300–500 miljardit eurot, mis muudab nende võrkude asendamise lühikese ajaga, kui nad on juba kord kasutusele võetud, keeruliseks;

C. arvestades, et 5G seadmeid pakub ainult piiratud arv ettevõtjaid, kes on peamiselt Hiinast ja Euroopa Liidust;

D. arvestades, et mitmed kolmandad riigid on Hiinas valmistatud 5G seadmed keelanud või kavatsevad nendele piirangud kehtestada;

E. arvestades, et praegu ei ole ükski ELi liikmesriik avalikult teatanud, et tema telekommunikatsioonivõrgud sisaldavad varjatud tagauksi;

F. arvestades, et liikmesriikides on praegu käimas sageduste enampakkumised, et hõlbustada 5G kasutuselevõttu enne 31. detsembrit 2020, nagu on nõutud Euroopa elektroonilise side seadustikus;

G. arvestades, et Hiina 2017. aasta luureseaduse kohaselt peavad Hiina kodanikud ja ettevõtted andma Hiina valitsusele riigi julgeoleku või riiklike huvide põhjendusel eraandmetele juurdepääsu;

H. arvestades, et 1. juunil 2017. aastal jõustunud Hiina küberturvalisuse seaduses on sätestatud, et võrguoperaatorid annavad riigi julgeolekuorganitele nende töös tehnilist abi;

I. arvestades, et samasugused õigusaktid on vastu võetud ka muudes kolmandates riikides, eelkõige USAs, kus hiljuti võeti vastu välisriikides andmete seaduslikku kasutamist käsitlev seadus (Clarifying Lawful Overseas Use of Data (CLOUD) Act), milles nõutakse, et USA andme- ja kommunikatsiooniettevõtjad esitaksid, kui selleks on antud korraldus, nendele kuuluvas ja nende hallatavas serveris salvestatud USA kodanikke käsitlevad andmed;

J. arvestades, et juunis 2018 esitas Euroopa Liit Maailma Kaubandusorganisatsioonile kaebuse, mida täiendati detsembris 2018 ja mis käsitleb Hiina tavasid, millega sunnitakse Euroopa äriühinguid avaldama Hiinas investeeringute tegemise eeltingimusena tundlikku tehnoloogiat ja oskusteavet;

1. väljendab sügavat muret hiljutiste väidete pärast, et Hiina ettevõtete poolt välja töötatud 5G seadmed võivad sisaldada tagauksi, mis võimaldavad tootjatel ja Hiina võimudel ELi kodanike ja ettevõtjate isikuandmetele ja eraviisilisele elektroonilisele sidele loata juurde pääseda; on veendunud, et neid väiteid tuleks põhjalikult hinnata ja uurida;

2. on veendunud, et nimetatud tootjate poolt välja arendatud 5G seadmete võimalikud nõrkused on midagi, mida tuleks samuti seoses 5G võrkude lähiaastatel kasutuselevõtmisega hinnata ja uurida;

3. kordab, et iga üksus, mis on asutatud ELis või mis viib oma asukohariigist olenemata tooteid ühtsele turule, peab järgima ELi ja liikmesriikide õigust ja põhiõigustega seotud kohustusi, sealhulgas neid, mis on seotud eraelu puutumatuse, andmekaitse ja küberturvalisusega;

4. kordab, et iga üksus, kes pakub ELis tooteid, teenuseid ja protsesse, sõltumata oma asukohariigist, peab vastama sisseprojekteeritud turbe kriteeriumidele, mis mitte üksnes ei hoia ära varjatud tagauksi, vaid aitavad ka takistada muid võrgu küberturbe ründamise võimalusi, näiteks hajusaid teenusetõkestusründeid;

5. palub komisjonil nendele uutele, järgmise põlvkonna telekommunikatsioonivõrkudest tulenevatele küberohtudele ja nõrkustele kiiresti ja ühtselt reageerida; kutsub liikmesriike üles teavitama komisjoni kõikidest asjakohastest riiklikest meetmetest, mida nad kavatsevad võtta, et koordineerida liidu reageerimist nii, et kogu liidus oleks tagatud kõrgeim küberturvalisuse tase; kordab, kui oluline on hoiduda ebaproportsionaalsete ühepoolsete meetmete võtmisest, mis killustavad asjatult ühtset turgu;

6. on seisukohal, et EL peaks esitama sõltumatu vastuse, mis põhineb riskihindamisel ja kindlatel tõenditel;

7. palub liikmesriikidel, küberturvalisuse asutustel, telekommunikatsioonivõrkude operaatoritel, tootjatel ja esmatähtsate taristuteenuste osutajatel teavitada komisjoni ja ENISAt kõikidest tõenditest tagauste või muude oluliste nõrkuste kohta, mis võivad kahjustada telekommunikatsioonivõrkude terviklikkust ja turvalisust või rikkuda liidu õigust ja põhiõigusi;

8. tuletab meelde, et telekommunikatsioonivõrgud on omavahel seotud ning iga nõrkus süsteemis võib mõjutada ja ohustada võrgu teisi osi; kutsub komisjoni üles hindama liidu õigusraamistiku tugevust, et tegeleda mureküsimustega, mis on seotud kaitsetute seadmete olemasoluga strateegilistes sektorites ja tuumtaristus; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks võimalike puudujääkide kõrvaldamiseks õigeaegselt ettepanekud, sealhulgas seadusandlikud ettepanekud;

9. tuletab meelde, et praegune telekommunikatsiooni õigusraamistik volitab liikmesriike tagama, et telekommunikatsioonioperaatorid järgiksid üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkude terviklikkuse ja kättesaadavuse nõudeid; rõhutab, et vastavalt Euroopa elektroonilise side seadustiku sätetele on liikmesriikidel kõik vajalikud volitused uurida ja kohaldada nõuetele mittevastavuse korral mitmesuguseid parandusmeetmeid, et tagada ELi turul lõimprivaatsusega tooted;

10. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama, et kasutusele võetavad 5G seadmed on sisseprojekteeritud turbega ja toimivad oma kasutusaja jooksul turvaliselt; palub komisjonil koostöös ENISAga anda suunised selle kohta, kuidas tegeleda küberohtude ja nõrkustega 5G seadmete ja muude eraandmeid hõlmavate suurte teenuste hankimisel (näiteks seadmete ost eri müüjatelt, sageduste enampakkumise tingimused jne); usub, et see lähenemisviis ei tohiks piirduda 5G võrgu seadmete tootjate ja müüjatega, vaid peaks laienema ka olemasolevatele võrkudele ja kogu tarneahelale; kutsub Euroopa küberturvalisuse pädevuskeskust üles võtma eespool nimetatud suuniseid oma tegevuses ja oma strateegilise suuna määramisel arvesse;

11. nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole üle võtnud direktiivi 2016/1148/EL (võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kohta), võtaksid direktiivi järgimiseks kiiresti vastu riigisisesed õigusaktid; kutsub komisjoni üles hindama vajadust laiendada direktiivi kohaldamisala uutele sektoritele ja teenustele, kus suur hulk eraandmeid on saadaval ega ole konkreetsete õigusaktidega hõlmatud (nt telekommunikatsioon ja e-identimine);

12. väljendab heameelt küberturvalisust käsitleva õigusakti vastuvõtmise üle, millega tugevdatakse ENISA rolli mõjusal reageerimisel küberrünnetele, suurendatakse koostööd ja koordineerimist liidu tasandil ning kehtestatakse uued sertifitseerimissüsteemid võrguühendusega toodete ja protsesside jaoks;

13. nõuab tungivalt, et komisjon volitaks ENISAt töötama esmajärjekorras välja 5G seadmete sertifitseerimissüsteemi, tagamaks, et 5G tehnoloogia kasutuselevõtmine liidus vastab kõrgeimatele turvastandarditele ja on vastupidav tagauste ja muude suuremate nõrkuste suhtes, mis võivad ohustada liidu telekommunikatsioonivõrkude ja neist sõltuvate teenuste turvalisust; kutsub komisjoni üles kehtestama tehisintellektisüsteemide sertifitseerimissüsteeme, mis suudavad 5G seadmetes avastada ja leevendada pahavara ja turvavigu ja neist kohe teavitada;

14. tuletab siiski meelde, et sertifitseerimine ei tohiks välistada pädevate asutuste ja ettevõtjate kontrolli tarneahela üle, et tagada oma seadmete terviklikkus ja turvalisus kriitilistes keskkondades ja telekommunikatsioonivõrkudes, kus nad toimivad;

15. märgib, et Hiina äriühingud, sealhulgas riigile kuuluvad ettevõtted, saavad hoolimata vastastikkuse puudumisest kasu ELi laialt avatud turust ning et Hiina on alates 2016. aastast ELi netoinvestor; väljendab muret olemasolevate arvukate piirangute pärast, millega Euroopa ettevõtted Hiinas jätkuvalt silmitsi seisavad, nagu üha rangemad turule juurdepääsu tingimused, sealhulgas sunniviisilised tehnosiirded, ühisettevõtetega kaasnevad kohustused, diskrimineerivad tehnilised nõuded, sealhulgas andmete sundlokaliseerimine, ning lähtekoodi avalikustamine;

16. väljendab muret asjaolu pärast, et Hiina riigi korraldatud omandamised ja investeeringud võivad ohustada Euroopa strateegilisi huve ja avaliku julgeoleku eesmärke, Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ja kvaliteetset tööhõivet liidus;

17. kordab, et ELil on peamistes strateegilistes sektorites (nt 5G võrgu seadmed ja sarnased tuumtehnoloogiad) vaja kiiresti tööstussuutlikkust, et vähendada sõltuvust kolmandate riikide tootjatest, kes tegutsevad riigisiseste õigusaktide alusel, mis on põhimõtteliselt vastuolus liidu eraelu puutumatuse ja tööstusomandi õigusega; tunneb heameelt selle üle, et vastu on võetud uus määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik[6], et hinnata võimalikke julgeolekuriske, sealhulgas küberohte, mis võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda ja olla põhjustatud liikmesriikide või liidu tasandi välisinvesteeringutest;

18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa välisteenistusele, komisjonile, liikmesriikide, läbirääkijariikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja Hiina Rahvakongressile.

 

[1] ELT L 321, 17.12.2018, lk 36

[2] ELT L 194, 19.7.2016, lk 1

[3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0121

[4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA-PROV(2018)0343

[5] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0234.

[6] Vastuvõetud tekstid, P8_TC1-COD(2017)0224.

Viimane päevakajastamine: 8. märts 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika