Menetlus : 2019/2575(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0164/2019

Esitatud tekstid :

B8-0164/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/03/2019 - 9.22

Vastuvõetud tekstid :


<Date>{06/03/2019}6.3.2019</Date>
<NoDocSe>B8-0164/2019</NoDocSe>
PDF 134kWORD 52k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>julgeolekuohtude kohta, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalike ELi tasandi meetmete kohta nende ohtude vähendamiseks</Titre>

<DocRef>(2019/2575(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Hans-Olaf Henkel</Depute>

<Commission>{ECR}fraktsiooni ECR nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>


B8-0164/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon julgeolekuohtude kohta, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalike ELi tasandi meetmete kohta nende ohtude vähendamiseks

(2019/2575(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni (UN A/RES/3/217 A),

 võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1945. aasta põhikirja,

 võttes arvesse 1994. aasta lepingut, millega loodi Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO),

 võttes arvesse oma 13. juuni 2018. aasta resolutsiooni küberkaitse kohta[1],

 võttes arvesse oma 14. veebruaril 2019. aastal esimesel lugemisel vastu võetud seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik[2],

 võttes arvesse Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) 2018. aasta ohtude spektrit käsitlevat aruannet,

 võttes arvesse komisjoni 2018. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta esitatud meetmeid tugeva küberturvalisuse tagamiseks Euroopas,

 võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2018. aasta teabelehte „Digitaalne ühtne turg: Poliitiline kokkulepe telekommunikatsiooniturgusid käsitlevate eeskirjade kohta 5G ajastul“,

 võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni 19. veebruaril 2019. aastal korraldatud kuulamist teemal „Digitaalse tuleviku ühendatus“,

 võttes arvesse liidu välispoliitika peadirektoraadi 19. juuli 2018. aasta uurimust pealkirjaga „Uus ajastu ELi–Hiina suhetes – ulatuslikum strateegiline koostöö?“,

 võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS) ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) autoriõiguse lepingut,

 võttes arvesse Eurostati 25. veebruari 2019. aasta statistikat ELi otseinvesteeringute mahu kohta Hiinas ja Hiina otseinvesteeringute mahu kohta ELis, mis näitas, et aastatel 2013–2017 ulatusid ELi investeeringud Hiinasse 1 082 806 miljoni euroni ja Hiina investeeringud ELi 195 681 miljoni euroni,

 võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A. arvestades, et 5G rakendamine on peamisi eesmärke, mille abil saavutada digitaalne ühtne turg ning mis on ELi majanduse ja tehnoloogia üldise arengu suhtes otsustava tähtsusega;

B. arvestades, et 5G parandab ELi kodanike ja ettevõtjate elu- ja töötingimusi, pakkudes kiiremaid ühendusi kui kunagi varem ning suurendades tõhusust ja tootlikkust;

C. arvestades, et Hiina tehnoloogiatarnijad on laiendanud oma jalajälge kogu ELis, kuna pakuvad sageli arenenumat ja odavamat valikut kui nende Euroopa konkurendid; arvestades, et see kujutab endast ELi ja teiste lääneriikide jaoks strateegilist väljakutset;

D. arvestades, et EL peab jääma avatuks investeeringutele ja piiravaid meetmeid tuleb võtta üksnes riikliku julgeoleku kaalutlustel;

E. arvestades, et mõned ELi strateegilised partnerid, nagu Ameerika Ühendriigid, Austraalia ja Uus-Meremaa, on väljendanud muret Hiina seadmete kasutamise pärast 5G võrkudes; arvestades, et küberrünnakud kujutavad endast praegu suurimaid riske maailmas;

F. arvestades, et Euroopa äriühingud ja avaliku sektori asutused seisavad silmitsi üha suurenevate küberohtudega, nagu vastaspoole küberspionaaž, pahavara, veebipõhised rünnakud, veebirakenduste ründamine või andmepüük;

G. arvestades, et Euroopa Liit ja Hiina on kaks maailma suurimat kaubandusriiki, kusjuures Hiina on nüüd USA järel ELi suuruselt teine kaubanduspartner ning EL on Hiina suurim kaubanduspartner;

H. arvestades, et EL ja Hiina alustasid 2013. aastal läbirääkimisi investeerimislepingu sõlmimiseks, et pakkuda mõlema poole investoritele prognoositavat ja pikaajalist juurdepääsu ELi ja Hiina turgudele ning kaitsta investoreid ja nende investeeringuid;

I. arvestades, et Hiina ettevõtted võivad peagi saada järgmise põlvkonna kiire 5G mobiilsidevõrgu tehnoloogia valdkonnas ülemaailmseks liidriks;

J. arvestades, et tugev ja innovaatiline Euroopa IKT tööstus on eeltingimus tõhusaks kaitseks väliste küberrünnakute vastu;

K. arvestades, et Hiina äriühingud ja riigiasutused ei pea järgima rangeid andmekaitse-eeskirju ning saavad seetõttu suurandmetele juurdepääsul ja tehisintellekti arendamisel konkurentsieelise;

L. arvestades, et Euroopa IKT sektor on paljudes valdkondades maha jäänud Ameerika Ühendriikidest, Jaapanist ja Hiinast, hoolimata mitmest ELi programmist, sealhulgas programmist „Horisont 2020“; arvestades, et peaaegu kõik varem hästi tuntud Euroopa ettevõtted on tänaseks turult kadunud, samal ajal kui USA ja Hiina ettevõtted on muutunud üleilmseteks osalisteks;

M. arvestades, et suurandmete olulisust arvesse võttes riskib ELi kaotusega võitluses juhtpositsiooni pärast tehisintellekti arendamisel;

1. rõhutab riskipõhise lähenemisviisi ja leevendusmeetmete tähtsust, sealhulgas ulatuslikku teabevahetust ettevõtjate, tarnijate ja riiklike julgeolekuasutuste vahel;

2. märgib, et tuleks eelistada tarnijate mitmekesisust 5G võrkude arendamisel ja kasutuselevõtul, kuna ei ole soovitav, et märkimisväärne osa elutähtsatest taristutest ja tehnoloogiatest pärineks vaid ühest riigist; kutsub liikmesriike üles kriitiliselt hindama mis tahes Hiina eraettevõtete või Hiina riigi investeeringuid selles valdkonnas;

3. nõuab, et investeeringud kõrgtehnoloogilistesse valdkondadesse viidaks läbi vastastikkuse põhimõtte ja ausa konkurentsi alusel, tagades samas julgeolekunormide järgimise kogu ELis;

4. palub komisjonil tagada ühtsel turul aus konkurents ja hinnata, kuidas on arenenud Hiina äriühingute turuvõimalused ELis ning suurte, väikeste ja keskmise suurusega ELi äriühingute turuvõimalused Hiina turul, et tagada võrdsed tingimused; on veendunud, et EL peaks nõudma vastastikkuse põhimõtte kohaldamist kõigis sektorites, sealhulgas teabe- ja telekommunikatsioonisektori kõrgtehnoloogilistes sektorites;

5. märgib ohtu, et tulenevalt juba oma turu suurusest suudab Hiina tulevikus kehtestada de facto standardid teabe- ja kommunikatsioonitööstuses; kutsub komisjoni kui vastutavat ELi konkurentsiasutust üles tegema koostööd oma üleilmsete partneritega, et luua ülemaailmne kartellide ja monopolide vastane asutus;

6. kutsub komisjoni üles jälgima olukorda seoses õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste järgimisega Hiinas ning asjakohaselt reageerima, kui Hiina edasised arengud peaksid kujutama julgeolekuohtu ELi kodanikele, äriühingutele või avalikele institutsioonidele ja asutustele;

7. kutsub komisjoni üles nõudma Hiinalt oluliselt suuremaid jõupingutusi, et kaitsta ja jõustada kõiki intellektuaalomandi õigusi;

8. kutsub komisjoni üles tagama võrdsed konkurentsitingimused Hiinaga kas nii, et veendakse Hiina ametivõime järgima ELiga sarnast andmekaitsepoliitikat, või nii, et võetakse ELi tasandil vastu selline poliitika, mis ei takistaks juurdepääsu suurandmetele ja tehisintellekti arendamist; rõhutab, kui oluline on seda teha ilma, et kahjustataks eraelu puutumatuse ja andmekaitse praegust taset ELis;

9. märgib, et tegeledes Hiina ettevõtete suurenenud tehnoloogilise suutlikkuse ja nende kohaloluga ELis, peab EL võtma meetmeid, et vähendada küberturvalisusega seotud riske; rõhutab, et ELi teadusprogrammid peaksid veelgi parandama kübersõjalist kaitsevõimekust;

10. nõuab, et ELi vaataks liidu tasandil põhjalikult läbi institutsioonides kasutatava tarkvara, IT- ja sideseadmed ja taristu, et välistada potentsiaalselt ohtlikud programmid ja seadmed, ning keelustaks tuvastatud pahavara kasutamise;

11. palub ÜRO Julgeolekunõukogul käsitleda küberrünnakuid sama tõsidusega kui muid rahvusvahelist õigust rikkuvaid rünnakuid;

12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Regioonide Komiteele riigi tasandist madalama tasandi parlamentidele ja volikogudele levitamiseks, Euroopa Nõukogule ja ÜRO-le.

[1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0258.

[2] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0121.

Viimane päevakajastamine: 12. märts 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika