RESOLUTSIOONI ETTEPANEK millega märgitakse Teise maailmasõja alguse 80. aastapäeva ja rõhutatakse Euroopa ajaloomälu tähtsust Euroopa tulevikule
17.9.2019 - (2019/2819(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Michael Gahler, Andrius Kubilius, Rasa Juknevičienė, Željana Zovko, David McAllister, Antonio Tajani, Sandra Kalniete, Traian Băsescu, Radosław Sikorski, Andrzej Halicki, Andrey Kovatchev, Ewa Kopacz, Kinga Gál, Vangelis Meimarakis, Lukas Mandl, György Hölvényi, Alexander Alexandrov Yordanov, Andrea Bocskor, Inese Vaidere, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Vladimír Bilčík, Ivan Štefanec
fraktsiooni PPE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0097/2019
B9‑0097/2019
Euroopa Parlamendi resolutsioon, millega märgitakse Teise maailmasõja alguse 80. aastapäeva ja rõhutatakse Euroopa ajaloomälu tähtsust Euroopa tulevikule
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse inimõiguste üldpõhimõtteid ja Euroopa Liidu kui ühistel väärtustel rajaneva ühenduse aluspõhimõtteid,
– võttes arvesse 10. detsembril 1948 vastu võetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse oma 12. mail 2005 seoses Euroopas Teise maailmasõja lõppemise (8. mai 1945) 60. aastapäevaga vastu võetud resolutsiooni[1],
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 26. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni 1481 totalitaarsete kommunistlike režiimide kuritegude rahvusvahelise hukkamõistu vajalikkuse kohta,
– võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK rassismi ja ksenofoobia teatavate vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega[2],
– võttes arvesse 3. juunil 2008 vastu võetud Praha deklaratsiooni Euroopa südametunnistuse ja kommunismi kohta,
– võttes arvesse oma 23. septembril 2008 vastu võetud deklaratsiooni 23. augusti kuulutamise kohta üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäevaks[3],
– võttes arvesse oma 2. aprilli 2009. aasta resolutsiooni Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta[4],
– võttes arvesse komisjoni 22. detsembri 2010. aasta aruannet totalitaarsete režiimide poolt Euroopas toime pandud kuritegude mälestuse teadvustamise kohta (COM(2010)0783),
– võttes arvesse nõukogu 9.–10. juuni 2011. aasta järeldusi totalitaarsete režiimide poolt Euroopas toime pandud kuritegude mälestuse teadvustamise kohta,
– võttes arvesse 23. augusti 2011. aasta Varssavi deklaratsiooni üleeuroopalise totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeva kohta,
– võttes arvesse ELi liikmesriikide valitsuste esindajate 23. augusti 2018. aasta ühisdeklaratsiooni kommunismi ohvrite mälestamise kohta,
– võttes arvesse paljude riikide parlamentides vastu võetud resolutsioone ja deklaratsioone totalitaarsete kommunistlike režiimide kuritegude kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et 2019. aastal täitub 80 aastat Teise maailmasõja puhkemisest – selle sõja algusest, mis tõi inimestele enneolematult suuri kannatusi ja osale Euroopa riikidele aastakümneid kestnud okupatsiooni;
B. arvestades, et 80 aastat tagasi 23. augustil 1939 sõlmisid kommunistlik Nõukogude Liit ja natsistlik Saksamaa mittekallaletungilepingu – mida tuntakse ka Molotovi-Ribbentropi pakti nime all – ja selle salaprotokollid, millega jagati Euroopa ja sõltumatute Euroopa riikide territooriumid kahe totalitaarse režiimiga riigi huvisfäärideks ja valmistati pinda Teise maailmasõja puhkemiseks;
C. arvestades, et Molotovi-Ribbentropi pakti ning Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu 28. septembril 1939 sõlmitud sõprus- ja piirilepingu otsese järelmina toimus kõigepealt Hitleri ja kaks nädalat hiljem Stalini sissetung Poola Vabariiki, mille tagajärjel Poola kaotas iseseisvuse ja mis tõi Poola rahvale enneolematuid kannatusi; arvestades, et samadest lepetest tulenevalt alustas kommunistlik Nõukogude Liit 30. novembril 1939 agressiivset sõda Soome vastu, okupeeris ja annekteeris 1940. aasta juunis osa Rumeeniast – territooriumid, mis hiljem jäidki tagastamata – ning annekteeris jõuga iseseisvad Balti vabariigid Leedu, Läti ja Eesti;
D. arvestades, et kommunistlik Nõukogude Liit kui Natsi-Saksamaa liitlane ja partner oli Hitlerile poliitiliselt ja majanduslikult abiks Lääne-Euroopa vallutamisel: kindlustas Saksamaale sõja esimese 22 kuu jooksul turvalise seljataguse, tarnis Saksamaale mitmesuguseid strateegilisi kaupu, sealhulgas naftat ja teravilja, ning toetas ka poliitiliselt, käskides näiteks Prantsuse kommunistidel hoiduda vastupanust Natsi-Saksamaa invasioonile;
E. arvestades, et Kremli liidrite strateegiline eesmärk oli edendada kommunistlikku maailmarevolutsiooni, milleks tuli õhutada sõda Natsi-Saksamaa ja lääneliitlaste vahel, kus vaenupooled üksteist vastastikku nõrgestaksid, kuni on küpsed sovetiseerimiseks – sellised olid plaanid, mille Stalin esitas 19. augustil 1939 peetud salajases kõnes kommunistliku partei poliitbüroole;
F. arvestades, et pärast natsirežiimi lüüasaamist ja Teise maailmasõja lõppu said osad Euroopa riigid tegeleda sõjajärgse ülesehitustöö ja leppimisega, teised jäid aga pooleks sajandiks nõukogude okupatsiooni ja kommunistliku diktatuuri alla, olles ilma jäetud vabadusest, suveräänsusest, väärikusest, inimõigustest ja sotsiaal-majanduslikust arengust;
G. arvestades, et Nürnbergi protsessil arutati ja karistati natsirežiimi kuritegusid; arvestades, et stalinismi ja kommunistlike diktatuuride kuriteod ootavad aga ikka veel täielikku teadvustamist ning moraalset ja õiguslikku hinnangut;
H. arvestades, et mõnes ELi liikmesriigis on kommunistlik režiim seadusega kuulutatud kuritegelikuks režiimiks ja kommunistlik partei kuritegelikuks organisatsiooniks;
I. arvestades, et ELi 2004. aastal toimunud laienemine, mis hõlmas mõningaid Nõukogude okupatsiooni ja kommunistlike diktatuuride all kannatanud Euroopa riike, tähendas nende riikide tagasipöördumist Euroopa perre, kus ongi nende koht;
J. arvestades, et totalitaarsete režiimide ohvrite mälestamine ning kommunistlike, natsistlike ja muude diktatuuride toime pandud kuritegude tunnistamine ja teadvustamine Euroopa ühispärandi osana on ülimalt tähtis Euroopa ja Euroopa rahvaste ühtsuse kindlustamiseks ning ELi vastupanuvõime tugevdamiseks tänapäevastele välisohtudele;
K. arvestades, et ajaloolises resolutsioonis Eesti, Läti ja Leedu olukorra kohta, mille Euroopa Parlament võttis vastu 13. jaanuaril 1983[5] vastuseks nende riikide 45 kodaniku esitatud „Balti apellile“, mõisteti hukka kunagiste iseseisvate ja neutraalsete Balti riikide okupeerimine Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti tagajärjel ja okupatsiooni jätkumine neis riikides;
L. arvestades, et 30 aastat tagasi, 23. augustil 1989, märgiti Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeva ja mälestati totalitaarsete režiimide ohvreid Balti ketiga – pretsedenditu meeleavaldusega, kus kaks miljonit leedulast, lätlast ja eestlast moodustasid üksteisel käest kinni hoides kolme rahvast ja riiki ühendava inimketi, mis ulatus Vilniusest Riia kaudu Tallinna välja;
1. rõhutab, et Teine maailmasõja, Euroopa ajaloo kõige laastavama sõja algus oli 23. augustil 1939 Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu ehk nn Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide otsene tagajärg, kuna nende lepetega jagasid kaks maailmavallutuslike eesmärkidega totalitaarset režiimi Euroopa oma mõjusfäärideks;
2. tuletab meelde, et 20. sajandi natsistlikud ja kommunistlikud režiimid tõid endaga kaasa sellise ulatusega massimõrvad, genotsiidi, küüditamised ja inimkaotused, mida ei olnud inimkonna ajaloos varem nähtud; tuletab meelde holokausti kui natsirežiimi poolt toime pandud koletut kuritegu;
3. avaldab sügavat austust kõigile totalitaarse režiimi ohvritele ja kutsub kõiki Euroopa institutsioone ja toimijaid üles tegema kõik võimaliku, et tagada kohutavate totalitaarsete inimsusvastaste kuritegude ja süstemaatilise inimõiguste rikkumise mälestamine ja nende üle õiglane kohtumõistmine, ning kindlustama, et need kuriteod enam kunagi ei korduks;
4. mõistab karmilt hukka totalitaarsete natsistlike ja kommunistlike režiimide toime pandud agressioonid, inimsusevastased kuriteod ja massilise inimõiguste rikkumise;
5. kutsub kõiki ELi liikmesriike üles võtma selge ja põhimõttekindla seisukoha totalitaarsete kommunistlike režiimide ja natsirežiimi toime pandud kuritegude ja agressioonide suhtes;
6. peab murettekitavaks parem- ja vasakäärmuslike liikumiste tõusu ELi liikmesriikides;
7. kutsub kõiki liikmesriike üles tähistama 23. augustil ELi ja liikmesriikide valitsuste tasandil üleeuroopalist stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeva ning suurendama noorema põlvkonna teadlikkust sellest – tagama, et totalitaarsete režiimide ajalugu ja tegevuse tagajärgede analüüs oleks võetud kõigi Euroopa koolide õppekavadesse ja õpikutesse;
8. palub komisjonil tõhusalt toetada projekte, millega soodustatakse ajaloolist mälu ja mäletamist liikmesriikides, ja Euroopa mälu südametunnistuse platvormi tegevust ning eraldada programmi „Kodanike Euroopa“ kaudu piisavalt raha totalitarismi ohvrite mälestamise toetamiseks;
9. juhib tähelepanu sellele, et ELi ja NATO-ga ühinenud Ida- ja Kesk-Euroopa riigid mitte ainult ei naasnud Euroopa vabade demokraatlike riikide perre, vaid on ELi abiga saavutanud ka erakordselt suurt edu reformide elluviimisel ja sotsiaal-majanduslikus arengus; rõhutab siiski, et Euroopa rahu- ja integratsiooniprojekt ei ole lõpule viidud enne, kui kõik Euroopa riigid, kes on valinud euroopalike reformide tee, nagu Ukraina, Moldova ja Gruusia, saavad ELi täieõiguslikeks liikmeteks;
10. on seisukohal, et Ukraina, Gruusia ja Moldova edu, mida on võimalik kindlustada üksnes neid riike ELiga integreerides, on pretsedendina kõige võimsam vahend positiivsete muutuste edendamiseks Venemaal, mis omakorda aitaks Venemaal lõpuks üle saada Molotovi-Ribbentropi pakti traagilistest tagajärgedest;
11. on seisukohal, et Venemaa on ikka veel kommunistliku totalitarismi suurim ohver ja Venemaa kujunemine demokraatlikuks riigiks on pärsitud seni, kuni valitsus, poliitiline eliit ja poliitiline propaganda jätkavad kommunistlike kuritegude ilustamist ja nõukogude totalitaarse režiimi ülistamist; kutsub seetõttu kõiki Venemaa ühiskonnarühmi üles Venemaa traagilises minevikus selgusele jõudma;
12. peab äärmiselt murettekitavaks Venemaa praeguse juhtkonna püüdeid ajaloolisi fakte moonutada ja nõukogude totalitaarse režiimi kuritegusid valgeks rääkida; peab neid katseid demokraatliku Euroopa vastu peetava infosõja ohtlikuks koostisosaks, mille eesmärk on Euroopa lõhestamine; kutsub seetõttu komisjoni üles neid püüdeid otsustavalt vastustama;
13. juhib tähelepanu kommunistliku totalitaarse režiimi sümbolite jätkuvale kasutamisele avalikus ruumis ja ärilistel eesmärkidel ning tuletab meelde, et mitmed Euroopa riigid on nii natsistlike kui ka kommunistlike sümbolite kasutamise keelanud;
14. märgib, et Nõukogude armeed ülistavate mälestusmärkide püsimine mõne (kunagi Nõukogude armee poolt okupeeritud) liikmesriigi avalikus ruumis (parkides, väljakutel, tänavatel jm) loob tingimused tõe moonutamiseks Teise maailmasõja tagajärgede kohta ja totalitaarse poliitilise süsteemi propageerimiseks;
15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.