B9-0118/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon kontserni Thomas Cook pankroti tagajärgede kohta

(2019/2854(RSP))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni 21. oktoobri 2019. aasta avaldust kontserni Thomas Cook pankroti tagajärgede kohta,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 195,

– võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatist „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ (COM(2010)0352),

– võttes arvesse oma 29. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni uute ülesannete ja strateegiate kohta turismi edendamiseks Euroopas[1],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid, eelkõige selle artiklit 13 vastutuse kohta pakettreisi teenuste osutamise eest, artiklit 16 kohustuse kohta anda abi ja peatükki V, mis reguleerib reisijate kaitsmist korraldaja või vahendaja maksejõuetuse vastu[2],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91[3],

– võttes arvesse oma 25. novembri 2009. aasta resolutsiooni lennuettevõtja pankroti korral reisijatele makstava hüvitise kohta[4],

– võttes arvesse komisjoni 18. märtsi 2013. aasta teatist reisijate kaitse kohta lennuettevõtja maksejõuetuse korral (COM(2013)0129), milles komisjon esitas meetmed reisijate kaitse parandamiseks lennuettevõtja maksejõuetuse korral, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 parem jõustamine,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine), eelkõige artiklit 8 lennutegevusloa kehtivuse kohta ja artiklit 9 lennutegevusloa peatamise ja tühistamise kohta[5],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 („EGFi määrus“)[6],

– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et reisibürood tegutsevad kiiresti muutuvas ja üha enam konkureerivas keskkonnas nii ELi enda turul kui ka välisturul ning et nad peavad kohanema uue tarbijakäitumise ja uute ärimudelitega (nt internetipõhiste reisibroneerimisteenuste ja nende atraktiivsete pakettide kasv);

B. arvestades, et kontserni Thomas Cook kadumise põhjustasid mitmed tegurid, millest üks oli äriühingu suutmatus muuta oma ärimudelit ja teha uuendusi digitaalmajanduses konkureerimiseks;

C. arvestades, et reisikorraldajana tegutsenud kontsern Thomas Cook juhtis hotelle, kuurorte ja lennuettevõtjaid 16 riigis ja teenindas 19 miljonit inimest aastas ning tema kokkuvarisemise järel 2019. aasta septembris ei pääsenud 600 000 puhkajat välismaalt tagasi, mistõttu valitsused ja kindlustusandjaid olid sunnitud koordineerima hiiglaslikku päästeoperatsiooni;

D. arvestades, et kontserni Thomas Cook finantsolukord oli liikmesriikide ametiasutustele juba varem hästi teada;

E. arvestades, et kontserni Thomas Cook likvideerimise tõttu on maailmas ohustatud 22 000 töökohta, millest 9000 Ühendkuningriigis, 2500 Hispaanias ja üle 1000 Kreekas; arvestades, et isegi kui nende töökohtade saatus on veel ebaselge, on sellel tõenäoliselt märkimisväärne mitmekordne järelmõju mitte ainult turismitööstusele ja transpordisektorile, vaid kogu ELi majandusele tervikuna;

F. arvestades, et ainuüksi sel aastal on mitu lennuettevõtjat, nagu Air Berlin, Alitalia, Aigle Azur, Adria Airways, kuulutatud maksejõuetuks ning sellel on olnud tõsised tagajärjed ettevõtetele, turismile ja tarbijatele;

G. arvestades, et 2019. aasta aprillis andis Ühendkuningriigi tsiviillennundusamet kontsernile Thomas Cook uue 12-kuulise tegevusloa;

H. arvestades, et paljude tarbijate jaoks ei olnud selge, millised on nende õigused hüvitise saamiseks ja millised osad nende broneeringust on kindlustusega kaetud;

I. arvestades, et Euroopa on maailma sihtkohtade seas esikohal ja tema turuosa oli 2018. aastal 50,8 %; arvestades, et turism loob nii otseselt kui ka kaudselt 10,3 % ELi 28 liikmesriigi kogu SKPst – see arv peaks 2027. aastaks oodatavalt suurenema 11,2 % ni SKPst – ning ELi turismitööstus annab tööd hinnanguliselt 12,3 miljonile inimesele;

J. arvestades, et turism on endiselt üks peamisi töökohtade loomise hoogustajaid nii ELis kui ka kogu maailmas ning aitab kaasa kõigi liikmesriikide tööhõivele ja majandusarengule, eriti aga lõunapoolsetes liikmesriikides, keda finants- ja majanduskriis kõige enam mõjutas;

K. arvestades, et turismisektoris on tugev nõudlus suurema ELi tasandil koordineerimise ja selge ELi turismipoliitika järele, millel oleks ka asjakohane eelarvetoetus; arvestades, et ELi turismipoliitikas tuleks arvesse võtta asjaolu, et turismis keskset rolli kandvaid sektoreid, nagu transport ja majutus, reguleerivad ELis erinevad valdkonnad;

L. arvestades, et liidu abi koondatud töötajatele peaks olema dünaamiline ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt;

M. arvestades, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) loodi selleks, et pakkuda täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduse suurte struktuurimuutuste tagajärjel ning jätkuva ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu;

1. rõhutab, et kontsern Thomas Cook hõlmas mitmeid valdkondi, nagu majutus, transport ja vaba aja veetmine, ning mõjutas mitut erinevat liiki tarbijaid ja ettevõtjaid, mis tähendab, et selle kokkuvarisemine kuulub ELi õigusaktide ja liikmesriikide seaduste reguleerimisalasse;

2. tunnistab, et repatrieerimisoperatsiooni käigus tehti suuri jõupingutusi vastavalt ELi õigusaktidele; väljendab siiski kahetsust selle üle, et kontserni Thomas Cook pankrot avaldas negatiivset mõju tuhandetele turistidele, kelle broneeringud automaatselt tühistati, ning et paljud turistid jäeti maha nende sihtkohta, ilma et neile oleks pakutud alternatiivset tagasireisi, mis tähendas sektori jaoks tohutult suurt õiguslikku ebakindlust ja märkimisväärset tarbijakaitse puudumist;

3. kutsub nõukogu üles võtma vastu üldise lähenemisviisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 läbivaatamise kohta, et töötada välja reisijate õiguste terviklik raamistik, mis hõlmaks probleeme, sealhulgas erakorraliste asjaolude loetelu, hüvitise piirmäärasid tühistamise ja hilinemise korral ning hüvitise maksmist ümberistumisega lennust maha jäämise korral; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole 2014. aasta veebruarist saadik kokkulepet saavutanud;

4. on arvamusel, et kontserni Thomas Cook järsku kokkuvarisemist oleks olnud võimalik vältida ja et äritegevus oleks tulnud lõpetada korrapärasemalt; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks kontserni Thomas Cook likvideerimise põhjuseid, võttes seejuures arvesse asjaolu, et äriühingu finantsolukorra negatiivne muutus oli juba teada, et teha kindlaks, kas äkilise kokkuvarisemise vältimiseks oleks olnud võimalik võtta ennetavaid meetmeid;

5. väljendab kahtlust seoses otsusega anda kontsernile Thomas Cook tegevusluba, arvestades selle finantsseisundit; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama, et liikmesriikide lennutegevuslube väljastavad asutused jõustaksid paremini Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 artiklit 9, mis käsitleb lennutegevusloa peatamist ja tühistamist, kui on selgeid märke finantsprobleemide või maksejõuetuse kohta; on lisaks arvamusel, et liikmesriigid peaksid andma lennuettevõtjale ajutise lennutegevusloa, et jätkata pärast maksejõuetust reisijate repatrieerimist; nõuab, et EL tugevdaks määruse tulevase läbivaatamise käigus liikmesriikide kohustust hinnata lennuettevõtjale tegevusloa andmisel tema finantstulemusi;

6. rõhutab, et kontserni Thomas Cook suuruse reisibüroo kokkuvarisemise ohjamine ei lõpe klientide repatrieerimise, hüvitiste ja tagasimaksetega, vaid et pikas perspektiivis võib oodata veelgi tõsisemaid tagajärgi transpordiühenduste, turismi ja tööhõive osas;

7. väljendab kahetsust selle üle, et kõik-hinnas-paketiga puhkajatel oli teavet ja abi lihtsam saada, kui klientidel, kes olid lennud ja majutuse eraldi broneerinud;

8. kutsub komisjoni üles nõudma liikmesriikidelt tungivalt selgete ja läbipaistvate riiklike tagatissüsteemide loomist; märgib siiski, et kuigi paljud liikmesriigid on sellise süsteemi juba loonud, jääb sageli ebaselgeks, kas see broneeringut hõlmab;

9. on seisukohal, et kontserni Thomas Cook kokkuvarisemisel on olnud tõsised negatiivsed tagajärjed ELi turismisektorile – EL on maailma suurim turismisihtkoht – ning eelkõige nendele liikmesriikidele, kes sõltuvad suuresti turismist ja kes sõltusid kontsernist Thomas Cook, eelkõige sellistes piirkondades nagu Baleaari saared, Kanaari saared, Rhodos ja Kreeta; rõhutab, et nendes turismipiirkondades olid turismiteenused, eelkõige hotellid juba teenuste osutamisega arvestanud, kuna järgmiseks turismihooajaks oli juba tehtud palju broneeringuid enne, kui kontsern Thomas Cook kokku varises, ning tunnistab seetõttu vajadust liikmesriikide toetuse järele, et tegeleda negatiivse mõjuga, mida see on paljudele ettevõtjatele avaldanud;

10. kordab oma üleskutset komisjonile leida mehhanism liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning finantsasutuste vaheliseks tõhusaks koordineerimiseks ja koostööks turismisektoris ning võtta ELi eelarves vastu eraldi eelarverida turismi jaoks, eelkõige seoses järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027, et näha ELi turismipoliitika toetamiseks ette eraldi vahendid;

11. leiab, et turismi ja transpordi vahelised seosed on ilmsed ja tihedalt seotud; rõhutab, et transport on turismitööstuse lahutamatu osa ning paremate transpordisüsteemide olemasolu korral turism suureneb; nõuab seetõttu, et voliniku vastutusalasse kuuluksid transport, liikuvus ja turism, ning kutsub komisjoni uut presidenti üles võtma vajalikke meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks;

12. palub tungivalt, et kontserni Thomas Cook likvideerimisest mõjutatud liikmesriigid võtaksid koondatud töötajate abistamiseks viivitamata selliseid meetmeid nagu toetus, juhendamine ja integratsioon, koolitus, ümberõpe ja kutseõpe, toetus ettevõtete loomiseks ja toetus uutele ettevõtetele, mis vastavad EGFist rahalise toetuse saamise tingimustele;

13. nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon kaaluksid, üksnes viimase abinõuna, riigiabi meetmeid, mis võivad leevendada negatiivset majanduslikku mõju ettevõtjatele, linnadele, piirkondadele ja sihtkohtadele ning tõsiseid tagajärgi tööhõivele;

14. palub komisjonil hinnata, kuidas ELi kehtivad õigusaktid ja vastavad õigusaktid liikmesriikides on sellele tohutule päästeoperatsioonile vastanud; märgib, et kontserni Thomas Cook pankrotist tekkinud kriis ei ole üksiksündmus ning see võib tulevikus korduda; kutsub seetõttu komisjoni üles hindama, kas oleks võimalik näha ette konkreetseid tegevusi ja/või meetmeid selliste olukordade kordumise vältimiseks, et tarbijakaitset ja reisijate õigusi veelgi suurendada;

15. palub komisjonil teha ülevaade kehtivatest ELi õigusaktidest seoses lennuettevõtja pankroti, tarbijakaitse, reisipakettide ja reisijate õigustega, võttes arvesse kontserni Thomas Cook hiljutist kokkuvarisemist, et hinnata võimalikku vajadust õigusaktide täpsustamise ja parandamise ning muude meetmete järele, mis on vajalikud sarnaste olukordade vältimiseks tulevikus;

16. kutsub komisjoni üles tegema taas jõupingutusi tõelise digitaalse ühtse turu loomiseks ja pakkuma vajalikku tuge, et aidata ELi ettevõtetel minna üle digitaalsele majandusele ja uutele ärimudelitele nii asjakohaste rahastamisprogrammide kui ka rahastamisele juurdepääsu tagamise skeemi kaudu, mida lisaks toetaksid koolitus ja digitaalse majandustegevuse meelelaadi soodustamine;

17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.