Menetlus : 2019/2886(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0125/2019

Esitatud tekstid :

B9-0125/2019

Arutelud :

PV 23/10/2019 - 7
CRE 23/10/2019 - 7

Hääletused :

PV 24/10/2019 - 8.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0049

<Date>{21/10/2019}21.10.2019</Date>
<NoDocSe>B9‑0125/2019</NoDocSe>
PDF 157kWORD 51k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>mis käsitleb Türgi sõjalist operatsiooni Süüria kirdeosas ja selle tagajärgi</Titre>

<DocRef>(2019/2886(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Malik Azmani, Hilde Vautmans, Petras Auštrevičius, Izaskun Bilbao Barandica, Phil Bennion, Sylvie Brunet, Olivier Chastel, Katalin Cseh, Anna Júlia Donáth, Laurence Farreng, Valter Flego, Luis Garicano, Barbara Ann Gibson, Klemen Grošelj, Christophe Grudler, Bernard Guetta, Svenja Hahn, Martin Hojsík, Karin Karlsbro, Nathalie Loiseau, Karen Melchior, Urmas Paet, Maite Pagazaurtundúa, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Susana Solís Pérez, Marie‑Pierre Vedrenne</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0123/2019

B9‑0125/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon, mis käsitleb Türgi sõjalist operatsiooni Süüria kirdeosas ja selle tagajärgi

(2019/2886(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta ning oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi kohta[1],

 võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vastavasisulisi avaldusi, eelkõige 9. oktoobri 2019. aasta avaldust viimaste arengute kohta Süüria kirdeosas, ning välisasjade nõukogu 14. oktoobri 2019. aasta kohtumisele saabudes ja kohtumise järgsel pressikonverentsil tehtud mõtteavaldusi,

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17. oktoobri 2019. aasta järeldusi Türgi kohta,

 võttes arvesse nõukogu 14. oktoobri 2019. aasta järeldusi Süüria kirdeosa kohta,

 võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Federica Mogherini 9. oktoobril 2019 Euroopa Parlamendi täiskogu istungil peetud kõnet Süüria põhjaosa olukorra kohta,

 võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja Rupert Colville’i 11. ja 15. oktoobri 2019 avaldusi Süüria kohta,

 võttes arvesse komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 14. märtsi 2017. aasta ühisteatist „ELi Süüria strateegia alused“ (JOIN(2017)0011) ja nõukogu 3. aprilli 2017. aasta järeldusi ELi Süüria strateegia kohta,

 võttes arvesse ÜRO põhikirja ja kõiki ÜRO konventsioone, milles Türgi ja Süüria on osalisriigid,

 võttes arvesse asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, eelkõige 18. detsembri 2015. aasta resolutsiooni 2254 (2015) ja 2012. aasta Genfi kommünikeed,

 võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 21. detsembri 2016. aasta resolutsiooni 71/248 rahvusvahelise, erapooletu ja sõltumatu mehhanismi kohta, mis aitab rahvusvahelise õiguse alusel uurida kõige raskemaid Süüria Araabia Vabariigis alates 2011. aasta märtsist toime pandud kuritegusid ja anda nende eest vastutavad isikud kohtu alla,

 võttes arvesse Rooma statuuti ja Rahvusvahelise Kohtu asutamisdokumente, samuti selliste rahvusvaheliste kohtute nagu endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu, Rwanda asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu ja Liibanoni erikohtu asutamisega loodud pretsedenti,

 võttes arvesse memorandumit Süüria Araabia Vabariigis pingelõdvendusalade loomise kohta, mille Iraan, Venemaa ja Türgi allkirjastasid 6. mail 2017,

 võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle,

 võttes arvesse nõukogu 16. märtsi 2015. aasta järeldusi ELi piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis ning ISILi/Daeshi ohu kohta,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et pärast USA presidendi Donald Trumpi otsust USA väed Süüria kirdeosast välja viia, algatas Türgi 9. oktoobril 2019 sõjalise operatsiooni Süüria demokraatlike jõudude (SDF) kontrolli all olevatele aladele; arvestades, et selle tulemusena on hukkunud suurel hulgal tsiviilelanikke ja sõjaväelasi mõlemal pool piiri, ning ÜRO allikate andmetel on vähemalt 300 000 inimest, sealhulgas 70 000 last pidanud oma kodudest lahkuma; arvestades, et enamik rahvusvahelisi abiorganisatsioone on olnud sunnitud julgeolekuohu tõttu peatama oma tegevuse ja evakueerima rahvusvahelised töötajad; arvestades, et ajakirjanikud on olnud sunnitud tõsiste julgeolekuprobleemide tõttu piirkonnast lahkuma, mis takistab konflikti õiglast ja täpset kajastamist;

B. arvestades, et USA ja Türgi kuulutasid 18. oktoobril 2019 Süüria piirialal välja koheselt jõustuva viiepäevase relvarahu; arvestades, et see kokkulepe on ajutine, kuna Türgi ei ole nõustunud oma vägesid Süüria põhjaosast välja viima;

C. arvestades, et relvarahu puudutab Ras al-Aini ja Tal Abyadi vahelist territooriumi Türgi piiril, mis hõlmab üle 120 km pikkust ala, ning et teiste kurdi kontrolli all olevate piirkondade saatust ei ole arutatud;

D. arvestades, et Euroopa Ülemkogu kiitis 17. oktoobril 2019 heaks nõukogu 14. oktoobri 2019. aasta järeldused Süüria kirdeosa kohta, milles mõisteti hukka Türgi ühepoolne sõjaline tegevus Süüria kirdeosas, mis on põhjustanud lubamatuid inimkannatusi, õõnestanud Daeshi vastast võitlust ja ohustanud tugevalt Euroopa julgeolekut;

E. arvestades, et sellel Türgi ühepoolsel sõjalisel operatsioonil puudub õiguslik alus, see vaid süvendab kaheksa aastat kestnud konflikti Süürias ja põhjustab täiendavaid inimkannatusi ning mõjutab negatiivselt läbirääkimiste teel lahenduse leidmiseks tehtavaid pingutusi ja terrorismivastast võitlust; arvestades, et Süüria tsiviilkonflikt jätkub vaatamata mitmetele rahvusvahelistele püüdlustele tagada relvarahu ja leida lahendus läbirääkimiste teel;

F. arvestades, et on konkreetseid teateid Türgi toetatud relvarühmituste toime pandud tapmistest, hirmutamisest, väärkohtlemisest, inimröövidest ning tsiviilisikute majade rüüstamisest ja hõivamisest, ning selle kohta, et teatavatesse kurdi rühmitustesse kuulumises süüdistatavad tsiviilisikud on väidetavalt sunniviisiliselt oma kodudest välja aetud või nende rühmituste kontrollpunktides kinni peetud; arvestades, et on teateid ebatraditsiooniliste relvade kasutamisest tsiviilelanike, sealhulgas laste vastu; arvestades, et ÜRO andmetel on teateid kohtuväliste hukkamiste kohta, mille panid toime Türgiga seotud relvarühmituse Ahrar al-Sharqiya võitlejad; arvestades, et väidetavalt piinasid Ahrar al-Sharqiya võitlejad tuntud kurdi naispoliitikut Hevrin Khalafi ja hukkasid ta;

G. arvestades, et on teateid Türgi sõjaväe ja sellega seotud relvarühmituste õhurünnakutest ja maapealsetest rünnakutest, mis on tabanud meditsiinirajatisi ja selliseid tsiviiltaristuid nagu pumbajaamad, tammid ja elektrijaamad ning naftaväljad; arvestades, et tuhandetel inimestel on oht jääda ilma piisava juurdepääsuta puhtale veele;

H. arvestades, et pärast USA vägede väljaviimist tungisid Bashar al-Assadi väed 14. oktoobril 2019 esimest korda seitsme aasta jooksul mitmetesse Rojava piirkonna linnadesse pärast seda, kui kurdi relvajõud nõustusid Venemaa vahendatud kokkuleppega Türgi rünnaku ärahoidmiseks; arvestades, et Damaskuse ja kurdide vahelise kokkuleppe üksikasjad on ebaselged; arvestades, et Venemaa kaitseministeeriumi veel kinnitamata andmetel patrullivad Vene väed Türgi ja Süüria armee positsioonide vahel, et neid üksteisest lahus hoida;

I. arvestades, et Süüria konflikti käigus Assadi režiimi, tema liitlaste, ISISe/Daeshi ning muude terroristlike rühmituste poolt toimepandud vägivallategude seas oli nii keemiarelvarünnakuid, rünnakuid tsiviilelanike vastu, kohtuväliseid tapmisi, piinamist ja väärkohtlemist, kadunuks jääma sundimist, massilisi ja meelevaldseid vahistamisi, kollektiivseid karistamisi, meditsiinitöötajate vastu suunatud rünnakuid ning toidust, veest ja meditsiiniabist ilmajätmist; arvestades, et need kuritoed kujutavad endast sõjakuritegusid, inimsusvastaseid kuritegusid ja genotsiidi ning need on siiani jäänud karistuseta;

J. arvestades, et kuigi Türgi on NATO liikmesriikide liitlane, kahjustavad Türgi juhitud rünnak ja selle tagajärjed tõsiselt ülemaailmse Daeshi-vastane koalitsiooni jõupingutusi, milles SDFil on praegu endiselt väga oluline roll võitluses veel aktiivsete ISISe võitlejate vastu; arvestades, et mõned kurdi laagrites kinni peetavad ISISe võitlejad on juba põgenenud, et naasta võitlusse ja hirmu levitama, mida tuleb piirkonna ja ELi julgeoleku peamise prioriteedina ära hoida;

K. arvestades, et enamik tuhandetest Islamiriigi võitlejate Euroopa päritolu lastest asuvad praegu Süüria kirdeosas kolmes eri laagris, nimelt Al-Holi laagris, Roj laagris ja Ein Issa laagris, mida Türgi rünnak tõsiselt mõjutab;

L. arvestades, et inimeste sundümberasustamine, sealhulgas eesmärgiga tuua kaasa demograafilised muutused, on rahvusvahelise humanitaarõiguse selge rikkumine ja võib põhjustada demograafilisi ja etnilisi muutusi; arvestades, et ohutu, takistamatu ja püsiva humanitaarabi, evakueerimise ja arstiabi tõkestamine on samuti rahvusvahelise humanitaarõiguse ja mitme ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni rikkumine; arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu ei ole ELi ühtsusele vaatamata suutnud kokkuleppele jõuda; arvestades, et Venemaa on viimastel aastatel pannud veto 14 ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile ning aktiivselt tegutsenud nende resolutsioonide sisu piiramiseks;

M. arvestades, et USA ja Türgi 17. oktoobri 2019. aasta kokkulepe ajutise relvarahu kohta ei võta arvesse tegelikku olukorda kohapeal; arvestades, et uute pingete ja ohtude esilekerkimine võib kaasa tuua tsiviilelanikkonna turvalisuse vähenemise pärast 120-tunnist relvarahu;

N. arvestades, et rahvusvahelise üldsuse ja üksikute riikide kohus on võtta vastutusele need isikud, kes on vastutavad Süüria konflikti käigus toime pandud rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumiste eest, rakendades sealjuures nii üldise jurisdiktsiooni põhimõtet kui ka riigi seadusi; arvestades, et seda on võimalik teha kas olemasolevates riiklikes ja rahvusvahelistes kohtutes või ajutistes rahvusvahelistes kriminaalkohtutes, mis tuleb alles asutada;

O. arvestades, et EL toetab endiselt kindlalt edu saavutamist ÜRO Süüria erisaadiku juhtimisel toimuvatel läbirääkimistel, mida tuntakse ka Genfi protsessi nime all; arvestades, et ÜRO peasekretär teatas 23. septembril 2019 ÜRO Peaassamblee raames kokkuleppest luua põhiseaduskomisjon, mille kokkutulemist võib nüüd takistada Türgi ühepoolne sõjaline tegevus;

P. arvestades, et Süürias valitsev olukord ning kõikehõlmava, tõsise ja kaasava poliitilise ülemineku puudumine takistavad jätkuvalt ELi Süüria strateegia täielikku rakendamist ja eelkõige sisulist abi, mida EL saaks Süüria ülesehitamiseks anda; arvestades, et Süüria ülesehitamine peaks põhinema alt-üles-lähenemisviisil ja kohalike osalejate edukal võimestamisel, välistades sellega teadaolevad terrorirühmitused; arvestades, et 18. veebruaril 2019 korraldas EL Brüsselis Süüria ja ümbritseva piirkonna tuleviku toetamist käsitleva kolmanda konverentsi; arvestades, et kõik abiandjad peaksid täitma oma lubadused;

Q. arvestades, et ELi pingutused humanitaarabi andmisel ja Süüria tuleviku kavandamisel on väärt kiitust; arvestades, et EL ei tohiks kunagi anda tingimusteta abi sellise Süüria ülesehitamiseks, mida juhivad ja kontrollivad Assad ning tema liitlased Venemaa ja Iraan; arvestades, et Assadil, Türgil, Venemaal ja Iraanil ei tohi lasta pääseda vastutusest nende sõjalise sekkumise majanduslike tagajärgede eest; arvestades, et mis tahes kohustusi ülesehituseks tuleb kasutada rahu ja vastutuse võimendamiseks;

R. arvestades, et nõukogu on Süüria olukorra tõttu kehtestanud rea piiravaid meetmeid Süüria tsiviilelanike vastaste repressioonide eest vastutavate ning nendega seotud isikute ja üksuste vastu; arvestades, et vastuseks Türgi sõjategevusele Süüria kirdeosas on USA kehtestanud Türgi ministeeriumide ja kõrgemate riigiametnike vastu sanktsioonid; arvestades, et mõned liikmesriigid on kehtestanud Türgi suhtes relvaembargo;

1. mõistab kindlalt hukka Türgi sõjategevuse Süüria kirdeosas ning kutsub Türgit üles viivitamata ja lõplikult peatama oma sõjalise sekkumise; rõhutab, et Süürias uute rinnete avamine ei ole Türgi julgeoleku huvides, ning hoiatab humanitaarkriisi edasise süvenemise eest Süürias; nõuab, et austataks täielikult rahvusvahelist humanitaarõigust, sealhulgas tsiviilisikute kaitset;

2. mõistab teravalt hukka konflikti käigus toime pandud inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised, mitte ainult väidetavalt Türgi toetatud vägede poolt toime pandud rikkumised, vaid ka need, mille on toime pannud Assadi režiimi jõud oma liitlaste Venemaa ja Iraani ning ÜRO nimekirja kantud terroriorganisatsioonide toetusel;

3. palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil esitada ELi seisukoht Türgi võimudele ja algatada sellega ELi jõuline ja üksmeelne vastus kriisile; nõuab tungivalt, et kõrge esindaja algataks Türgi ametivõimudega dialoogi, et olukorda kiiresti leevendada ja leida kriisile püsiv lahendus; rõhutab, et EL peaks kaaluma kõiki koostöövõimalusi rahvusvaheliste partneritega, sh ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni alusel õhusildade ja humanitaarabi koridoride loomist ning lennukeelutsoonide kehtestamist;

4. kordab, kui tõsised on tagajärjed, mida konflikti süvenemine ja destabiliseerimine piirkonnas põhjustavad kasvavate julgeolekuriskide, humanitaarkriiside ja rändevoogude näol nii piirkonnale endale kui ka ELile; kutsub komisjoni üles valmistama ELi kõigiti ette valmistama, et parimal viisil reageerida kõigile tekkida võivatele olukordadele, ning teavitama Euroopa Parlamenti tagajärgedest, mida konflikti süvenemine ja destabiliseerimine võivad piirkonnas põhjustada;

5. kiidab heaks mitme liikmesriigi otsuse lõpetada Türgisse relvade müümiseks ekspordilitsentside andmine; kordab, eelkõige peavad kõik liikmesriigid rangelt kohaldama nõukogu ühises seisukohas 2008/944/CFSP[2] (relvaekspordi kohta) sätestatud eeskirju, sealhulgas piirkondlikku stabiilsust käsitlevat kriteeriumit 4; nõuab tungivalt, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident käivitaks algatuse, mille eesmärk on kehtestada kogu ELi hõlmav relvaembargo Türgile, arvestades tõsiseid süüdistusi rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise kohta;

6. peab kahetsusväärseks, et välisasjade nõukogu 14. oktoobri 2019. aasta istungil ei suudetud kokku leppida Saksamaa ja Prantsusmaa algatatud, kogu ELi hõlmavas relvaembargos Türgi vastu;

7. tuletab praeguse sõjalise operatsiooni juhtidele meelde, et rahvusvahelise õiguse kohaselt vastutavad nad kuritegude eest, mida nad Süürias jätkuvalt toime panevad, ning et selliseid kuritegusid korda saatvad riigid või isikud pannakse oma tegude eest vastutust kandma; tuletab meelde kohustust järgida rangelt rahvusvahelist õigust; nõuab, et võetaks vastu ELi strateegia Süürias toime pandud kuritegude eest vastutuse kandmise kohta;

8. kutsub nõukogu üles kehtestama rida sihipäraseid sanktsioone ja viisakeelde Türgi ametnike suhtes, kes vastutavad inimõiguste rikkumise eest praeguse sõjalise sekkumise käigus, ja teeb ettepaneku kehtestada samasugused sanktsioonid ka nende Türgi ametnike suhtes, kes vastutavad põhiõiguste vastaste siserepressioonide eest; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid tagaksid täieliku vastavuse nõukogu otsusele 2013/2255/ÜVJP[3] Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta, eelkõige seoses selles loetletud isikute varade külmutamisega ning Süüria režiimist kasu saavate või seda toetavate isikute vastuvõtmisele kehtestatud piirangutega;

9. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament on viimastel aastatel ennetavalt tegutsenud, vähendades inimõiguste rikkumisega seotud probleemide pärast ühinemiseelse abi rahastamisvahendi II (IPA II) rahastust; leiab, et Türgi ametiasutuste hiljutised sammud on vastuolus Euroopa väärtustega; kutsub komisjoni üles külmutama kõik IPA II vahendid Türgile ning seadma nende andmise tingimuseks Türgi käitumise tulevikus, ning seetõttu tagama, et ühtegi (tulevast) ELi fondi ei kasutataks käimasoleva sõjalise operatsiooni rahastamiseks ega Süüria pagulaste sunniviisilise tagasisaatmise hõlbustamiseks nn turvatsooni;

10. on äärmiselt mures teadete pärast, et sajad ISISe vangid, sealhulgas paljud välisvõitlejad, põgenevad Türgi pealetungi ära kasutades Süüria põhjaosa laagritest, mis suurendab ISISe uuesti esilekerkimise ohtu; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja paluks Türgi ametivõimudelt selgitust ja kinnitust Türgi presidendi 14. oktoobril 2019. aastal Wall Street Journalile saadetud kirjas antud kinnitusele, et ükski ISISe võitleja ei lahku Süüria kirdeosast, ning paluks teavet Türgi poliitika kohta selles küsimuses; kutsub riiklikke luure- ja julgeolekuteenistusi üles suurendama valvsust seoses välisvõitlejate ja nende perekondade võimaliku tagasipöördumisega;

11. väljendab muret ISISe võitlejate Euroopa päritolu laste dramaatilise olukorra ja saatuse pärast Süüria põhjaosas; kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu nende laste olukorrale ja vajadustele, et tagada nende põhiõiguste austamine; kutsub liikmesriike üles seadma kõigis lapsi puudutavates otsustes esikohale lapse huvid;

12. peab äärmiselt kahetsusväärseks, et korduvad piirkondlikud ja rahvusvahelised püüded sõda lõpetada on nurjunud, ning nõuab tungivalt uut pingelist ülemaailmset koostööd, et leida konfliktile rahumeelne ja püsiv lahendus kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2254 ja 2012. aasta Genfi kommünikeega;

13. kutsub liikmesriike üles paluma veel kord ÜRO Julgeolekunõukogul võtta vastu resolutsioon, mis võimaldaks nõukogul tegutseda sihipäraselt ning seada lõppsihiks ÜRO juhitava julgeolekutsooni loomine Süüria põhjaosas sealsete elanike hüvanguks;

14. kinnitab oma toetust ülemaailmse Daeshi-vastase koalitsiooni jõupingutustele, mille partner on ka Türgi; rõhutab, et koalitsioon ja selle Süüria partnerjõud on Daeshi-vastases kampaanias Süürias märkimisväärset edu saavutanud, kuid väljendab muret selle pärast, et Türgi ühepoolne sõjaline tegevus kahjustab seda edu; kutsub USAd üles täitma oma kohustusi koalitsioonis, pidades silmas Daeshi-vastase võitluse tähtsust;

15. nõuab, et austataks Süüria etniliste ja usuliste rühmade ja vähemuste ning kõigi põgenike õigust oma ajaloolistel ja traditsioonilistel asualadel väärikalt, võrdõiguslikult ja turvaliselt elada või sinna naasta;

16. tunnustab muljetavaldavat solidaarsust, mida Jordaania, Liibanon ja Türgi on näidanud üles pagulaste suhtes, ning nõuab, et suurendataks ELi ja liikmesriikide rahalist abi, mille eesmärk on reageerida pagulaste ja neid vastuvõtvate kogukondade pakilistele vajadustele; rõhutab vajadust tagada, et ELi toetust ei kasutataks käimasoleva sõjalise operatsiooni rahastamiseks ega Süüria pagulaste sunniviisilise tagasisaatmise hõlbustamiseks nn turvatsooni; rõhutab, et tuleb täielikult järgida tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet; lükkab tagasi president Erdoğani avaldused, milles ta ähvardab ELi pagulaste tulvaga;

17. kordab oma13. märtsi 2019. aasta resolutsioonis (mis käsitleb komisjoni 2018. aasta aruannet Türgi kohta)[4] antud soovitust komisjonil ja Euroopa Liidu Nõukogul kooskõlas läbirääkimisraamistikuga ühinemisläbirääkimised Türgiga ametlikult peatada ning et igasugune poliitiline koostöö ELi ja Türgi vahel peaks tuginema demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi käsitlevatele tingimuslikkuse sätetele;

18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO-le, Türgile, rahvusvahelise Süüria toetusrühma liikmetele ning kõigile konfliktiosalistele ja tagada selle teksti tõlkimine araabia ja türgi keelde.

 

[1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0215.

[2] Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).

[3] Nõukogu 31. mai 2013. aasta otsus 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 147, 1.6.2013, lk 14).

[4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0200.

Viimane päevakajastamine: 23. oktoober 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika