Menetlus : 2019/2854(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0120/2019

Esitatud tekstid :

B9-0120/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 24/10/2019 - 8.6
CRE 24/10/2019 - 8.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0047

<Date>{21/10/2019}21.10.2019</Date>
<NoDocSe>B9‑0120/2019</NoDocSe>
PDF 140kWORD 47k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>kontserni Thomas Cook pankroti tagajärgede kohta ELi turismisektorile</Titre>

<DocRef>(2019/2854(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>José Manuel García‑Margallo y Marfil, Rosa Estaràs Ferragut, Pablo Arias Echeverría, Elissavet Vozemberg‑Vrionidi, Cláudia Monteiro de Aguiar, Radan Kanev, Manolis Kefalogiannis</Depute>

<Commission>{PPE}fraktsiooni PPE nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0118/2019

B9‑0120/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon kontserni Thomas Cook pankroti tagajärgede kohta ELi turismisektorile

(2019/2854(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 6 punkti d,

 võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 195,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91,[1]

 võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2007. aasta teatist „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia“ (COM(2007)0621),

 võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatist „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ (COM(2010)0352),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ,[2]

 võttes arvesse oma 29. märtsi 2012. aasta resolutsiooni lennureisijatele kehtivate õiguste tõhususe ja rakendamise kohta,[3]

 võttes arvesse komisjoni 18. märtsi 2013. aasta teatist „Reisijate kaitse lennuettevõtja maksejõuetuse korral“ (COM(2013)0129),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020),[4]

 võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2014. aasta teatist „Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade strateegia“ (COM(2014)0086),

 võttes arvesse oma 5. veebruari 2014. aasta seisukohta, mis võeti vastu esimesel lugemisel eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, ning nõukogu määrust (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol,[5]

 võttes arvesse oma 29. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni uute ülesannete ja strateegiate kohta turismi edendamiseks Euroopas,[6]

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ,[7]

 võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks,[8]

 võttes arvesse nõukogu 27. mai 2019. aasta järeldusi, milles käsitletakse turismisektori konkurentsivõimet kui ELi jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse sidususe mootorit järgmisel kümnel aastal,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et Ühendkuningriigi ettevõtte Thomas Cook pankrot kahjustab tugevalt majandust, ELi siseturgu, tööhõivet ning inimeste vaba liikumist ELis ja kaugemalgi, sest tegemist on maailma suuruselt teise reisikorraldajaga;

B. arvestades, et selle mõju turismisektorile on seda tõsisem, et Ühendkuningriigi EList lahkumisega on niigi seotud palju ebakindlust;

C. arvestades, et statistika kohaselt reisivad välismaale sõitvad ELi kodanikud peamiselt Euroopa Liidu piires ning ELi külastavate rahvusvaheliste turistide hulk üha kasvab;

D. arvestades, et turism annab ligikaudu 4% liidu SKPst ning kui kõiki turismiga seotud sektoreid ka arvesse võtta, on see näitaja juba suurem kui 10%; arvestades, et turismisektoril on tohutu mõju tööhõivele, sest selles töötab ligikaudu 12 miljonit inimest, mis moodustab vähemalt 5% kõikidest töökohtadest üldse (kui seotud sektoreid arvesse võtta, on vastavad arvud 27 miljonit ja peaaegu 12% kõigist töökohtadest), lisaks on 20% turismisektori töökohtadest alla 25-aastaste noorte käes;

E. arvestades, et turismisektor hõlmab äärmiselt erinevaid teenuseid ja ameteid; arvestades, et sektoris domineerivad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle tegevus on turismist sõltuvate piirkondade jaoks väga oluline, sest see parandab tööhõivet ja annab tulu;

F. arvestades, et alates Lissaboni lepingu jõustumisest on ELil õigus liikmesriikide tegevust turismi vallas toetada ja täiendada; arvestades, et turismile ei ole ELi eelarves siiski ühtegi eelarverida ette nähtud, kuigi parlament nõudis oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 (parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks), et kestliku turismi jaoks nähtaks ette sihtotstarbeline eraldis;

G. arvestades, et turism on kasulik vähemalt kolme von der Leyeni komisjoni prioriteedi edendamiseks (inimeste hüvanguks toimiv majandus, digiajastule vastav Euroopa ja euroopaliku eluviisi kaitsmine);

H. arvestades, et Thomas Cooki pankrot tingis üüratu repatrieerimisoperatsiooni, sest enam kui 600 000 maailma eri paigus viibivat inimest tuli oma kodumaale tagasi toimetada;

I. arvestades, et Thomas Cooki tegevuse lõpetamine on turismisektorit ja tööhõivet tõsiselt kahjustanud; arvestades, et sektori konkurentsivõime parandamiseks ning selleks, et Euroopa jääks maailma soosituimaks turismisihtkohaks, mis soodustab majanduskasvu ning linnade ja piirkondade kestlikku arengut, on seetõttu vaja võtta asjakohaseid meetmeid;

J. arvestades, et reisijatel on õigus ette nähtud teenuseid saada, sest nad on reisi eest tasunud juba enne teenuse osutamist; arvestades, et reisijatele tuleb kindlasti anda arusaadavat, täpset, õigeaegset ja kõigile kättesaadavat teavet;

1. peab äärmiselt murettekitavaks, et 600 000 inimest on kodust kaugel hätta sattunud ning tuhanded kohalikud tarnijad ja tütarettevõtted, kes on enamasti VKEd, on Thomas Cooki pankroti tõttu tõsistes finantsraskustes, lisaks on tõsiselt kahjustada saanud ka Euroopa kui maailma peamise turismisihtkoha maine ja kuvand;

2. tunnustab liikmesriike reisijate tõhusa repatrieerimise kriisiplaanide kiire elluviimise eest; palub komisjonil uurida, kuidas saaks komisjon tulevikus sarnaste olukordade puhul kiirelt ja tulemuslikult abiks olla;

3. kutsub pädevaid asutusi üles uurima Thomas Cooki pankroti põhjuseid, et ennetada tulevasi kriise ja kujundada välja poliitika, mis võimaldaks selles ELi jaoks nii olulises sektoris riske minimeerida;

4. palub komisjonil teha kindlaks ELi rahastamisvahendid, millega saaks kompenseerida sektorile tekitatud kahju ja aidata parandada selle konkurentsivõimet, ning teha need vahendid kiiresti ja tõhusalt kättesaadavaks;

5. julgustab ka liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi kasutama ära Euroopa Sotsiaalfondi pakutavaid võimalusi ning muid ELi, riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi vahendeid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kuulutama regulaarselt välja turismitööstusega seotud konkreetseid hankeid, tuginedes vastavates fondides sätestatud prioriteetidele;

6. nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon kaaluksid üksnes viimase abinõuna riigiabi meetmeid, mis võivad leevendada negatiivset majanduslikku mõju ettevõtjatele, linnadele, piirkondadele ja sihtkohtadele ning tõsiseid tagajärgi tööhõivele;

7. rõhutab, et oluline on tagada hästi toimiv transporditeenuste siseturg, säilitada kõrgetasemeline tarbijakaitse ning parandada turismisektori ettevõtete konkurentsivõimet;

8. rõhutab, et vastastikusel usaldusel ja jagatud vastutusel põhinev pidev sotsiaalne dialoog kõigil tasanditel on üks paremaid vahendeid, mille abil leida konsensuslikke lahendusi ja ühiseid lähenemisviise prognoosimiseks, ennetamiseks ja restruktureerimise juhtimiseks; kutsub liikmesriike üles konsulteerima kõigi asjaomaste meetmete väljatöötamisel sotsiaalpartneritega;

9. kutsub komisjoni ja nõukogu üles hindama võimalusi ja võtma vastu kõik vajalikud meetmed, et kaitsta ELi huve ning vältida selliste olukordade kordumist tulevikus, ning tegema sellest kogemusest järeldusi, mida võtta arvesse tulevaste lennunduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel;

10. palub, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti, kui Thomas Cooki pankroti kohta on uut olulist teavet; rõhutab sellega seoses, et oluline on teada, kas lube välja andvad asutused hindasid Thomas Cooki finantsolukorda, kas nad tuvastasid finantsprobleeme ja kas selleks oleks olnud võimalik midagi ette võtta, et vältida tuhandete reisijate jätmist kodust kaugele;

11. kutsub komisjoni üles kaaluma uusi meetmeid, mille abil tagada ettevõtte maksejõuetuse korral tarbijate kõrgetasemeline kaitse; palub, et nõukogu võtaks võimalikult kiiresti vastu oma seisukoha määruse (EÜ) nr 261/2004 muutmise kohta lennureisijate õiguste jõustamise ja lennuettevõtja vastutuse piiride osas ning toetaks parlamendis 2014. aasta veebruaris vastu võetud seisukohta; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole suutnud viie aasta jooksul kokkuleppele jõuda;

12. kordab, et seoses määruse (EÜ) nr 261/2004 muutmisega lennureisijate õiguste jõustamise ja lennuettevõtjate vastutuse osas on vaja kohustuslikke mehhanisme, et säilitada maksejõuetuse või pankroti korral reisijate kaitse praegusel tasemel, sealhulgas tagatisfondide või kindlustuslepingute loomise kaudu, mille on sõlminud lennuettevõtjad ja mis tagavad abi, hüvitamise, kompenseerimise ja marsruudi muutmise;

13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] ELT L 46, 17.2.2004, lk 1.

[2] ELT L 304, 22.11.2011, lk 64.

[3] ELT C 257E, 6.9.2013, lk 1.

[4] ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

[5] ELT C 93, 24.3.2017, lk 336.

[6] ELT C 355, 20.10.2017, lk 71.

[7] ELT L 326, 11.12.2015, lk 1.

[8] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0449.

Viimane päevakajastamine: 23. oktoober 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika