Menetlus : 2019/2755(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0131/2019

Esitatud tekstid :

B9-0131/2019

Arutelud :

PV 23/10/2019 - 18
CRE 23/10/2019 - 18

Hääletused :

PV 24/10/2019 - 8.9
CRE 24/10/2019 - 8.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


<Date>{21/10/2019}21.10.2019</Date>
<NoDocSe>B9-0131/2019</NoDocSe>
PDF 129kWORD 43k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>suuliselt vastatavate küsimuste B9-0052/2019 ja B9-0053/2019 alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 136 lõikele 5</TitreRecueil>


<Titre>otsingu- ja päästetegevuse kohta Vahemerel</Titre>

<DocRef>(2019/2755(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Annalisa Tardino, Tom Vandendriessche</Depute>

<Commission>{ID}fraktsiooni ID nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>


B9-0131/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon otsingu- ja päästetegevuse kohta Vahemerel

(2019/2755(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse ÜRO 1951. aasta Genfi konventsiooni, ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni, 1974. aasta rahvusvahelist konventsiooni inimelude ohutusest merel ning 1979. aasta rahvusvahelist mereotsingute ja -pääste konventsiooni,

 võttes arvesse 2018. aastal sõlmitud turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepet,

 võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2002. aasta direktiivi 2002/90/EÜ, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele[1] (kaasaaitamise direktiiv),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel[2](tagasisaatmise direktiiv),

 võttes arvesse 3. oktoobril 2019. aastal toimunud kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni kuulamist otsingu- ja päästetegevuse kohta Vahemerel,

 võttes arvesse küsimusi Vahemerel toimuva otsingu- ja päästetegevuse kohta, mis on esitatud nõukogule (O-000024/2019 – B9-0052/2019) ja komisjonile (O-000025/2019 – B9-0053/2019),

 võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et viimased viis aastat on Euroopa pidanud tulema toime enneolematu rändekriisiga, mis veel endiselt kestab;

B. arvestades, et rändajad jõuavad Aafrikast või muudest maailma eri paigust Euroopasse eelistatult Vahemerd ületades;

C. arvestades, et ebaseaduslike rändajate abistamist Vahemere ületamisel võidakse käsitada inimsmugeldamisena, mis kujutab endast rasket kuritegu;

D. arvestades, et osa vabaühendustele kuuluvaid aluseid viivad Vahemerel läbi otsingu- ja päästeoperatsioone ilma, et nad koordineeriksid neid vastavate keskustega, mis on loodud rahvusvahelise mereotsingute ja -pääste konventsiooni kohaselt;

E. arvestades, et meresõiduks kõlbmatute aluste kasutamine ohustab inimelusid ja toob endaga kaasa mitte üksnes surma, vaid häirib ka kaubalaevade tegevust Vahemerel;

F. arvestades, et rannikuäärsed liikmesriigid ja liikmesriigid, kes on asuvad liidu välispiiril, on Angela Merkeli avatud uste poliitika tagajärgedega toimetulekul üksi jäetud;

1. nõustub, et liikmesriikidel tuleks vajaduse korral lubada kehtestada kontroll sisepiiridel, et kindlustada sisejulgeolek Euroopa Liidus ja oma riigis;

2. rõhutab, et vabaühenduste aluste kaptenid ja meeskonnad peaksid lõpetama rändajate smugeldamise otsingu- ja päästetegevuse katte all, kuna see kujutab endast kuritegu; rõhutab, et nad peavad järgima otsingu- ja päästetegevust koordineerivate keskuste antud juhiseid ja liikmesriikide õigusakte;

3. kutsub komisjoni üles jälgima ja uurima Vahemerel tegutsevate vabaühenduste, eriti ELi poolt rahastatavate, otsingu- ja päästetegevust; nõuab, et liikmesriigid võtaksid meetmeid, et vältida vabaühenduste muutumist ebaseaduslikele rändajatele taksoteenuse osutajateks, kuna sellega luuakse tõmbetegur, mis paneb omakorda ohtu rohkem elusid;

4. kinnitab, et Frontex saab otsingu- ja päästetegevust viia läbi üksnes juhul, kui liikmesriik on seda palunud, kuna sellised operatsioonid kuuluvad liikmesriigi pädevusse; märgib, et Frontex ei tohi rändajaid tagasi Liibüasse viia, kuid sama ei kehti Vahemerel tegutsevate vabaühenduste suhtes;

5. märgib, et ajutiselt sõlmitud nn Malta diil (Malta deklaratsioon), milles käsitletakse Vahemere keskosas päästetud rändajate maale lubamise ja ümberpaigutamise küsimusi, on poliitiliselt ebaõnnestunud; tuletab meelde vajadust pikaajalise lähenemise järele tihedas koostöös kolmandate riikidega, eelkõige sisserändajate päritoluriikidega, mis asendaks olemasoleva raamistiku ja mõjutu ajutise lahenduse;

6. toonitab, et ebaseaduslikud rändajad, kellele ei ole varjupaika antud, tuleks saata tagasi nende päritoluriiki nii kiiresti kui põhjendatult võimalik; nõuab, et liikmesriigid ja EL käivitaksid programmid, millega tagataks kolmandates riikides asuvates vastuvõtukeskustes vastuvõetavad tingimused;

7. palub liikmesriikidel viia rändajate õigused kooskõlla ELi kodanike õigustega ja pidada silmas euroopaliku eluviisi kaitsmist, kui nad otsustavad, kas kolmandatest riikidest pärit rändajatele elamis- või varjupaigaõigus anda või mitte; palub liikmesriikidel veel kord rõhutada tagakiusatud isikute piiratud kaitset rahvusvahelise õiguse alusel ja tuletada meelde, et majanduslikel põhjustel rändajatel sellisele kaitsele õigust ei ole;

8. märgib, et Euroopat ei tohiks käsitada Aafrikast majanduslikel põhjustel lahkuvate oportunistide või maailma muudest piirkondadest tulevate kullaotsijate jaoks kõikehõlmava lahendusena;

9. on uute seaduslike rändeteede loomise vastu ja lükkab veendunult tagasi 2018. aasta ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepe sätted;

10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Frontexile, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile ja Europolile.

 

[1] EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17.

[2] ELT L 348, 24.12.2008, lk 98.

Viimane päevakajastamine: 23. oktoober 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika