Menetlus : 2019/2833(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0113/2019

Esitatud tekstid :

B9-0113/2019

Arutelud :

PV 10/10/2019 - 2
CRE 10/10/2019 - 2

Hääletused :

PV 10/10/2019 - 8.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


<Date>{02/10/2019}2.10.2019</Date>
<NoDocSe>B9‑0113/2019</NoDocSe>
PDF 136kWORD 55k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta: aeg täita kodanike ootused</Titre>

<DocRef>(2019/2833(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Dimitrios Papadimoulis, Younous Omarjee</Depute>

<Commission>{GUE/NGL}fraktsiooni GUE/NGL nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>


B9‑0113/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta: aeg täita kodanike ootused

(2019/2833(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 311, 312 ja 323,

 võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020[1], ja selle hilisemat muutmist nõukogu 20. juuni 2017. aasta määrusega (EL, Euratom) 2017/1123[2],

 võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikleid 106a ja 171,

 võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta[3],

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et 2014.–2020. aasta mitmeaastane finantsraamistik on osutunud kodanike konkreetsete vajaduste ja liikmesriikide ees seisvate probleemide lahendamisel ebapiisavaks; arvestades, et praegune neoliberaalne kokkuhoiupoliitika on suurendanud sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel, süvendanud majanduslangust mõnes liikmesriigis, suurendanud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu, kahjustanud riigi sotsiaalset funktsiooni, nõrgestanud rahvaste ja töötajate õigusi ning toonud kaasa tööpuuduse kasvu ja avaliku sektori kulutuste vähenemise olulistes struktuurilistes valdkondades; arvestades, et tööturu dereguleerimine ja regressiivsed maksusüsteemid on suurendanud erinevusi sissetulekutes ja jõukuses;

B. arvestades, et kliima- ja keskkonnakriisid ning liikide kuuendale massilisele väljasuremisele omane bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ohustavad kõikjal maailmas ühiskonna stabiilsust, tervist ja elatist ning loomade heaolu; arvestades, et ÜRO 2015. aasta kliimamuutuste konverentsil (COP21) võetud ja 2019. aasta ÜRO kliimameetmete alasel tippkohtumisel korratud kohustuste rakendamine ei ole olnud piisav;

C. arvestades, et hädasti on vaja teistsugust integratsiooniprotsessi, nimelt sellist, mis toetaks sotsiaalseid ja demokraatlikke edusamme, pakuks rahvusvahelistele probleemidele õiglasi ja rahumeelseid lahendusi, edendaks ülemaailmset kultuurialast dialoogi ja tugineks kindlalt võrdsetel alustel koostööd tegevatele suveräänsetele riikidele;

D. arvestades niisuguste arvukamate meetmete alase teadlikkuse ja nõudluse suurenemist, mille eesmärk on edendada jätkusuutlikku, kvalitatiivset ja sotsiaalselt tasakaalustatud majanduskasvu, töökohtade loomist, solidaarsust, heaolu kõigile, jõukuse õiglast jaotamist, tööhõivekindlust ja sotsiaalkaitset, kvaliteetsete, universaalsete ja tasuta avalike teenuste pakkumist, keskkonnaalast heaolu, taskukohast eluaset, energiat, kommunikatsiooni, taristut ja avalikke teenuseid üldiselt, eelkõige kõige haavatavamate isikute jaoks;

1. võtab teadmiseks, et mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevad otsused võetakse nõukogus vastu ühehäälsuse põhimõtte alusel; tuletab meelde kaasotsustamismenetluse ja institutsioonide tavapärase demokraatliku toimimise põhimõtteid mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise menetluses; on seetõttu vastu nõukogu järgitavale läbirääkimispaketi lähenemisviisile, sest see õõnestab Euroopa Parlamendi kui kaasseadusandja õigusi, mis tulenevad aluslepingust;

2. rõhutab, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik peab vastama Euroopa rahvaste tegelikele vajadustele, nõudmistele ja ootustele; rõhutab, et see peab tuginema uuele strateegiale (ELi tasandi uus sotsiaalökoloogiliste avaliku sektori investeeringute kava), mis on suunatud liikmesriikide arengustrateegiatele ning milles käsitletakse praeguseid sise- ja välisprobleeme ning tegeletakse erakorralise üleminekuga, mille eesmärk on saavutada keskkonnasäästlik, sotsiaalselt progressiivne ja õiglasem Euroopa; nõuab kindlalt, et ELi eelarvet tuleb oluliselt suurendada solidaarsuse tugevdamiseks ning selle ümberjaotava funktsiooni säilitamiseks ja tõhustamiseks, tagades seeläbi sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtte ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamise nii ELis kui ka väljaspool ning ühtlasi rahastamise ja erimeetmed, mis on vajalikud ELi äärepoolseimatele piirkondadele;

3. nõuab liidu rahaliste vahendite ja erirahastamisvahendite läbipaistvat sihtotstarbelist eraldamist, et tagada selliste vahendite vastutustundlik kasutamine ja nende sidumine kõnealuse sotsiaalökoloogiliste avaliku sektori investeeringute kavaga; teeb ettepaneku integreerida kliimamuutuste leevendamine kogu liidu eelarvesse kõikide mitmeaastase finantsraamistiku eelarveridade puhul kliimamuutustele vastupanuvõime tagamisega; nõuab tungivalt, et ELi söekaevanduspiirkondade õiglase ülemineku fondi vahendeid kulutataks ainult sellistele projektidele, mille eesmärk on fossiilkütuste kasutamisest järk-järgult loobuda;

4. nõuab niisugust liidu sissetulekute süsteemi, mis põhineks tõelistel omavahenditel, mida rahastatakse finantssektori maksudest, näiteks finantstehingute maks, ning et kaalutaks ka muude maksude kehtestamist suurtele digitaalsete hargmaistele ettevõtjatele ja kõige saastavamatele tööstusharudele, näiteks plasti- ja süsinikdioksiidi piirimaksu kehtestamist; nõuab äriühingu tulumaksu ühtset maksubaasi, et saavutada autonoomne, õiglasem, läbipaistvam, lihtsam ja võrdsem finantssüsteem; rõhutab tungivat vajadust tugevdada maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuse vastu võitlevaid asutusi ning nende vahel tehtavat koostööd ning luua Euroopa asutus, mis toetaks nende piiriülest võitlust; toetab ELi konsolideeritud musta nimekirja, milles on loetletud ELis olemasolevad maksuparadiisid; teeb ettepaneku võtta kasutusele mehhanism, millega nõutaks ELi toetusi saavatelt äriühingutelt liikmesriikidele tagasimaksete tegemist, kui toetusesaajast äriühing otsustab pärast toetuse saamist oma asukoha liidust väljapoole ümber paigutada;

5. tuletab meelde oma seisukohta, et territoriaalse, sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse eesmärki toetavaid Euroopa fonde ei tohi ELi uute eesmärkide nimel ohvriks tuua; tuletab meelde, et ühtekuuluvus kujutab endast liidu ulatuslikku solidaarsuspoliitikat; pooldab regionaalpoliitika eelarve märkimisväärset suurendamist, kuna ühtekuuluvuse jaoks eraldatud vahendite praegune summa on osutunud ebapiisavaks; teeb ettepaneku, et ELi uusi poliitikavaldkondi ei rahastataks ühtekuuluvuspoliitikale ette nähtud vahenditest; rõhutab, et mis tahes makromajanduslik või poliitiline tingimuslikkus ühenduse rahaliste vahendite kasutamisel tuleks tagasi lükata;

6. nõuab tungivalt niisuguse sotsiaal-majandusliku mudeli väljatöötamist, mille peamine eesmärk on teha lõpp rahvastevahelisele ebavõrdsusele ning saavutada töötajate ja üldiselt inimeste kõrge elatustase; rõhutab eelkõige vajadust oluliselt suurendada selliste programmide rahastamist, mis edendavad noorte õigustega tööhõivet ja noorte sotsiaalset kaasatust; on vastu igasugustele katsetele kaotada Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks;

7. nõuab kindlalt, et tugevdataks eriprogramme, millega edendatakse investeeringute tegemist teadusuuringutesse, haridusse, liikuvusse (st tasuta ühistransporti), innovatsiooni ja tehnoloogia arengusse, kuna seeläbi toetataks üleminekut jätkusuutlikule tootmismudelile, kliimamuutustega kohanemist ja nende leevendamist ning progressiivsete sotsiaalsete ja majanduslike muutuste edendamist;

8. on kindlalt seisukohal, et digiajastuks valmisoleku saavutamiseks tuleb ELi eelarvest pakkuda piisavat toetust kõigile digikirjaoskuse, andmesuveräänsuse ja kodanike jaoks mitmekülgse digipakkumise võimaldamiseks ning tagada samal ajal isikuandmete kõrgeim kaitse;

9.  rõhutab, et Brexit ei tohi kaasa tuua keskkonna-, sotsiaal- ja ühtekuuluvuspoliitika eelarve vähendamist; rõhutab järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tähtsust ning nõuab tungivalt, et Brexiti eelarveline mõju liidu eelarve peamistele ridadele (näiteks ühtekuuluvuspoliitika) oleks võimalikult piiratud;

10. juhib tähelepanu olulisele panusele, mille liit on andnud Iirimaal rahu ja leppimise saavutamisse, eelkõige tänu suure reede kokkuleppe toetamisele selle kõigis osades, ning tunneb heameelt komisjoni ja Euroopa Parlamendi kõigi juba eelnevalt võetud kohustuste üle säilitada pärast Brexitit Iirimaa (nii põhja- kui ka lõunaosa) jaoks olulised Euroopa rahalised vahendid; kutsub komisjoni üles valmistuma ühendatud Iirimaa stsenaariumiks;

11. rõhutab vajadust rakendada tulemuslikke kliimamuutuste ennetamise, nendega kohanemise ja nende leevendamise strateegiaid kogu ELis, et kaitsta pikas perspektiivis põllumajandusmaad; rõhutab vajadust avaliku ühise põllumajanduspoliitika järele, mis tähtsustab väikepõllumajandustootjaid, kohalikku põllumajandust ja ühistuid, seab põllumajanduspoliitikas kesksele kohale tasuvad hinnad ning loob vahendid turgude ja tootmise reguleerimiseks; tunnustab iga riigi õigust toota toitu ning tagada toiduainetega varustamise sõltumatus ja toiduga kindlustatus; nõuab sotsiaal-majandusliku ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkuse, loomade heaolu ja bioloogilise mitmekesisuse meetmete ulatuslikumat toetamist; nõuab praeguse ekspordile suunatud põllumajanduspoliitika ja intensiivpõllumajanduse tava läbivaatamist;

12. nõuab merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitsmist; rõhutab, et kalanduspoliitikas tuleks arvesse võtta kalanduse keskkonna-, majanduslikku ja sotsiaalset mõõdet, et rakendada säästlikke majandamistavasid, mis võiksid hõlmata enesele kehtestatud piiranguid ja püügivabade alade loomist piirkondades, kus kalavarud ja bioloogiline mitmekesisus on ohus; nõuab, et loodaks toetusprogramm väikesemahulise rannalähedase kalapüügi jaoks, mis on sektori kõige säästvam osa ja pakub samas suurema osa töökohtadest; on seisukohal, et kaitsemeetmeid, näiteks varude taastamise kavad või püügivabade alade loomine piirkondades, kus kalavarud ja bioloogiline mitmekesisus on ohus, tuleb nõuetekohaselt rahastada ELi eelarvest viisil, mis tasakaalustab väikesemahulise kalapüügiga tegelevate kalurite sissetulekutele avaldatava mõju; teeb ettepaneku suurendada kalanduskokkulepete ja arengupoliitika vastastikust täiendavust, mis tagaks, et need kokkulepped aitavad kaasa kolmandate riikide kalandussektorite arengule;

13. juhib tähelepanu olulisele vajadusele luua eraldi eelarverubriik säästva turismi jaoks (kuna tegemist on ELi majanduse tähtsa sektoriga), et tulla toime selliste ühiste väljakutsetega nagu kliimamuutuste mõju ja üldisemalt muud inimtegevusest tingitud kriisid, luues selleks turismisihtkohtade kriisiohjamise mehhanismi ja suurendades sektori konkurentsivõimet muu hulgas Euroopa kui turismisihtkoha edendamise abil;

