Menetlus : 2019/2575(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0162/2019

Esitatud tekstid :

B8-0162/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/03/2019 - 9.22

Vastuvõetud tekstid :


<Date>{06/03/2019}6.3.2019</Date>
<NoDocSe>B8‑0162/2019</NoDocSe>
PDF 136kWORD 53k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>turvaohtude kohta, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalike meetmete kohta nende ohtude vähendamiseks ELi tasandil</Titre>

<DocRef>(2019/2575(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Helmut Scholz, Kostadinka Kuneva, Martina Michels, Eleonora Forenza, Stelios Kouloglou, Dimitrios Papadimoulis</Depute>

<Commission>{GUE/NGL}fraktsiooni GUE/NGL nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>


B8‑0162/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon turvaohtude kohta, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalike meetmete kohta nende ohtude vähendamiseks ELi tasandil

(2019/2575(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi väljaande Information Economy Report 2017. aasta aruannet „Digitalisation, Trade and Development“ (UNCTAD/IER/2017),

 võttes arvesse ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi väljaande Information Economy Report 2018. aasta aruannet „Power, Platforms and the Free Trade Delusion“ (UNCTAD/TDR/2018),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik[1],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus[2],

 võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogrammi ja ELi liikmesriikide jälgimisasutuste ning nende mõju kohta ELi kodanike põhiõigustele ja Atlandi-ülesele koostööle justiits- ja siseküsimustes[3],

 võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2017. aasta määrus, mis käsitleb ENISAt ehk ELi küberturvalisuse ametit, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 ja mis käsitleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist („küberturvalisust käsitlev õigusakt“) (COM(2017)0477),

 võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (COM(2018)0630),

 võttes arvesse oma 14. veebruaril 2019. aastal esimesel lugemisel vastu võetud seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik[4],

 võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ (COM(2016)0588),

 võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni internetiühenduse kohta kasvu, konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse suurendamiseks: Euroopa gigabitiühiskond ja 5G[5],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)[6],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010[7],

 võttes arvesse digitaalse Euroopa programmi,

 võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A. arvestades, et EL ja selle liikmesriigid vajavad avaliku sektori investeerimiskava, et arendada välja tipptasemel suutlikkus sellistes kõrgtehnoloogiasektorites nagu küberturvalisus, IKT, tehisintellekt ja digitaalne majandus; arvestades, et on välja töötatud mitmeid ELi strateegiaid, kuid nende rakendamine on jäänud poolikuks;

B. arvestades, et on vaja tagada õiglane digitaalne areng ja püüda samal ajal elatustaseme suurendamise poole kogu maailmas;

C. arvestades, et mõned peamiselt USAst ja Hiinast pärit digitaal- ja infotehnoloogia eraettevõtted püüavad jätkuvalt kehtestada digitaalsel turul monopoli, mis annab neile võimu luua rahvusvahelisi standardeid ja vältida oma sotsiaalsete kohustuste täitmist;

D. arvestades, et 5G-võrgust saab tulevase digitaalse taristu peamine tehnoloogia, mis laiendab võimalust erinevate seadmete võrkudesse ühendamiseks (asjade internet jne), ning pakub uusi rakendamisvõimalusi paljudes valdkondades, nagu transport, mobiilsus, energia, tervishoid, rahandus, telekommunikatsioon, digitaalne majandus ja tehisintellekt;

E. arvestades, et 5G-võrkude haavatavusi saab IT-süsteemide kahjustamiseks ära kasutada, mis võib kodanikele ja nende eluviisile ning Euroopa ja riikide majandusele tõsist kahju tekitada; arvestades, et tehnoloogia pakkujatel on tehniliselt võimalik kasutada 5G võrgutehnoloogia elemente, et rikkuda kodanike, ettevõtete ja institutsioonide andmete kaitset; arvestades, et riigihangete ja litsentsimise suhtes on vaja kasutada riskianalüüsil põhinevat lähenemisviisi;

F. arvestades, et ainult piiratud arv ettevõtteid pakub 5G tehnilist varustust;

G. arvestades, et mitme kolmanda riigi ettevõtjad võivad tekitada probleeme liikmesriikide julgeolekule, sest neil võib olla juurdepääs isikuandmetele ning kontroll paljude strateegiliste sektorite ja teenuste digitaalse taristu üle ning samuti võivad nad anda riiklikele luureteenistustele juurdepääsu andmetele;

H. arvestades, et Snowdeni paljastused näitasid, et USA riikliku julgeolekuameti programmi PRISM puhul ja varem Ühendkuningriigi valitsuse teabevahetuse peakorteri (GCHQ) puhul tegeleti Euroopa sidevõrkude süstemaatilise kuritarvitamise ja kodanike eraelu puutumatuse õiguse massilise rikkumisega;

I. arvestades, et USA valitsuse luureasutused on väitnud, et Huawei varustus ohustab riiklikku julgeolekut, kuid nad ei ole esitanud selle kohta mingeid tõendeid; arvestades, et Huawei on mitme suure USA ettevõtte majanduslik konkurent;

J. arvestades, et IKT-tehnoloogia ülemaailmse tarneahela tõttu võib igasugune Hiina tehnoloogia kasutamise keeld kahjustada Euroopa ettevõtjaid ja ettevõtteid, kuna see häirib varustuse tarnimist, suurendab ELi ettevõtjate ja nende klientide kulusid, lükkab järgmise põlvkonna 5G-teenuste kasutuselevõtmise järgnevatel aastatel edasi ning võib kahjustada olemasolevaid võrke;

K. arvestades, et küberturvalisusega tuleb tegeleda mitmetasandiliselt, et saavutada tugev ja kooskõlastatud reageerimine;

L. arvestades, et tarnijaid ei tohiks nende päritoluriigi alusel eristada, vaid nende kohtlemisel tuleks võtta aluseks kohustused ja tagatised, mida nad pakuvad ELi kodanike isikuandmete kaitse õiguse tagamisel ning spioneerimise ja tehnoloogia sabotaaži vältimisel;

1. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja strateegia ja avaliku sektori investeerimiskavad, mille eesmärk on vähendada Euroopa sõltuvust välistehnoloogiast küberturvalisuse, IKT, tehisintellekti ja digitaalse majanduse vallas;

2. on seisukohal, et liikmesriigid peaksid tegema oma otsused, mis käsitlevad kolmandate riikide ettevõtete juurdepääsu tulevastele telekommunikatsiooni- ja 5G-teenustele, lähtudes tehnilise oskusteabe ja riskide nõuetekohasest hindamisest, ettevõtete kohustustest ja tagatistest ELi kodanike isikuandmete kaitse õiguse tagamisel ning spioneerimise ja tehnoloogia sabotaaži vältimisel, mitte aga USA administratsiooni avaldatavast survest;

3. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema tööd küberturvalisuse mitmepoolse juhtimisraamistiku kallal, eesmärgiga kehtestada ÜRO küberturvalisuse õigus- ja poliitikaraamistik; väljendab heameelt ÜRO ülemaailmse küberturvalisuse indeksi kehtestamise üle ÜRO Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu poolt;

4. palub komisjonil ja liikmesriikidel täielikult rakendada ELi küberturvalisuse direktiivis kehtestatud koostöömehhanisme;

5. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kohaldama nõuetekohaselt küberturvalisuse õigusakti ning tegema sellega seoses tihedat koostööd;

6. märgib, et Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) mandaadi tugevdamisega edendataks küberturvalisuse sertifitseerimist ja on veendunud, et ENISA võib täita küberturvalisuse ohtude analüüsimisel olulist rolli;

7. tuletab meelde, et kõik tehnoloogiaid ja teenuseid ELis pakkuvad ettevõtted peavad järgima ELi ja liikmesriikide õigust ning vastutavad kõikide andmekaitse ja küberturvalisuse alaste õigusaktide rikkumise eest;

8. peab vajalikuks läbi viia range ja sõltumatu keskkonnamõju hinnang 5G-tehnoloogia võimaliku kahjuliku mõju kohta inimtervisele;

9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

 

[1] ELT L 321, 17.12.2018, lk 36.

[2] ELT L 194, 19.7.2016, lk 1.

[3] ELT C 378, 9.11.2017, lk 104.

[4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0121.

[5] ELT C 307, 30.8.2018, lk 144.

[6] ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

[7] ELT L 348, 20.12.2013, lk 129.

Viimane päevakajastamine: 8. märts 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika