Menetlus : 2019/2800(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0047/2019

Esitatud tekstid :

B9-0047/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 19/09/2019 - 7.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0020

<Date>{16/09/2019}16.9.2019</Date>
<NoDocSe>B9‑0047/2019</NoDocSe>
PDF 139kWORD 47k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>suuliselt vastatava küsimuse B8-0051/2019 alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 136 lõikele 5</TitreRecueil>


<Titre>Taimede ja olemuselt bioloogiliste meetodite patentsuse kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2800(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Jan Huitema, Hilde Vautmans, Liesje Schreinemacher, Karen Melchior, Frédérique Ries, Catherine Chabaud, Vlad‑Marius Botoş, Jérémy Decerle, Ulrike Müller</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0040/2019

B9‑0047/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon taimede ja olemuselt bioloogiliste meetodite patentsuse kohta

(2019/2800(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni patentide ja sordiaretajate õiguste kohta[1],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 1998. aasta direktiivi 98/44/EÜ biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta, eriti selle artiklit 4, mille kohaselt ei kaitsta patendiga olemuselt bioloogiliste meetodite abil saadud tooteid[2],

 võttes arvesse 5. oktoobri 1973. aasta Euroopa patendikonventsiooni, eelkõige selle artikli 53 punkti b ja artikli 33 punkti b,

 võttes arvesse komisjoni 8. novembri 2016. aasta teatist, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/44/EÜ (biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta) teatavaid artikleid[3],

 võttes arvesse Euroopa Patendiameti haldusnõukogu 29. juuni 2017. aasta otsust, millega muudeti Euroopa patendikonventsiooni rakendusmääruse reegleid 27 ja 28 (CA/D 6/17),

 võttes arvesse Euroopa Patendiameti tehnilise apellatsioonikoja 18. detsembri 2018. aasta otsust juhtumi T 1063/18 kohta, mis käsitleb taimede patentsust ja kus on märgitud võimalus anda patente taimede looduslikele omadustele,

 võttes arvesse asjaolu, et Euroopa Patendiameti president taotles 2019. aasta märtsis Euroopa Patendiameti suurelt apellatsioonikojalt selle küsimuse lõpuleviimiseks lõplikku otsust,

 võttes arvesse, et Euroopa Patendiameti suure apellatsioonikoja otsuse ootel on palju pooleliolevaid juhtumeid (umbes 250 patenditaotlust ja 4 vastulauset),

 võttes arvesse Euroopa patendikonventsiooni rakendusmäärust, eriti selle reeglit 26, milles on sätestatud, et biotehnoloogilisi leiutisi käsitlevate Euroopa patenditaotluste ja patentide puhul tuleb täiendava tõlgendamisvahendina kasutada direktiivi 98/44/EÜ,

 võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta, eriti selle artikli 15 punkte c ja d[4],

 võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2017. aasta järeldusi taimede patentsuse kohta,

 võttes arvesse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut, milles käsitletakse muu hulgas võltsitud toodetega kauplemist, eelkõige selle artikli 27 lõiget 3,

 võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust taimede ja olemuselt bioloogiliste meetodite patentsuse kohta (O-000026/2019 – B9‑0051/2019),

 võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et piiranguteta juurdepääs taimsele materjalile on oluline Euroopa sordiaretussektori uuendusvõime, ülemaailmse konkurentsivõime ja uute taimesortide arendamise seisukohast;

B. arvestades, et juurdepääs põhiressurssidele põllumajanduses on oluline toiduainete tootmise, Euroopa toiduga kindlustatuse ning põllumajandustootjate ja taimekasvatajate valikuvabaduse seisukohalt; arvestades, et tõketeta juurdepääs taimsele materjalile on hädavajalik, et arendada uusi sorte, mis suudavad toime tulla kliimamuutustest põhjustatud muutuvate tingimustega põllumajanduses;

C. arvestades, et geneetilistele ressurssidele juurdepääsu piiramine või takistamine võib viia sordiaretuse valdkonnas turu liigse kontsentreerumiseni, mis kahjustab turukonkurentsi, tarbijaid ja Euroopa siseturgu;

D. arvestades, et sordiaretus on innovaatiline meetod, mida põllumajandustootjad ja põllumajanduskogukonnad on praktiseerinud juba põllumajanduse algusaegadest peale; ning arvestades, et patenteerimata sordid ja aretusmeetodid on tähtsad geneetilise mitmekesisuse jaoks;

E. arvestades, et intellektuaalomandi õigused on keskse tähtsusega selleks, et kaitsta majanduslikke stiimuleid uute taimetoodete arendamiseks ja konkurentsivõime tagamiseks;

F. arvestades, et direktiiviga 98/44/EÜ reguleeritakse biotehnoloogilisi leiutisi, eelkõige geenitehnoloogiat;

G. arvestades, et komisjon märkis oma 8. novembri 2016. aasta teates selgelt, et ei komisjonil ega parlamendil polnud kunagi kavas lubada patentide andmist looduslikele tunnustele, mis viiakse taimedesse sisse olemuselt bioloogiliste meetodite abil, nagu ristamine ja valik;

H. arvestades, et patendid, mis on antud traditsioonilise aretuse tulemusel saadud toodetele või traditsiooniliseks aretuseks vajalikule geneetilisele materjalile võivad tulla kahjuks Euroopa patendikonventsiooni artikli 53 punktis b ja direktiivi 98/44/EÜ artiklis 4 sätestatud erandi rakendamisele;

I. arvestades, et Euroopa Patendiameti haldusnõukogu muutis 29. juunil 2017. aastal Euroopa patendikonventsiooni rakendusmääruse reegleid 27 ja 28[5], kinnitades, et taimede ja loomade patentimine on keelatud;

J. arvestades, et nende uute reeglitega viis Euroopa Patendiameti haldusnõukogu Euroopa patendipraktika kooskõlla komisjoni tõlgendusega; arvestades, et Euroopa Patendiorganisatsiooni kõik 38 osalisriiki võtsid need reeglid peaaegu ühehäälselt vastu;

K. arvestades, et uue reegli 28 lõige 2 on kooskõlas Euroopa patendikonventsiooni artikli 53 punktiga b, kuna oleks mõttetu keelata olemuselt bioloogiliste meetodite patentimist, kui oleks lubatud selliste meetoditega saadud toodete patentimine, ning et see kahjustaks seadusandja kavatsust, et traditsiooniliste aretusviiside kasutamise korral patente ei anta;

L. arvestades, et uue reegli 28 lõige 2 toob selgust Euroopa patendikonventsiooni teksti ilma seda tõlgendamata või sellega vastuollu minemata, ning kinnitab ühemõtteliselt, et taimedele ja loomadele, mis on saadud olemuselt bioloogiliste meetoditega patente ei anta;

M. arvestades, et Euroopa Patendiameti tehniline apellatsioonikoda teatas 5. detsembril 2018, et Euroopa patendikonventsiooni rakendusmääruse uue reegli 28 lõige 2 ei ole siduv Euroopa Patendiameti edasiste otsuste suhtes, mis lubavad anda patente olemuselt bioloogiliste meetoditega saadud toodetele[6];

N. arvestades, et Euroopa Patendiameti president saatis 2019. aasta märtsis suurele apellatsioonikojale kaks küsimust olemuselt bioloogiliste meetoditega saadud taimede ja loomade patentsuse kohta;

O. arvestades, et pärast seda, kui Euroopa Patendiameti tehniline apellatsioonikoda langetas selle otsuse, on nüüd Euroopa Patendiameti suure apellatsioonikoja otsuse ootel palju pooleliolevaid juhtumeid (umbes 250 patenditaotlust ja 4 vastulauset);

P. arvestades, et Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu 1991. aasta konventsioonil põhineva rahvusvahelise sordikaitse süsteemi, ning nõukogu määrusel (EÜ) nr 2100/94 põhineva ELi süsteemi üks olulisi põhimõte on, et sordikaitse omanik ei saa takistada teisi kasutamast kaitstud taime edasise aretustegevuse jaoks;

1. kordab, et olemuselt bioloogiliste meetoditega saadud taimed ei ole patenditavad;

2. on seisukohal, et igasugune katse patentida tooteid, mis on saadud traditsioonilise aretuse meetoditega või traditsiooniliseks aretuseks vajalikust geneetilisest materjalist võivad tulla kahjuks Euroopa patendikonventsiooni artikli 53 punktis b ja direktiivi 98/44/EÜ artiklis 4 sätestatud erandi rakendamisele;

3. väljendab sügavat muret seoses Euroopa Patendiameti tehnilise apellatsioonkoja 5. detsembri 2018. aasta otsusega taimede patentsuse kohta (T 1063/18), kus on märgitud võimalus anda patente loomulikele tunnustele, mis on uutesse sortidesse sisse viidud olemuselt bioloogiliste meetoditega, näiteks ristamise ja valiku teel;

4. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks asjakohased tähelepanekud ja avaldused, et kinnitada Euroopa Patendiameti suures apellatsioonikojas veel kord, et patente ei tohi anda toodetele, mis on saadud olemuselt bioloogiliste meetoditega, nagu ristamine ja valik, nt seoses loomulike omadustega, mis on taimedesse viidud selliste meetoditega;

5. palub komisjonil kaitsta Euroopa Patendiameti suures apellatsioonikojas Euroopa sordiaretussektori innovatiivset suutlikkust ja üldist avalikku huvi ning anda parlamendile korrapäraselt aru viimastest arengutest;

6. palub Euroopa Patendiameti suurel apellatsioonikojal taastada Euroopa patendisüsteemi kasutajate ja avalikkuse huvides õiguskindlus;

7. palub komisjonil ja liikmesriikidel kindlustada, et liit tagab kindla juurdepääsu olemuselt bioloogiliste menetluste abil saadud materjalile ja sellise materjali kasutamise sordiaretuses, et võimaluse korral mitte sekkuda tavadesse, mis tagavad aretajatele erandi tegemise;

8. palub kõigil liikmesriikidel saata poliitiline sõnum, et riiklikud ELi patendiametid ei tohi anda patente toodetele, mis on saadud olemuselt bioloogiliste menetlustega;

9. palub komisjonil aktiivselt osaleda kolmandate riikidega kaubandus- ja partnerluslepingute üle peetavates läbirääkimistes selle tagamiseks, et olemuselt bioloogiliste meetodite ja nende abil saadud toodete patentsus oleks välistatud;

10. palub komisjonil anda aru patendiõiguse arengute ja tagajärgede kohta biotehnoloogia ja geenitehnika valdkonnas, nagu on nõutud direktiivi 98/44/EÜ artikli 16 punktis c ning parlamendi 17. detsembri 2015. aasta resolutsioonis patentide ja sordiaretajate õiguste kohta;

11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Patendiametile.

[1] ELT C 399, 24.11.2017, lk 188.

[2] ELT L 213, 30.7.2018, lk 13.

[3] ELT C 411, 8.11.2016, lk 3.

[4] EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1.

[5] EPO Teataja 7/2017 (CA/D 6/17).

[6] Euroopa Patendiameti apellatsioonikoja kirjalik otsus juhtumi T 1063/18 kohta.

Viimane päevakajastamine: 18. september 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika