Menetlus : 2019/2819(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0100/2019

Esitatud tekstid :

B9-0100/2019

Arutelud :

PV 18/09/2019 - 17
CRE 18/09/2019 - 17

Hääletused :

PV 19/09/2019 - 7.5
CRE 19/09/2019 - 7.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0021

<Date>{17/09/2019}17.9.2019</Date>
<NoDocSe>B9-0100/2019</NoDocSe>
PDF 138kWORD 53k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>millega rõhutatakse Euroopa ajaloomälu tähtsust Euroopa tulevikule</Titre>

<DocRef>(2019/2819(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Michal Šimečka, Frédérique Ries, Ramona Strugariu, Katalin Cseh, Ondřej Kovařík, Vlad-Marius Botoş, Izaskun Bilbao Barandica, Jan-Christoph Oetjen, Christophe Grudler</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew Europe nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0097/2019

B9-0100/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon, millega rõhutatakse Euroopa ajaloomälu tähtsust Euroopa tulevikule

(2019/2819(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse inimõiguste üldpõhimõtteid ja Euroopa Liidu kui ühistel väärtustel rajaneva ühenduse aluspõhimõtteid,

 võttes arvesse 10. detsembril 1948. aastal vastu võetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni,

 võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 26. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni 1481 (2006) totalitaarsete kommunistlike režiimide kuritegude rahvusvahelise hukkamõistu vajalikkuse kohta,

 võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 28. novembril 2008 vastu võetud raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega[1],

 võttes arvesse 3. juunil 2008. aastal vastu võetud Praha deklaratsiooni Euroopa südametunnistuse ja kommunismi kohta,

 võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta deklaratsiooni 23. augusti kuulutamise kohta üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks,

 võttes arvesse oma 2. aprilli 2009. aasta resolutsiooni Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta[2],

 võttes arvesse Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusesindajate 23. augusti 2018. aasta ühisdeklaratsiooni kommunismi ohvrite mälestamise kohta,

 võttes arvesse oma paljusid resolutsioone demokraatia ning põhiõiguste ja -vabaduste austamise kohta, sh 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Teise maailmasõja 8. mail 1945. aastal Euroopas lõppemise kuuekümnenda aastapäeva kohta[3], 23. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni holodomori ehk Ukrainas 1932.–1933. aastal kunstlikult tekitatud näljahäda mälestamise kohta[4] ja 15. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni Srebrenica kohta[5],

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et 80 aastat tagasi 23. augustil 1939 sõlmisid kommunistlik Nõukogude Liit ja Natsi-Saksamaa mittekallaletungi lepingu, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi paktina, ja selle salajased protokollid, jagades Euroopa ja sõltumatute riikide territooriumi kahe totalitaarse režiimi huvisfäärideks ja sillutades teed Teise maailmasõja puhkemisele;

B. arvestades, et Euroopa traagilise mineviku mälestust tuleb hoida elavana, et austada ohvreid, mõista hukka kuritegude toimepanijad ja panna alus tõel ja mäletamisel põhinevale leppimisele, arvestades, et käesoleval aastal täitub 80 aastat Teise maailmasõja puhkemisest – selle sõja algusest, mis tõi inimestele ennenägematult suuri kannatusi ja osale Euroopa riikidele aastakümneid kestnud okupatsiooni;

C. arvestades, et algusest peale on Euroopa integratsioon olnud reaktsiooniks kannatustele, mida põhjustasid kaks maailmasõda ja natside hirmuvalitsus, mis tõi kaasa holokausti, ning totalitaarsete ja ebademokraatlike kommunistlike režiimide laienemisele Kesk- ja Ida-Euroopas, samuti on see olnud viis ületada sügavad lõhed ja vaenulikkus Euroopas koostöö ja integratsiooni abil ning lõpetada sõda ja kindlustada demokraatiat Euroopas;

D. arvestades, et Euroopa integratsiooniprotsess on olnud edukas ja aidanud jõuda Euroopa Liiduni, kuhu kuuluvad nüüd ka Teise maailmasõja lõpust kuni 1990. aastate alguseni kommunistliku režiimi all elanud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, ning arvestades, et varem toimunud Kreeka, Hispaania ja Portugali ühinemine Euroopa Liiduga aitas kindlustada demokraatiat Lõuna-Euroopas;

E. arvestades, et 2012. aasta detsembris pälvis Euroopa Liit Nobeli rahupreemia selle eest, et on rohkem kui kuuskümmend aastat aidanud edendada rahu ja leppimist, demokraatiat ja inimõigusi Euroopas;

F. arvestades, et äärmuslikud ja ksenofoobsed poliitilised jõud Euroopas võtavad üha enam appi ajalooliste faktide moonutamise ning kasutavad sümboolikat ja retoorikat, milles kajastuvad teatavad totalitaarrežiimide propaganda aspektid, sealhulgas rassism, antisemitism ja viha seksuaalsete ja teiste vähemuste vastu;

G. arvestades, et Euroopa integratsiooni ajalugu kui totalitaarse rõhumise ja hävitamise antiteesi jagavad kõik ELi kodanikud ja kõik liikmesriigid, olenemata geograafilisest asukohast, ning see peaks olema ELi solidaarsuse ja ühise eesmärgitunnetuse alus;

1. avaldab sügavat austust kõikidele totalitaarsete ja ebademokraatlike režiimide ohvritele Euroopas ning nendele, kes võitlesid hirmuvalitsuse ja rõhumise vastu;

2. kinnitab pühendumist rahumeelsele ja jõukale Euroopale, mis rajaneb inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdsuse, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste austamise väärtustel;

3. rõhutab, et tähtis on hoida mineviku mälestust elavana, sest ilma mäletamiseta ei saa olla leppimist, ning kinnitab veel kord oma ühtset vastuseisu mis tahes totalitaarvõimule, olenemata ideoloogilisest taustast;

4. tuletab meelde, et viimane genotsiidiakt Euroopas toimus Srebrenicas alles 1995. aasta juulis ning et ebademokraatlike, ksenofoobsete, autoritaarsete või totalitaarsete ideede ja suunitluste vastu võitlemiseks on vaja pidevat valvsust;

5. rõhutab, et suurendamaks Euroopa teadlikkust totalitaarsete ja ebademokraatlike režiimide toimepandud kuritegudest, tuleb toetada Euroopa rahutut minevikku tõendavate dokumentide ja tunnistuste säilimist, sest ilma mäletamiseta ei saa olla leppimist;

6. kutsub kõiki ELi liikmesriike tähistama 23. augustil üleeuroopalist stalinismi ja natsismi ohvrite mälestamise päeva nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil ning seda, et nooremas põlvkonnas tuleks suurendada teadlikkust nendest küsimustest ning selleks tuleks totalitaarsete režiimide ajalugu ja tagajärgede analüüs lisada kõigi ELi koolide õppekavadesse ja õpikutesse;

7. tuletab meelde, et Molotovi-Ribbentropi pakt ja selle salajased protokollid on sümbol sellest, kuidas agressiivne jõupoliitika ja mõjusfääride loogika toovad kaasa hävingu ja rõhumise; rõhutab, et Euroopa rahumeelse koostöö ja jagatud suveräänsuse projekt on parim kaitse jõupoliitika ja uute eraldusjoonte tekkimise eest Euroopas ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lähtuma sellest põhimõttest ka ELi välis- ja naabruspoliitikas;

8. mõistab hukka selliste totalitaarsete ideoloogiate nagu natsismi ja stalinismi ilmingud ja leviku ELis;

9. väljendab muret Euroopa totalitaarset minevikku elustavate äärmuslike liikumiste ja ksenofoobse keelepruugi üha suurema leviku pärast, sealhulgas LGBTI-kogukonna, romade ja teiste etniliste ja usuvähemuste vihkamise ja diskrimineerimise näol, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema igasuguse äärmusluse vastu ja tõkestama vihakõne levikut internetis;

10. kinnitab, et Euroopa integratsioon kui rahu ja leppimise mudel on olnud Euroopa rahvaste vaba valik tegutseda ühise tuleviku nimel ning et Euroopa Liidul on eriline vastutus edendada ja kaitsta demokraatiat, inimõiguste austamist ja õigusriigi põhimõtet nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool;

11. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema edasisi jõupingutusi, et parandada Euroopa ajaloo õpetamist ja rõhutada Euroopa integratsiooni ajaloolist saavutust ning suurt kontrasti traagilise mineviku ja tänapäeval Euroopa Liidus valitseva rahumeelse ja demokraatliku ühiskonnakorra vahel;

12. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles püüdma saavutada ühist arusaama Euroopa integratsioonist ja selle õpetamisest vastupidise näitena hävingut toonud natsistlikule ja stalinistlikule totalitaarrežiimile, edendama ELi kodanike seas ühist ajalootunnetust ja identiteeti ning ületama mis tahes püsivad eraldusjooned vanade ja uute liikmesriikide vahel;

13. kinnitab veel kord kindlat toetust tugevamale rahvusvahelisele kohtusüsteemile Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja teiste erikohtute abil; palub komisjonil tõhusalt toetada ajaloomälu ja mälestamise projekte liikmesriikides ning Euroopa mälu ja südametunnistuse platvormi tegevust ning eraldada programmist „Kodanike Euroopa“ piisavad rahalised vahendid totalitarismiohvrite mälestamise ja mäletamise toetamiseks;

14. rõhutab, et kõik Euroopa riigid peavad vaatama tõtt oma traagilise mineviku ja ajaloolise pärandiga; juhib tähelepanu sellele, et Venemaa kodanikud on kommunistliku režiimi kõige suuremad ohvrid ja demokraatia areng takerdub seni, kuni stalinistlikku režiimi ikka süüst puhtaks pestakse või ülistatakse;

15. rõhutab, et Euroopa traagiline minevik peaks jääma moraalseks ja poliitiliseks meeldetuletuseks tänaste probleemide lahendamisel, sealhulgas võitluses parema maailma eest, kliimamuutuste vastu võitlemisel ning sisserändajate ja pagulastega tegelemisel, et luua avatud ja salliv ühiskond ning kogukonnad, kuhu on kaasatud etnilised, usulised ja seksuaalsed vähemused ja kus Euroopa väärtustest on kasu kõigile;

16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liiduga assotsieerunud riikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogu liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.

[2] ELT C 137 E, 27.5.2010, lk 25.

[3] ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 392.

[4] ELT C 15 E, 21.1.2010, lk 78.

[5] ELT C 46 E, 24.2.2010, lk 111.

Viimane päevakajastamine: 18. september 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika