Menetlus : 2019/2883(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0156/2019

Esitatud tekstid :

B9-0156/2019

Arutelud :

PV 23/10/2019 - 21
CRE 23/10/2019 - 21

Hääletused :

PV 24/10/2019 - 8.10
CRE 24/10/2019 - 8.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0050

<Date>{22/10/2019}22.10.2019</Date>
<NoDocSe>B9-0156/2019</NoDocSe>
PDF 135kWORD 43k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2883(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Anna Fotyga, Witold Jan Waszczykowski, Adam Bielan, Ryszard Czarnecki, Karol Karski, Zdzisław Krasnodębski, Angel Dzhambazki</Depute>

<Commission>{ECR}fraktsiooni ECR nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0156/2019

B9-0156/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta

(2019/2883(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. detsembri 2005. aasta otsust anda Põhja-Makedooniale (tollane nimi: endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik) ELi kandidaatriigi staatus ja 26.–27. juuni 2014. aasta otsust anda Albaaniale ELi kandidaatriigi staatus,

 võttes arvesse ELi ja Lääne-Balkani riikide 17. mai 2018. aasta tippkohtumisel vastu võetud Sofia deklaratsiooni ja sellele lisatud Sofia prioriteetide kava,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Albaania ja Põhja-Makedoonia kohta,

 võttes arvesse 6. veebruaril 2019 allkirjastatud Põhja-Makedoonia NATOga ühinemise protokolli,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et Euroopa Liidu laienemine kujutab endast jätkuvalt strateegilist investeeringut rahu, demokraatia, jõukuse, julgeoleku ja stabiilsuse tagamisse Euroopas;

B. arvestades, et komisjon on soovitanud alustada Albaania ja Põhja-Makedooniaga ühinemisläbirääkimisi, kuna need riigid on saavutanud head edu põhiprioriteetide järgimises;

C. arvestades, et Albaania ja Põhja-Makedoonia on jätkuvalt teinud edusamme ühinemisläbirääkimiste alustamiseks vajalike poliitiliste kriteeriumide ja viie põhiprioriteedi täitmisel, samuti demokraatlike institutsioonide ja tavade tugevdamisel;

D. arvestades, et Balkani piirkond on Euroopa Liidule strateegiliselt tähtis;

E. arvestades, et Põhja-Makedoonia puhul andis endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Kreeka vaheliste erimeelsuste lahendamist ja strateegilise partnerluse loomist käsitlev 17. juuni 2018. aasta Prespa leping hädavajaliku positiivse signaali stabiilsuse ja leppimise saavutamiseks ning avas tee selle riigi ELiga ühinemisele;

F. arvestades, et 17.–18. oktoobril 2019 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel blokeeris Prantsusmaa, keda toetasid ka Madalmaad ja Taani, ühinemisläbirääkimiste alustamise Albaania ja Põhja-Makedooniaga, tuues põhjenduseks, et neil kahel riigil on veel vaja reforme jätkata;

G. arvestades, et Albaania on NATO liige alates 2009. aastast ja Põhja-Makedooniat saab peagi NATO 30. liige;

1. väljendab suurt pettumust seoses sellega, et ühinemisläbirääkimiste alustamine Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga on blokeeritud, hoolimata asjaolust, et mõlemad riigid on selgelt täitnud nõukogu seatud kriteeriumid;

2. on veendunud, et selle protsessi edasilükkamine, hoolimata mõlema riigi edusammudest, on strateegiline viga, mis kahjustab ELi mainet ja võib nõrgendada mõjusaimat ELi käsutuses olevat pehmet jõudu – liidu liikmeks saamise väljavaadet;

3. rõhutab, et Lääne-Balkani riikide ELiga ühinemise protsessi seiskamine võib viia kogu selle piirkonna destabiliseerumiseni ning aeglustada või koguni täielikult peatada Euroopa-suunaliste reformide elluviimine teistes läbirääkijariikides;

4. on mures ka selle pärast, et laienemise takerdumine võib ka otse mõjutada ELi julgeolekut ja heaolu, sest see võib järk-järgult tõugata kõiki Lääne-Balkani riike kolmandate riikide poole, kes juba püüavad selles piirkonnas oma mõju suurendada, sealhulgas Venemaa ja Hiina poole;

5. toetab kindlalt laienemispoliitikat kui ELi ühte põhiprioriteeti;

6. kordab, et vastavalt ELi lepingu artiklile 49 võib iga Euroopa riik taotleda Euroopa Liidu liikmeks saamist tingimusel, et ta järgib Kopenhaageni kriteeriume ja demokraatia põhimõtteid ning austab põhivabadusi, inim- ja vähemuste õigusi ja õigusriigi põhimõtet;

7. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Albaania, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo ning Serbia valitsusele ja parlamendile.

Viimane päevakajastamine: 23. oktoober 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika