RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta
22.10.2019 - (2019/2883(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Jörg Meuthen, Lars Patrick Berg, Guido Reil
fraktsiooni ID nimel
B9-0155/2019
Euroopa Parlamendi resolutsioon Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17. oktoobri 2019. aasta otsust Albaania ja Põhja-Makedooniaga ühinemisläbirääkimiste alustamine edasi lükata,
– võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta avaldusi Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et komisjon on kaks aastat järjest jõudnud järeldusele, et mõlemad riigid on valmis ühinemisläbirääkimisi alustama;
B. arvestades, et Euroopa Ülemkogu keeldub ühinemisläbirääkimiste alustamisega nõustumast;
C. arvestades, et Euroopa Ülemkogu keeldumine kajastab liikmesriikide muret oma kodanike julgeoleku ja heaolu pärast ning riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide nõuetekohase kasutamise pärast;
1. kiidab Euroopa Ülemkogu otsuse heaks;
2. rõhutab, et Albaania ja Põhja-Makedoonia majanduslik olukord on raske ega vasta Euroopa normidele ning seda iseloomustavad suur tööpuudus ja väga madalad palgad;
3. märgib, et Albaania ja Põhja-Makedoonia riiklikud institutsioonid on väga tundlikud ning kohtusüsteemi reformimisel, et suurendada kohtuasutuste sõltumatust, vastutust ja professionaalsust, on tehtud vähe edusamme;
4. märgib murega, et laialt levinud korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevust ei ole suudetud kuigivõrd ohjeldada;
5. rõhutab, et kõrgel tasandil levinud korruptsioon, tõsised puudused õigusriigi toimimises ja keerulised õigusmenetlused takistavad endiselt Albaaniasse ja Põhja-Makedooniasse investeerimist ning pidurdavad nende arengut;
6. rõhutab, et eriti nõrk on Albaania ja Põhja-Makedoonia haridus- ja tööhõivepoliitika;
7. märgib, et Albaania ja Põhja-Makedoonia kodanike erakordselt suur rahulolematus oma riigi olukorraga väljendub paljude kodanike väljarännusoovis; juhib tähelepanu sellele, et Gallupi viimase ülemaailmse uuringu kohaselt tahab 60% Albaania täiskasvanud elanikkonnast riigist lahkuda[1];
8. rõhutab, et mõlemad riigid kannatavad ajude äravoolu all ja Albaania on Gallupi uuringus ajude äravoolu indeksi tipus; märgib sellega seoses, et Albaanias tahab 32% ja Põhja-Makedoonias 30% kõrgharidusega noortest täiskasvanutest oma riigist lahkuda; rõhutab, et ajude äravool kahjustab tõsiselt tootlikkust, kuna Albaaniasse ja Põhja-Makedooniasse jääb madala kvalifikatsiooniga tööjõud;
9. märgib, et ei Albaania ega ka Põhja-Makedoonia valitsus ei ole ikka veel esitanud kava selle suundumuse peatamiseks ja olukorra muutmiseks;
10. kahetseb, et komisjon ei ole siiani mineviku poliitilistest vigadest õppust võtnud; märgib seejuures, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine ei ole põhjustanud üksnes ajude äravoolu, vaid ka suure hulga vaeste väljarändajate ümberasumise Lääne- ja Põhja-Euroopa jõukamatesse riikidesse; juhib tähelepanu sellele, et see on tekitanud riikides ja linnades hulgaliselt sotsiaalseid probleeme;
11. märgib, et 12 aastat pärast ühinemist on Rumeenia ja Bulgaaria endiselt hõlmatud koostöö- ja kontrollimehhanismiga, mis oli mõeldud üleminekuvahendiks, et jälgida ja toetada mõlema riigi kohtureformi ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust;
12. märgib, et Rumeenial ja Bulgaarial on endiselt tõsiseid raskusi ELi vahendite kasutamisega, seda peamiselt korruptsiooni ja napi haldussuutlikkuse tõttu;
13. kutsub Euroopa Ülemkogu üles neid probleeme silmas pidades lõpetama ühinemisläbirääkimiste kavandamise ja taotlema komisjonilt ettepanekut uue partnerluse loomiseks nende riikidega;
14. rõhutab, et Albaania ja Põhja-Makedoonia said rahalist abi ühinemiseelse abi I rahastamisvahendi (IPA I 2007–2013) raames ja neid toetatakse ka IPA II-st (2014–2020) ning et IPA III (20212027) raames luuakse veelgi rahastamisvahendeid;
15. kutsub komisjoni üles jälgima rahastamise kasutamist Põhja-Makedoonias ning esitama parlamendile selle kohta üksikasjaliku aruande;
16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Albaania ja Põhja-Makedoonia valitsusele ja parlamendile.