Menetlus : 2019/2828(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0105/2019

Esitatud tekstid :

B9-0105/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 10/10/2019 - 8.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0029

<Date>{01/10/2019}1.10.2019</Date>
<NoDocSe>B9‑0105/2019</NoDocSe>
PDF 183kWORD 61k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 112 lõigetele 2 ja 3</TitreRecueil>


<Titre>komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba A2704-12 (ACS-GMØØ5-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003</Titre>

<DocRef>(D062417/04 – 2019/2828(RSP))</DocRef>


<Commission>{ENVI}Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon</Commission>

Vastutavad parlamendiliikmed: <Depute>Tilly Metz

Günther Sidl, Anja Hazekamp, Eleonora Evi, Sirpa Pietikäinen</Depute>


B9‑0105/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba A2704-12 (ACS-GMØØ5-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003

(D062417/04 – 2019/2828(RSP))

 

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba A2704-12 (ACS-GMØØ5-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D062417/04),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta[1], eriti selle artikli 11 lõiget 3 ja artikli 23 lõiget 3,

 võttes arvesse 11. juunil 2019 toimunud hääletust määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees, mille tulemusel arvamust ei esitatud, ning arvestades, et 12. juulil 2019 apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel samuti arvamust ei esitatud,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)[2] artikleid 11 ja 13,

 võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 29. novembril 2018. aastal vastu võetud ja 14. jaanuaril 2019. aastal avaldatud arvamust[3],

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles on esitatud vastuväited geneetiliselt muundatud organismide lubamise kohta[4],

 võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

 võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

A. arvestades, et komisjoni otsusega 2008/730/EÜ[5] lubati viia turule geneetiliselt muundatud sojauba A2704-12 (edaspidi „sojauba A2704-12“) sisaldavat, sellest koosnevat või sellest toodetud toitu ja sööta; arvestades, et kõnealune luba hõlmab ka sojauba A2704-12 sisaldavate või sellest koosnevate muude toodete (v.a toit ja sööt) turuleviimist muu sojaoaga samal otstarbel, välja arvatud viljelemiseks;

B. arvestades, et 29. augustil 2017 esitas loa hoidja Bayer CropScience AG komisjonile määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 11 ja 23 kohase taotluse kõnealuse loa kehtivuse pikendamiseks (edaspidi „pikendamistaotlus“);

C. arvestades, et 29. novembril 2018 võttis EFSA pikendamisetaotluse kohta vastu pooldava arvamuse, mis avaldati 14. jaanuaril 2019[6];

D. arvestades, et sojauba A2704-12 arendati välja glufosinaatammooniumipõhiste herbitsiidide suhtes tolerantsuse tagamiseks; arvestades, et tolerantsus nimetatud herbitsiidide suhtes saavutatakse PAT (fosfinotritsiini atsetüültransferaas) valgu esinemise kaudu[7];

Täiendavad herbitsiidid

E. arvestades, et mitu uuringut on näidanud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete põllukultuuride kasvatamisega kaasneb nende herbitsiidide suurem kasutamine[8]; arvestades, et sellest tulenevalt tuleb eeldada, et sojaoa A2704-12 põllukultuurid puutuvad korduvalt kokku glufosinaadi nii suuremate kui ka korduvannustega, mis võib põhjustada selle aine jääkide suurema koguse saagis;

F. arvestades, et liidu viimase kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi (aastateks 2020, 2021 ja 2022)[9] kohaselt ei ole liikmesriigid kohustatud mõõtma imporditud sojaubades sisalduvat glufosinaadijääki; arvestades, et ei saa välistada, et sojauba A2704-12 või sellest saadud toiduks või söödaks kasutatavad tooted võivad ületada liidu jääkide piirnorme, mis on kehtestatud tarbijakaitse kõrge taseme tagamiseks;

G. arvestades, et glufosinaat on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks aineks (Euroopa Kemikaaliameti 1B kategooria) ning seetõttu kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud piirkriteeriumid[10]; arvestades, et glufosinaat on liidus kasutamiseks heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõppes 31. juulil 2018[11];

H. arvestades, et geneetiliselt muundatud taimede puhul võib see, kuidas taim täiendavaid herbitsiide lagundab, ja lagunemisproduktide (edaspidi „metaboliidid“) koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise[12];

I. arvestades, et geneetiliselt muundatud taimede herbitsiidijääkide ja nende metaboliitide hindamist ei loeta EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks;

Liikmesriikide märkused

J. arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul EFSA-le palju kriitilisi märkusi[13]; arvestades, et kõige kriitilisemad märkused olid seotud asjaoluga, et pidades silmas väliuuringute ebapiisavat arvu ja mitmekesisust, üldist andmete puudumist glufosinaadijääkide kohta ning uuringute puudumist kroonilise või subkroonilise toksilisuse kohta, ei ole võimalik sojaoa A2704-12 toiduks ja söödaks kasutamise riske nõuetekohaselt hinnata; arvestades, et mitu liikmesriiki märkisid, et keskkonnaseirekava ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ[14] ja seda puudutavate suunistega, ega ka EFSA turustamisjärgse keskkonnaseire suunistega (2011); arvestades, et mitu liikmesriiki väljendasid muret seoses mõjuga, mida avaldab sojaoa A2704-12 viljelemine tootja- ning ekspordiriikide bioloogilisele mitmekesisusele ja rahvatervisele;

K. arvestades, et sõltumatu uuringu käigus jõuti järeldusele, et EFSA riskihinnang ei ole praegusel kujul vastuvõetav[15], kuna selles ei tuvastata teadmistes esinevaid lünki ja ebamäärasust ega suudeta nõuetekohaselt hinnata sojaoa A2704-12 üldist turvalisust ega selle potentsiaalset toksilisust; arvestades, et uuringus leiti, et EFSA ei ole arvesse võtnud muutusi, mis sojaoale A2704-12 esmase loa andmisest möödunud kümne aasta jooksul on toimunud herbitsiidiresistentsete sojaubade viljelemise agronoomilistes tingimustes – näiteks on sagenenud probleemid herbitsiidikindlate umbrohtudega, mistõttu vajatakse üha suuremaid herbitsiidikoguseid;

Liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine

L. arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 sedastatakse, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnesoleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid; arvestades, et need õiguspärased tegurid peaksid hõlmama liidu kohustusi seoses ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, Pariisi kliimakokkuleppega ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga;

M. arvestades, et õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri hiljutises aruandes leiti, et ohtlike pestitsiidide kasutamine avaldab eelkõige arenguriikides katastroofilist mõju tervisele ja võib tuua kaasa põllumajandustootjate ja -töötajate, põllumajandusmaa läheduses elavate kogukondade, põlisrahvaste kogukondade ning rasedate naiste ja laste inimõiguste rikkumist[16]; arvestades, et kestliku arengu eesmärgi 3.9 abil soovitakse 2030. aastaks oluliselt vähendada selliste surmade ja haiguste arvu, mille on põhjustanud ohtlikud kemikaalid ning õhu, vee ja pinnase reostus ja saastumine[17];

N. arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemise üks peamisi põhjuseid on raadamine; arvestades, et maakasutuse ja selle muutuse põhjustatud heitkogused, peamiselt raadamise tagajärjel, on fossiilsete kütuste põletamise järel kliimamuutuste tähtsuselt teine põhjus[18]; arvestades, et Pariisi kliimakokkulepe ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel vastu võetud ülemaailmne bioloogilise mitmekesisuse strateegiline kava aastateks 2011–2020, sh Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid edendavad metsade säästvat majandamist ning nende kaitset ja taastamist[19];

O. arvestades, et kestliku arengu 15. eesmärk hõlmab eesmärki peatada 2020. aastaks metsade hävitamine[20]; arvestades, et metsadel on mitmekülgne roll, mis toetab enamiku kestliku arengu eesmärkide saavutamist[21];

P. arvestades, et soja tootmine on üks peamisi põhjuseid, miks toimub raadamine Lõuna-Ameerikas Amazonases, Cerrados ja Gran Chacos; arvestades, et Brasiilias ja Argentiinas kasvatatavast sojast on vastavalt 97% ja 100% geneetiliselt muundatud soja[22]; arvestades, et muude riikide kõrval on sojaoa A2704-12 viljelemine lubatud ka Brasiilias ja Argentiinas[23];

Q. arvestades, et Euroopa Liit on maailma suuruselt teine sojaimportija ning suurem osa liitu imporditavast sojast on ette nähtud loomasöödaks; arvestades, et komisjoni analüüsis leiti, et soja on pikka aega olnud liidu kõige olulisem tegur, mis on kaasa aidanud üleilmsele raadamisele ja sellega seotud heitkogustele, moodustades peaaegu poole kogu liidu impordist põhjustatud raadamisest[24];

R. arvestades, et üheksat geneetiliselt muundatud sojaoa liiki, mille viljelemine on Brasiilias lubatud, tohib juba toiduks ja söödaks kasutamise eesmärgil liitu importida; arvestades, et loamenetlus kolme Brasiilias viljelemiseks lubatud geneetiliselt muundatud sojaoaliigi, sealhulgas sojaoa A2704-12 toiduks ja söödaks kasutamise eesmärgil liitu importimiseks on praegu pooleli[25];

S. arvestades, et hiljutine kogu liitu hõlmav uuring näitas, et peaaegu 90 % vastanutest arvab, et on vaja uusi õigusakte tagamaks, et liidus müüdavad tooted ei aita kaasa üleilmsele raadamisele[26];

Ebademokraatlik menetlus

T. arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 11. juunil 2019 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud ning arvestades, et 12. juulil 2019 apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel ei esitatud samuti arvamust, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei toeta loa andmist;

U. arvestades, et komisjon mõistis nii oma 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskirjas kui ka 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskirjas hukka asjaolu, et pärast määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumist on komisjon võtnud loa andmise otsused vastu ilma liikmesriikide komitee toetava arvamuseta, ja et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis oli varem kogu menetluse puhul väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubamist käsitlevate otsuste langetamisel muutunud tavapäraseks; arvestades, et komisjoni president on seda tava korduvalt tauninud ja nimetanud seda ebademokraatlikuks[27];

V. arvestades, et parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu resolutsioonid, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud geneetiliselt muundatud organismide turuleviimisele (33 resolutsiooni) ning geneetiliselt muundatud organismide kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei pooldanud nende geneetiliselt muundatud organismide lubamist; arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab komisjon siiski geneetiliselt muundatud organismidele lubade andmist, ehkki tal ei ole õiguslikku kohustust seda teha;

1. on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2. on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002[28] sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrgel tasemel kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3. palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4. kordab oma valmisolekut jätkata tööd komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011; palub nõukogul kiiremas korras jätkata selle komisjoni ettepanekuga tehtavat tööd;

5. kutsub komisjoni üles peatama kõik geneetiliselt muundatud organismide loataotluste kohta tehtud rakendusotsused, kuni loa andmise menetlust on muudetud, et kõrvaldada puudused kehtivas menetluses, mis on osutunud sobimatuks;

6. palub komisjonil võtta tagasi ettepanekud geneetiliselt muundatud organismide lubamise kohta, kui alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee ei esita arvamust – olgu siis nende viljelemise või toidus ja söödas kasutamise kohta;

7. palub komisjonil mitte anda luba ühelegi herbitsiiditolerantsele geneetiliselt muundatud taimele, ilma et oleks täielikult hinnatud täiendavate herbitsiidide, metaboliitide ja kaubanduslike valmististega pihustamise jääke neid kultuure viljelevates riikides;

8. palub komisjonil täielikult integreerida täiendavate herbitsiidide kasutamise ja nende jääkide riskihindamine herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamisse, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taim on ette nähtud viljelemiseks liidus või importimiseks liitu toiduks ja söödaks;

9. palub komisjonil mitte anda toiduks ega söödaks kasutamiseks importimise luba geneetiliselt muundatud taimedele, mis on muudetud tolerantseks mõnele herbitsiidile, mille kasutamine ei ole liidus lubatud, käesoleval juhul glufosinaadile;

10. tuletab meelde, et kestliku arengu eesmärke on võimalik saavutada ainult siis, kui tarneahelad muutuvad jätkusuutlikuks ja poliitikavaldkondade vahel luuakse koostoime[29];

11. kordab oma muret asjaolu pärast, et liidu suur sõltuvus loomasööda impordist sojaubade kujul põhjustab kolmandates riikides raadamist[30];

12. palub komisjonil mitte lubada geneetiliselt muundatud sojaubade importi, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et nende viljelemine ei soodusta raadamist;

13. nõuab tungivalt, et komisjon vaataks läbi kõik kehtivad geneetiliselt muundatud soja load, võttes arvesse liidu rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas Pariisi kliimakokkuleppe, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja kestliku arengu eesmärkide raames;

14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

[1] EÜT L 268, 18.10.2003, lk 1.