14. rõhutab, et rändajate ja varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks ja integreerimiseks ette nähtud ELi rahalisi vahendeid tuleb oluliselt suurendada; nõuab kindlalt, et viivitamatult tuleb loobuda praegustest prioriteetidest, milleks on piirikontrolli allhange ja selliste kulukate julgeolekumeetmete oluline tugevdamine, mille näideteks on halduskorras kinnipidamine ja suuremahulised IT-süsteemid ning mis ei ole oma tulemuslikkust tõestanud ning on sageli vastuolus rändajate ja pagulaste õigustega; nõuab, et liit võtaks poliitilisi ja rahalisi kohustusi rändajate ja varjupaigataotlejate jaoks turvaliste ja seaduslike sisenemisteede avamiseks ning tagaks samal ajal ennetava otsingu- ja päästeprogrammi; nõuab, et liidu arengufondid ja humanitaarabi ei oleks seotud partnerriikide suutlikkuse ja/või valmisolekuga teha rändekontrollialast koostööd, näiteks tagasivõtuklauslite või rände haldamise kohustuste kaudu; nõuab kindlalt, et projektidest, mis ei ole kooskõlas liidu ja liikmesriikide kohustustega austada põhiõigusi, tuleb loobuda; nõuab, et loodaks tulemuslikud partnerlused kodanikuühiskonna inimõigusorganisatsioonidega, et tagada nendega konsulteerimine nii riigi kui ka liidu tasandi rahastamise ettevalmistamisel, kavandamisel, jälgimisel, rakendamisel ja hindamisel; peab kahetsusväärseks, et suuremahuliste IT-süsteemide jaoks kasutatavate rahaliste vahendite osakaal on suur, ning nõuab kindlalt, et EL ei peaks rahastama jälgimisalase lisavõimekuse loomist, ka mitte katseprojektide kaudu;

15. nõuab tungivalt, et ELi stabiilsuse ja kasvu pakti kehtetuks tunnistamiseni tuleks selles sätestatud ELi eelarvepuudujäägi eeskirjadest vabastada kõik tervishoidu, haridusse, elamumajandusse, muudesse sotsiaalteenustesse, transporti ja kommunikatsiooni, keskkonda, maapiirkondade, äärealade ja enim puudust kannatavate alade kaitsesse, kultuuri ning rändajate ja varjupaigataotlejate vastuvõttu ja integreerimisse tehtavad avaliku sektori investeeringud;

16. rõhutab Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) tähtsust suurtele loodusõnnetustele reageerimisel ja võtab teadmiseks, et ELSFi kulukohustuste ja maksete assigneeringuid on eelarveprojektis suurendatud; kutsub komisjoni üles suurendama kõnealuse fondi vahendeid veelgi ning kohandama norme, et muuta selle kasutuselevõtmine paindlikumaks ja üksikjuhtumitele kohandatavaks, et kasutada seda arvukamate suure mõjuga eri katastroofide korral ning vähendada katastroofi toimumise ja rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemise vahelist aega;

17. nõuab rahu suuremat edendamist, eelkõige ulatuslikumaid teotusmeetmeid vaesuse kaotamise, humanitaarabi ning säästva ja õiglase majandusliku ja sotsiaalse arengu valdkonnas; nõuab kindlalt, et väliskoostöö peaks põhinema rahvusvahelise solidaarsuse, mitmepoolsuse ja kolmandate riikide suveräänsuse austamise põhimõttel; kordab, kui oluline on ELi arengupoliitika kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimisel ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisel; nõuab seetõttu arenguriikidele eraldatavate rahaliste vahendite suurendamist ning ambitsioonikat ja piisavalt rahastatavat naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit;

18. rõhutab, et lisaks parlamentaarsele kontrollile liidu välistegevuse üle tuleb suurendada ka demokraatlikku järelevalvet ning rahaliste vahendite ja kulutuste jälgitavust; nõuab sellega seoses kindlalt, et ÜRO abi- ja tööorganisatsioonile UNRWA tuleb tagada nõuetekohane rahastamine;

19. nõuab ELi poliitika demilitariseerimist, tuumadesarmeerimisalase kohustuse võtmist ja välise sõjalise sekkumise lõpetamist; lükkab kindlalt tagasi Euroopa Kaitsefondi ja Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi loomise;

20. tuletab meelde kohustust tagada ELi institutsioonide nõuetekohane toimimine ja järgida mitmekeelsuse põhimõtet; lükkab tagasi personali lisakärped, mis võivad takistada iga institutsiooni seadusandlikku pädevust, ning väljendab muret praeguse personalipoliitika pärast, arvestades seda, et ELi institutsioonide probleemid ja töökoormus on suurenenud;

21. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning muudele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele.

 

[1] ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[2] ELT L 163, 24.6.2017, lk 1.

[3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0226.

Viimane päevakajastamine: 7. oktoober 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika