RESOLUTSIOONI ETTEPANEK otsingu- ja päästetegevuse kohta Vahemerel
21.10.2019 - (2019/2755(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 136 lõikele 5
Lena Düpont
fraktsiooni PPE nimel
B9-0132/2019
Euroopa Parlamendi resolutsioon otsingu- ja päästetegevuse kohta Vahemerel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1951. aasta Genfi konventsiooni, eriti selle artiklit 33, samuti 1967. aasta protokolli, milles käsitletakse pagulasseisundit, ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (UNCLOS), 1974. aasta rahvusvahelist konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLASi konventsioon) ning 1979. aasta rahvusvahelise mereotsingute ja merepääste konventsiooni (SARi konventsioon) muudetud versiooni,
– võttes arvesse kavatsuste ühisdeklaratsiooni kontrollitud hädaolukorras toimimise korra kohta – liikmesriikide (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Malta; Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Soome ja Euroopa Komisjoni juuresolekul) 23. septembril 2019 võetud vabatahtlikke kohustusi prognoositava ajutise solidaarsusmehhanismi jaoks,
– võttes arvesse komisjoni 27. mai 2015. aasta teatist „ELi tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks (2015–2020)“ (COM(2015)0285),
– võttes arvesse oma 18. mai 2017. aasta resolutsiooni ümberpaigutamise toimimise kohta[1],
– võttes arvesse oma 5. juuli 2018. aasta resolutsiooni, mis käsitleb liikmesriikidele määratud suuniseid selle kohta, kuidas vältida humanitaarabi andmise kriminaliseerimist[2],
– võttes arvesse küsimusi Vahemerel toimuva otsingu- ja päästetegevuse kohta, mis on esitatud nõukogule (O-000024/2019 – B9-0052/2019) ja komisjonile (O-000025/2019 – B9-0053/2019),
– võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) hinnangul on 2019. aastal Vahemeres teel Euroopasse hukkunud või kadunuks jäänud arvatavalt juba 933 inimest; arvestades, et alates 2015. aastast on Vahemeres hukkunute arv vähenenud (2015. aastal 3771 hukkunut, 2018. aastal 2277); arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) andmetel on rändetee Liibüast Euroopasse vaatamata saabujate arvu märkimisväärsele vähenemisele (2015. aastal – 1 032 408 saabujat, 2018. aastal 141 472) ikkagi suurima hukkunute arvuga rändetee maailmas (2019. aastal seni 646 hukkunut);
B. arvestades, et elupäästmine on solidaarsusakt ohus olevate inimeste suhtes, eelkõige aga õiguslik kohustus, mis tuleneb nii ÜRO mereõiguse konventsioonist[3], mille on ratifitseerinud kõik ELi liikmesriigid ja mille artiklis 98 on sätestatud nõue, et riik peab andma abi igale merehädalisele, kui ka liidu õigusest;
C. arvestades, et ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 19 lõike 2 punkti g kohaselt, loetuna koos sama konventsiooni artikliga 17, on ette nähtud, et välisriigi laeval on konventsiooni osalisriikide territoriaalmerest rahumeelse läbisõidu õigus ning välisriigi laeva läbisõitu loetakse rannikuriigi rahu, avalikku korda või julgeolekut ohustavaks, kui see laev lastib või lossib kaupa, valuutat või isikuid rannikuriigi tolli-, maksu-, immigratsiooni- või sanitaarvaldkonna õigusakte rikkudes;
D. arvestades, et rahvusvahelise mereõiguse ja meresõiduõiguse kohaselt on riigid kohustatud võtma ennetavaid, varajase hoiatamise ja reageerimise meetmeid, et vähendada merel surmaga lõppevate õnnetuste ohtu, sealhulgas osutades piisavaid ja tulemuslikke otsingu- ja päästeteenuseid;
E. arvestades, et kõigil Vahemerel tegutsevatel laevadel, sealhulgas päästeoperatsioonides osalevatel laevadel, on kohustus järgida asjaomaseid rahvusvahelisi konventsioone ja muid kohaldatavaid reegleid;
F. arvestades, et praegu on Frontexil Vahemerel käsil mereoperatsioonid Themis (millega toetatakse Itaaliat Vahemere keskosas), Poseidon (millega toetatakse Kreekat tema merepiiridel Türgiga) ja Indalo (millega toetatakse Hispaaniat Vahemere lääneosas); arvestades, et 2018. aastal päästeti mereotsingutes ja merepäästes otse Frontexi vahendeid kasutades 37 439 inimest; arvestades, et 2019. aastal on kõigis Frontexi ühistes otsingu- ja päästeoperatsioonides seni päästetud 25 982 migranti, neist 1582 Vahemere keskosas; arvestades, et Frontex tunnistab, et suurem osa otsingu- ja päästetegevusest toimub väljaspool ühisoperatsiooni Themis tegevuspiirkonda;
G. arvestades, et inimsmugeldajatele ja -kaubitsejatele on migrandid olnud tulutoov äri ja nad kasutavad oma ärimudeli rakendamiseks ära otsingu- ja päästetööde eeskirju ning läheduses asuvaid laevu; arvestades, et on oluline, et EL tugevdaks võitlust smugeldamise vastu;
H. arvestades, et 2018. aasta juunis teatasid Liibüa ametivõimud Liibüa otsingu- ja päästetegevuse olemasolust; arvestades, et Euroopa Komisjoni andmetel peab Liibüa rannikuvalve jätkuvalt merel kinni või päästab sealt palju inimesi – 2018. aastal ligikaudu 15 000 inimest;
1. kordab rahvusvahelises mereõiguses sätestatud kohustust aidata merehädalisi ja palub kõigil liidu liikmesriikidel nii üksikult kui ka liikmesriigina tegutsedes või rahvusvahelistel foorumitel osaledes täielikult täita asjaomase rahvusvahelise õiguse ja liidu õiguse norme; palub kõigil otsingu- ja päästeoperatsioonidega tegelevatel laevadel järgida pädeva päästekoordinatsioonikeskuse juhiseid, mis on antud kooskõlas rahvusvahelise ja liidu õigusega, ning teha koostööd liikmesriikide ametiasutuste ja Frontexiga, et tagada migrantide turvalisus;
2. tunnustab Maltal toimunud ministrite kohtumise tulemusi seoses prognoositavama ja tõhusama ajutise solidaarsusmehhanismi väljatöötamisega ning kutsub kõiki liikmesriike üles selles ajutises mehhanismis osalema;
3. kutsub liikmesriike ja Frontexit üles suurendama pingutusi otsingu- ja päästeoperatsioonide toetamiseks Vahemerel;
4. kutsub kõiki Vahemere piirkonnas tegutsejaid andma merehädaliste kohta teavet otsingu- ja päästetegevuse eest vastutavatele asutustele;
5. kordab oma nõudmist, et komisjon võtaks käesoleva aasta lõpuks vastu suunised liikmesriikidele, täpsustades nendega, milliseid abi vorme ei tohiks kriminaliseerida, et tagada kaasaaitamise kriminaalõigusliku reguleerimise järjekindlus kõikides liikmesriikides ja piirata õigustamatut kriminaliseerimist;
6. palub komisjonil hinnata, millised transiidi- ja päritoluriigid võiksid senistele lisaks veel olla olulised tihedama koostöö tegemiseks ELi suunduva rände küsimustes;
7. palub komisjonil jätkata inimõiguste olukorra jälgimist ning võimaldada jätkuvalt koolitust, varustust ja toetust suutlikkuse suurendamiseks Liibüas;
8. kutsub komisjoni üles jätkama koostööd Liibüaga, et võidelda inimsmugeldajate tegevuse vastu ja vähendada ebaseaduslike Vahemere ületamiste hulka ning tagada lisaks, et Liibüa ametivõimud austaksid inimõigusi;
9. palub komisjonil hinnata ELi rändepoliitika tõmbetegureid ja esitada muudatusettepanekud, et vähendada ebaseaduslikku majandusrännet kolmandatest riikidest ELi;
10. tuletab meelde, et ELi rändepoliitika peab põhinema majandusmigrantide ja pagulaste selgel eristamisel ning et seaduslikke teid ja humanitaarkoridore on võimalik luua ainult pagulaste jaoks ja ELi suunduvat ebaseaduslikku majandusrännet tuleb oluliselt vähendada;
11. palub komisjonil alustada tööd otsingu- ja päästetegevuse tarbeks kestlikuma, usaldusväärsema ja püsivama uue lähenemisviisi väljatöötamiseks, et välja vahetada praegused ajutised lahendused, ja võimaldada liikmesriikidele materiaalset, rahalist ja tegevustoetust, et otsingu- ja päästeoperatsioone paremini koordineerida;
12. palub komisjonil jätkata ELi koostöö edendamist päritolu- ja transiidiriikidega, et võidelda ebaseadusliku rände, migrantide ebaseadusliku üle piiri toimetamise, migrantide smugeldamise võrgustike ning sellega seonduva kuritegevuse ja inimkaubanduse vastu ja suurendada lisaks stiimuleid kodumaale tagasipöördumiseks;
13. palub komisjonil esitada ettepanekud eesmärgiga luua ELi välispiiridel ühised saabumiskeskused, kus ELi ametiasutused saaksid kiiresti hinnata iga üksikisiku õigust varjupaigale;
14. palub komisjonil võtta varjupaigareeglite reformi kavandatud taasalustamisel kavva ka meritsi saabuvate inimeste jätkusuutliku ja õiglase ümberpaigutamise mehhanismi;
15. palub siin käsitletud küsimuste eest vastutava(te)l tulevas(t)el komisjoni volinikul (volinikel) anda 2020. aasta alguseks parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile aru toimunud muutuste kohta;
16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Frontexile, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile, Europolile, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile ja Rahvusvahelisele Migratsiooniorganisatsioonile.
- [1] ELT C 307, 30.8.2018, lk 137.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0314.
- [3] Vt ka 1974. aasta SOLASi konventsioonis, 1979. aasta SARi konventsioonis ja 1989. aasta vara merepääste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud kohustusi.