RESOLUTSIOONI ETTEPANEK taimede ja olemuselt bioloogiliste meetodite patentsuse kohta
16.9.2019 - (2019/2800(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 136 lõikele 5
Anthea McIntyre, Bert-Jan Ruissen, Veronika Vrecionová, Ruža Tomašić
fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0040/2019
B9-0043/2019
Euroopa Parlamendi resolutsioon taimede ja olemuselt bioloogiliste meetodite patentsuse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni patentide ja sordiaretajate õiguste kohta[1] ning 10. mai 2012. aasta resolutsiooni olemuselt bioloogiliste meetodite patenteerimise kohta[2],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 1998. aasta direktiivi 98/44/EÜ biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta[3], eriti selle artiklit 4, mille kohaselt ei kaitsta patendiga olemuselt bioloogiliste meetodite abil saadud tooteid,
– võttes arvesse 5. oktoobri 1973. aasta Euroopa patendikonventsiooni, eelkõige selle artikli 53 punkti b ja artikli 33 punkti b,
– võttes arvesse komisjoni 8. novembri 2016. aasta teatist, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/44/EÜ (biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta) teatavaid artikleid[4],
– võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2017. aasta järeldusi komisjoni teatise kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/44/EÜ (biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta) teatavaid artikleid,
– võttes arvesse Euroopa Patendiameti (EPO) haldusnõukogu 29. juuni 2017. aasta otsust, millega muudeti Euroopa patendikonventsiooni rakendusmääruse reegleid 27 ja 28 (CA/D 6/17),
– võttes arvesse Euroopa patendikonventsiooni rakendusmäärust, eriti selle reeglit 26 ja reegli 28 lõiget 2, milles on sätestatud, et biotehnoloogialeiutisi käsitlevate Euroopa patenditaotluste ja patentide puhul tuleb täiendava tõlgendamisvahendina kasutada direktiivi 98/44/EÜ (reegel 26),
– võttes arvesse EPO tehnilise apellatsioonikoja 18. detsembri 2018. aasta otsust taimede patentsuse küsimuses (juhtum T 1063/18),
– võttes arvesse, et EPO president esitas 2019. aasta märtsis suurele apellatsioonikojale küsimuse ühe õigusnormi kohta,
– võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta (edaspidi „nõukogu määrus (EÜ) nr 2100/94“)[5], eelkõige selle artikli 15 punkte c ja d,
– võttes arvesse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut, milles käsitletakse muu hulgas võltsitud toodetega kauplemist, eelkõige selle artikli 27 lõiget 3,
– võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust taimede ja olemuselt bioloogiliste meetodite patentsuse kohta (O-000026/2019 – B9-0051/2019),
– võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et piiranguteta juurdepääs taimsele materjalile (kaasa arvatud taimesortidele) on äärmiselt oluline Euroopa taimearetuse sektori innovatsioonivõime, selle ülemaailmse konkurentsivõime ja uute taimesortide aretamise jaoks eesmärgiga tagada toiduga kindlustatus maailmas, võidelda kliimamuutustega ning luua samas rohkem võimalusi VKEdele;
B. arvestades, et geneetilistele ressurssidele juurdepääsu piiramine või takistamine võib viia sordiaretuse valdkonnas turu ülemäärase kontsentreerumiseni, mis on kahjulik turukonkurentsile, tarbijatele ja Euroopa siseturule;
C. arvestades, et sordiaretus on innovaatiline meetod, mida põllumajandustootjad ja põllumajanduskogukonnad on praktiseerinud juba põllumajanduse algusaegadest peale; ning arvestades, et patenteerimata sordid ja aretusmeetodid on tähtsad geneetilise mitmekesisuse jaoks;
D. arvestades, et intellektuaalomandi õigused on tähtsad selleks, et kaitsta majanduslikke stiimuleid uute taimsete saaduste arendamiseks ja konkurentsivõime edendamiseks;
E. arvestades, et direktiiviga 98/44/EÜ reguleeritakse biotehnoloogialeiutisi, eelkõige geenitehnoloogiat;
F. arvestades, et komisjon järeldab oma 8. novembri 2016. aasta teatises, et ELi seadusandja kavatses direktiivi 98/44/EÜ vastu võttes jätta patentsusest välja olemuselt bioloogiliste meetoditega saadud tooted;
G. arvestades, et nõukogu tervitab oma 3. veebruari 2017. aasta järeldustes komisjoni teatist; arvestades, et kõik ELi seadusandjad on sõnaselgelt teatanud, et ELi seadusandja kavatses direktiivi 98/44/EÜ vastu võttes jätta patentsusest välja olemuselt bioloogiliste meetoditega saadud tooted;
H. arvestades, et patendid, mis on antud traditsioonilise aretuse tulemusel saadud toodetele või traditsiooniliseks aretuseks vajalikule geneetilisele materjalile, tulevad kahjuks Euroopa patendikonventsiooni artikli 53 punktis b ja direktiivi 98/44/EÜ artiklis 4 sätestatud erandi rakendamisele;
I. arvestades, et EPO haldusnõukogu muutis 29. juunil 2017. aastal Euroopa patendikonventsiooni rakendusmääruse reegleid 27 ja 28[6], otsustades, et taimede ja loomade patentimine on keelatud;
J. arvestades, et Euroopa patendikonventsiooni 38 osalisriiki on kinnitanud, et nende siseriiklik õigus ja praktika on kohandatud vastavalt selleks, et jätta patentsusest välja olemuselt bioloogiliste meetoditega saadud tooted;
K. arvestades, et 5. detsembril 2018. aastal vaidlustas EPO tehniline apellatsioonikoda Euroopa patendikonventsiooni rakendusmääruse reegli 28 lõike 2[7];
L. arvestades, et Euroopa Patendiameti president saatis 2019. aasta märtsis suurele apellatsioonikojale küsimuse kahe õigusnormi kohta, mis käsitlevad olemuselt bioloogiliste meetodite abil saadud taimede ja loomade patentsust;
M. arvestades, et Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu 1991. aasta konventsioonil põhineva rahvusvahelise sordikaitse süsteemi ning nõukogu määrusel (EÜ) nr 2100/94 põhineva ELi süsteemi keskne põhimõte on, et kaitsealuse sordi omanik ei saa takistada teisi kasutamast kaitsealust taimesorti edasiseks aretustegevuseks;
1. kordab, et direktiivi 98/44/EÜ kohaselt ja ELi seadusandja eesmärgi päraselt ei kaitsta patendiga taimesorte, olemuselt bioloogilisi meetodeid ja selliste meetodite abil saadud tooteid;
2. on seisukohal, et igasugune katse patentida tooteid, mis on saadud traditsioonilise aretuse meetoditega, või traditsiooniliseks aretuseks vajalikku geneetilist materjali, tuleb kahjuks Euroopa patendikonventsiooni artikli 53 punktis b ja direktiivi 98/44/EÜ artiklis 4 sätestatud erandi rakendamisele;
3. peab kiiduväärseks komisjoni 8. novembri 2016. aasta teatist, milles on selgitatud, et direktiivi 98/44/EÜ vastu võtmisel kavatses ELi seadusandja olemuselt bioloogiliste meetoditega saadud tooted patentsusest välja jätta; tunneb heameelt selle üle, et Euroopa patendikonventsiooni osalisriigid on oma õigusaktid ja praktika kooskõlla viinud, ning peab tervitatavaks Euroopa Patendiameti haldusnõukogu otsust selgitada konventsiooni reegli 28 lõike 2 abil, mida patentsusest tehtavaid erandeid käsitlev konventsiooni artikli 53 punkt b hõlmab ja tähendab;
4. väljendab sügavat muret selle üle, et EPO tehnilise apellatsioonikoja 5. detsembri 2018. aasta otsus vaidlustada Euroopa patendikonventsiooni rakendusmääruse reegli 28 lõige 2, mille võttis vastu EPO haldusnõukogu, pikendab tarbetult nende toodete patentsuse välistamise asjus valitsevat ebakindlust;
5. nõuab, et komisjon esitaks enne 1. oktoobrit 2019 Euroopa Patendiameti suurele apellatsioonikojale amicus curiae esildise, milles kinnitatakse komisjoni 2016. aasta teatises sõnastatud järeldust, et direktiivi 98/44/EÜ vastu võtmisel kavatses ELi seadusandja olemuselt bioloogiliste meetoditega saadud tooted patentsusest välja jätta, ning nõuab, et komisjon lisaks oma avaldusele käesoleva resolutsiooni;
6. palub komisjonil kaitsta EPO suures apellatsioonikojas Euroopa sordiaretussektori innovatiivset suutlikkust ja üldist avalikku huvi, ning taastada patendiõiguse ja sordikaitse vaheline tasakaal ja anda parlamendile korrapäraselt aru viimastest arengutest;
7. nõuab tungivalt, et EPO suur apellatsioonikoda kinnitaks viivitamata Euroopa patendikonventsiooni rakendusmääruse reegli 28 lõike 2 kehtivust ning taastaks Euroopa patendisüsteemi kasutajate, sordiaretajate, põllumajandustootjate ja avalikkuse huvides õiguskindluse;
8. palub komisjonil ja liikmesriikidel kindlustada, et liit tagab tõhusalt kindla juurdepääsu olemuselt bioloogiliste meetodite abil saadud materjalile ja sellise materjali kasutamise sordiaretuses, et võimaluse korral mitte sekkuda tavadesse, mis tagavad sordiaretajatele erandi tegemise;
9. kutsub komisjoni üles osalema aktiivselt kolmandate riikidega kaubandus- ja partnerluslepingute üle peetavates läbirääkimistes, et tagada olemuselt bioloogiliste meetodite ja nende abil saadud toodete puhul patentsuse välistamine;
10. palub komisjonil anda aru patendiõiguse arengu ja tähenduse kohta biotehnoloogia ja geenitehnika valdkonnas, nagu on nõutud direktiivi 98/44/EÜ artikli 16 punktis c ning nagu on nõudnud parlament oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsioonis patentide ja sordiaretajate õiguste kohta, ning põhjalikumalt analüüsida patentide kaitse ulatusega seotud küsimusi;
11. teeb presidendile ülesandeks esitada käesolev resolutsioon 1. oktoobriks 2019 Euroopa Patendiameti suurele apellatsioonikojale ning edastada see ka nõukogule ja komisjonile.