[2] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[3] Scientific opinion on the Assessment of genetically modified soybean A2704-12 for renewal of authorisation under Regulation (EC) No 1829/2003 (application EFSA-GMO-RX-009), EFSA Journal 2019;17(1):5523, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2019.5523

[4] Europa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles on esitatud vastuväited geneetiliselt muundatud organismide lubamise kohta.

[5] Komisjoni 8. septembri 2008. aasta otsus 2008/730/EÜ, millega lubatakse A2704-12 (ACS-GMØØ5-3) geneetiliselt muundatud sojauba sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turuleviimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT L 247, 16.9.2008, lk 50).

[6] EFSA Journal 2019; 17(1): 5523.

[7] Opinion of the Scientific Panel on genetically modified organisms (GMO) on an application (Reference EFSA-GMO-NL-2005-18) for the placing on the market of the glufosinate tolerant soybean A2704-12, for food and feed uses, import and processing under Regulation (EC) No 1829/2003 from Bayer CropScience, EFSA Journal (2007)524, lk 1. https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2007.524

[8] Vt näiteks: Bonny S, Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact, Environmental Management, jaanuar 2016;57(1):31-48, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738 ning Charles M Benbrook, Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. – the first sixteen years, Environmental Sciences Europe; köide 24, artikkel nr: 24 (2012), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24.

[9] Komisjoni 28. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/533 ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2020, 2021 ja 2022, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (ELT L 88, 29.3.2019, lk 28).

[10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

[12] Näiteks on see EFSA väitel nii juhul, kui täiendav herbitsiid on glüfosaat: EFSA review of the existing maximum residue levels for glyphosate according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005, 2018, lk 12. https://www.efsa.europa.eu/fr/efsajournal/pub/5263

[14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1).

[15] Testbiotech comment on the EFSA assessment of genetically engineered soybean A2704-12 for renewal https://www.testbiotech.org/en/content/testbiotech-comment-soybean-a2704-12-renewal

[18] Komisjoni 23. juuli 2019 teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“ (COM(2019)0352, lk 1).

[19] Samas, lk 2.

[22] International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications (2017) „Global status of commercialized biotech/GM crops in 2017“ ISAAA Brief No. 53, lk 16 ja lk 21. http://www.isaaa.org/resources/publications/briefs/53/download/isaaa-brief-53-2017.pdf

[24] Euroopa Komisjoni tehniline aruanne 2013 - 063 „The impact of EU consumption on deforestation: Comprehensive analysis of the impact of EU consumption on deforestation“ (ELi tarbimise mõju raadamisele: põhjalik analüüs ELi tarbimise mõju kohta raadamisele), lk 23–24 http://ec.europa.eu/environment/forests/pdf/1.%20Report%20analysis%20of%20impact.pdf: Ajavahemikus 1990–2008 importis liit põllumajandus- ja taimekasvatussaadusi mahus, mis põhjustas raadamist 90 000 km² ulatuses. Taimekasvatussaaduste osa selles oli 74 000 km² (82 %) ning õlikultuuride osa oli kõige suurem (52 000 km²). Sojaoad ja sojakook moodustasid sellest 82 % (42 600 km²), mis vastab 47 %-le kogu liidu impordist põhjustatud raadamisest.

[25] Need arvud on saadud põllumajanduse biotehnoloogia rakenduste omandamise rahvusvaheline talituse (ISAAA) muundatud geneetilisele materjalile lubade andmise andmebaasi (https://www.isaaa.org/gmapprovaldatabase/approvedeventsin/default.asp?CountryID=BR&Country=Brazil) ja ELi geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registri (https://ec.europa.eu/food/plant/gmo/eu_register_en) vahelise ristviitamise teel – päringud mõlemast allikast tehti 2019. aasta septembris.

[27] Vt näiteks Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgu avakõne, mis on lisatud järgmisele Euroopa Komisjonile antud poliitikasuunistele (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).

[28] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

[29] Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon loodusvarade läbipaistva ja vastutustundliku majandamise ning metsade kohta arenguriikides (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0333), punkt 67.

[30] Samas.

Viimane päevakajastamine: 4. oktoober 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika