Menetlus : 2019/2859(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0171/2019

Esitatud tekstid :

B9-0171/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 14/11/2019 - 5.6

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0056

<Date>{07/11/2019}7.11.2019</Date>
<NoDocSe>B9-0171/2019</NoDocSe>
PDF 179kWORD 54k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 112 lõigetele 2 ja 3</TitreRecueil>


<Titre>komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ja alakombinatsioone MON 89034 × NK603 × DAS-40278-9, 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ning NK603 × DAS-40278-9 sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003</Titre>

<DocRef>(D062828/04 – 2019/2859(RSP))</DocRef>


<Commission>{ENVI}Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon</Commission>

Vastutavad parlamendiliikmed: <Depute>Tilly Metz

Günther Sidl, Anja Hazekamp, Eleonora Evi, Sirpa Pietikäinen</Depute>


B9-0171/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ja alakombinatsioone MON 89034 × NK603 × DAS-40278-9, 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ning NK603 × DAS-40278-9 sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003

(D062828/04 – 2019/2859(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ja alakombinatsioone MON 89034 × NK603 × DAS-40278-9, 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ning NK603 × DAS-40278-9 sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D062828/04),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta[1], eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

 võttes arvesse 12. juulil 2019 toimunud hääletust määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees, mille tulemusel arvamust ei esitatud, ning arvestades, et 16. septembril 2019 apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel ei esitatud samuti arvamust;

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)[2] artikleid 11 ja 13,

 võttes arvesse Euroopa Toiduohutusametis (EFSA) 28. novembril 2018 vastu võetud ja 16. jaanuaril 2019 avaldatud arvamust[3],

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele[4],

 võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

 võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A. arvestades, et 11. jaanuaril 2013 esitas Dow AgroSciences Europe (edaspidi „taotleja“) Dow AgroSciences LLC nimel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 15 ja 17 taotluse geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 × DAS-40278-9 (edaspidi „mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais“) ja selle alakombinatsioone sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks; arvestades, et taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muul otstarbel kui toiduks või söödaks, kuid ei kasutata viljelemiseks;

B. arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi seitse alakombinatsiooni on juba loa saanud või neile loa andmine eraldi menetluse alusel on pooleli; arvestades, et ülejäänud kolm alakombinatsiooni (MON 89034 x NK603 x DAS-40278-9, 1507 x NK603 x DAS-40278-9 ja NK603 x DAS 40278-9) on hõlmatud komisjoni rakendusotsuse eelnõuga;

C. arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais on saadud nelja geneetiliselt muundatud maisi transformatsiooni ristamisel ja see on vastupidav glufosinaati, glüfosaati ja 2,4-D sisaldavate herbitsiidide suhtes ning toodab kolme insektitsiidset valku („Bt“ või „Cry“ valke): Cry1A.105, Cry2Ab2 ja Cry1F, mis on toksilised teatavate liblikaliste vastsetele[5];

D. arvestades, et EFSA võttis 28. novembril 2018 vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 16. jaanuaril 2019[6];

E. arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 sedastatakse, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnesoleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid;

F. arvestades, et taotleja ei esitanud EFSA-le andmeid komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohaldamisalasse kuuluva kolme alakombinatsiooni kohta[7];

Liikmesriikide märkused ja sõltumatu uuring

G. arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul EFSA-le palju kriitilisi märkusi[8]; arvestades, et need kriitilised märkused hõlmavad tähelepanekut, et taotleja esitatud andmed on nõuetekohase riskihindamise tagamiseks ebapiisavad, et EFSA läbiviidud riskihindamine ei ole praegusel kujul piisav, sest sellega ei hinnatud mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi üldist ohutust ja võimalikku toksilisust inimestele, loomadele ja keskkonnale, et EFSA ei võtnud arvesse hiljutisi uuringuid Bt-toksiinide võimaliku toksilisuse kohta, ja et on võimatu teha järeldusi mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisiga seotud terviseohtude kohta, ilma et oleks läbi viidud pikaajalist söötmisuuringut, et hinnata nõuetekohaselt mürgisust elundite suhtes ja reproduktiivtoksilisust ning immuunsüsteemi reaktsioone, milles võetakse arvesse täiendavate herbitsiidide tegelike jääkide taset ning võimalikku koostoimelist ja kumulatiivset toimet.

H. arvestades, et ühes sõltumatus uuringus[9] jõutakse ka järeldusele, et EFSA riskihindamine ei ole praegusel kujul vastuvõetav, kuna selles ei ole nõuetekohaselt hinnatud mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi üldist ohutust ja võimalikku toksilisust;

I. arvestades, et selles sõltumatus uuringus leitakse, et EFSA oleks pidanud võtma võrdleva analüüsi tulemused üksikasjalikumate uuringute lähtepunktiks, kuna analüüs näitas, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi ja selle tavapärase vaste vahel on palju olulisi erinevusi, eriti kui mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi töödeldi täiendavate herbitsiididega;

J. arvestades, et sõltumatus uuringus jõutakse ka järeldusele, et neid olulisi erinevusi silmas pidades oleks EFSA pidanud taotlema pikaajalise söötmisuuringu ja/või mitme põlvkonna uuringu läbiviimist, et põhjalikult hinnata mürgisust elundite suhtes ja reproduktiivtoksilisust ja immuunsüsteemi reaktsioone, võttes samal ajal arvesse Bt-toksiinide suurt kogust ja täiendavate herbitsiidide tegelikke jääke ning võimalikku koostoimelist ja kumulatiivset toimet;

Herbitsiidijääkide, metaboliitide ja kokteiliefekti puudulik hindamine

K. arvestades, et mitmed uuringud näitavad, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete kultuuride kasvatamise tagajärjel hakatakse täiendavaid herbitsiide peamiselt herbitsiiditolerantse umbrohu tekke tõttu rohkem kasutama[10]; arvestades, et sellest tulenevalt tuleb eeldada, et mitmekordselt transformeeritud muundatud mais puutub kokku nii glufosinaadi, glüfosaadi, kvisalofopi ja 2,4-D suuremate kui ka korduvannustega, mis võivad viia nende ainete jääkide suurema esinemiseni saagis;

L. arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse osas on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et sellele vastupidiselt liigitas Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) – Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud keskus – 2015. aastal glüfosaadi tõenäoliselt inimestele kantserogeenseks aineks;

M. arvestades, et EFSA väitel ei ole toksikoloogilisi andmeid, mis võimaldaksid hinnata glüfosaaditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud glüfosaadi lagunemisproduktidest tarbijatele tulenevat riski[11];

N. arvestades, et glufosinaat on klassifitseeritud 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks ning seetõttu kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud piirkriteeriumid[12]; arvestades, et glufosinaat oli liidus kasutamiseks heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõppes 31. juulil 2018[13];

O. arvestades, et ühe geneetiliselt muundatud taimede aretamisega tegeleva eksperdi hiljutises artiklis seatakse küsimärgi alla 2,4-D suhtes tolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride ohutus, kuna selle aine lagunemisel tekivad tsütotoksilised lagunemisproduktid[14];

P. arvestades, et geneetiliselt muundatud taimedes leiduvate herbitsiidijääkide ja nende lagunemisproduktide hindamist ei loeta EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu ei ole seda GMOde kasutamiseks loa andmise menetluse osana ette võetud; arvestades, et see põhjustab probleeme, sest asjaomaste geneetiliselt muundatud taimede puhul võib see, kuidas taim täiendavaid herbitsiide lagundab, ning lagunemisproduktide (edaspidi „metaboliidid“) koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise[15];

Q. arvestades, et tulenevalt spetsiifilistest põllumajandustavadest herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede kasvatamisel esineb herbitsiidide kasutamises ja seega ka taimede kokkupuutes nendega konkreetseid seaduspärasusi, samuti tekivad erinevate herbitsiidide jääkide ja nende metaboliitide koosmõjud, mis nõuavad erilist tähelepanu; arvestades, et EFSA ei ole neid arvesse võtnud;

R. arvestades, et seetõttu ei saa järeldada, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi või selle alakombinatsioonide tarbimine oleks inimeste või loomade tervisele ohutu;

Jääkide piirnormide ja nendega seotud kontrolli puudumine

S. arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 396/2005[16], mille eesmärk on tagada tarbijakaitse kõrge tase, tuleks kolmandates riikides toodetud toidule ja söödale kehtestada konkreetsed jääkide piirnormid, kui pestitsiidide kasutamise tulemuseks on liidu põllumajandustavadest tulenevaga võrreldes erinev jääkide tase; arvestades, et imporditud herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride puhul on see tõepoolest nii, kuna nende kasvatamisel kasutatakse rohkem herbitsiide kui geneetiliselt muundamata põllukultuuride puhul;

T. arvestades aga, et vastavalt EFSA 2018. aasta ülevaatele glüfosaadi jääkide kehtivate piirnormide kohta ei olnud kättesaadavad andmed piisavad selleks, et tuletada glüfosaadi jääkide piirnormid ja riskihindamise väärtused seoses geneetiliselt muundatud maisiga, millel on EPSPSi muudatus[17]; arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisil on EPSPSi muudatus[18];

U. arvestades, et määruse (EÜ) nr 396/2005 kohaselt tuleks liidus lubamatute toimeainete, näiteks glufosinaadi jääke toiduks ja söödaks imporditud põllukultuurides hoolikalt kontrollida ja jälgida[19];

V. arvestades, et liidu viimase kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi (aastateks 2020, 2021 ja 2022) kohaselt ei ole liikmesriigid kohustatud mõõtma imporditud maisis sisalduvat glufosinaadi (ega ühegi muu herbitsiidi) jääki (vaatamata sellele, kas tegu on geneetiliselt muundatud maisiga või mitte)[20]; arvestades, et ei saa välistada, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais, selle alakombinatsioonid või sellest saadud toidu- ja söödatooted ületavad jääkide piirnorme, mis tuleks kehtestada ja mida tuleks jälgida, et tagada tarbijakaitse kõrge tase;

Bt-valgud

W. arvestades, et mitmes uuringus on täheldatud, et kokkupuude Bt-valkudega on põhjustanud kõrvaltoimeid, mis võivad mõjutada immuunsüsteemi, ning et mõnel Bt-valgul võivad olla adjuvandi omadused[21], mis tähendab, et need võivad suurendada teiste valkude allergeensust, millega nad kokku puutuvad;

X. arvestades, et ühe EFSA GMO-komisjoni liikme poolt vastu võetud vähemuse arvamuses, mis koostati sarnase mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi ja selle alakombinatsioonide hindamise käigus, leiti, et kui Bt-valkude ekspressiooniga kasutusviiside puhul ei ole soovimatut mõju immuunsüsteemile kunagi tuvastatud, võib see tuleneda asjaolust, et toksilisuse uuringutes, mida praegu soovitatakse ja EFSAs geneetiliselt muundatud taimede ohutuse hindamiseks tehakse, ei olnud neid võimalik täheldada, sest need uuringud ei sisalda selleks eesmärgiks kohaseid katseid[22];

Y. arvestades, et hiljutine uuring näitab, et seemnete neonikotinoididega töötlemise kiire kasv Ameerika Ühendriikides langeb kokku geneetiliselt muundatud Bt-maisi sagedasema külvamisega[23]; arvestades, et Euroopa Liit on mesilastele ja teistele tolmeldajatele avalduva mõju tõttu keelustanud kolme neonikotinoidi kasutamise välitingimustes, sealhulgas seemnete katmiseks[24];

Z. arvestades, et herbitsiidijääkide ja nende metaboliitide võimaliku koostoime hindamist Bt-valkudega ei peeta EFSA GMO-komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu seda riskihindamise raames ei tehta;

Ebademokraatlik otsustusprotsess

AA. arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 12. juulil 2019 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei toetanud loa andmist; arvestades, et 16. septembril 2019 apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel ei esitatud samuti arvamust;

AB. arvestades, et komisjon tunnistab probleemi seoses asjaoluga, et ta jätkab GMOdele loa andmise otsuste vastuvõtmist ilma liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuseta, mis on tootelubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid on geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubade puhul muutunud normiks[25]; arvestades, et komisjoni president on seda tava korduvalt tauninud ja nimetanud seda ebademokraatlikuks[26];

AC. arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (3 resolutsiooni); arvestades, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei pooldanud nende GMOde lubamist; arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski GMOdele lubade andmist;

AD. arvestades, et kui apellatsioonikomitees ei saavutata liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust, saab komisjon keelduda GMOdele loa andmisest, ilma et selleks oleks vaja ühtegi õigusakti muuta[27];

1. on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2. on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldpõhimõtetega[28] luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrgel tasemel kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3. palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4. kordab oma valmisolekut jätkata tööd komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011; palub nõukogul kiiremas korras jätkata selle komisjoni ettepanekuga seotud tööd;

5. palub seniks komisjonil kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõikega 3 lõpetada GMOde kasvatamiseks või toidu ja söödana kasutamiseks lubade andmine juhtudel, mil liikmesriigid apellatsioonikomitees arvamust ei esita;

6. kutsub komisjoni üles mitte lubama herbitsiiditolerantseid geneetiliselt muundatud põllukultuure enne, kui jääkidega seotud terviseriske on iga juhtumi puhul eraldi põhjalikult uuritud, mis eeldab geneetiliselt muundatud põllukultuuride täiendavate herbitsiididega pihustamise jääkide, herbitsiidide metaboliitide ja võimaliku kombineeritud mõju täielikku hindamist;

7. palub komisjonil täiendavate herbitsiidide kasutamine ja nende jääkide riskihindamine täielikult integreerida herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamisse, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taime tahetakse liidus kasvatada või toidu ja söödana kasutamiseks liitu importida;

8. palub komisjonil mitte anda toidu või söödana kasutamiseks importimise luba geneetiliselt muundatud taimedele, mis on muudetud tolerantseks mõne herbitsiidi suhtes, mille kasutamine ei ole liidus lubatud;

9. palub komisjonil mitte anda luba mis tahes mitmekordsete transformatsioonide alakombinatsioonidele, kui EFSA ei ole neid taotleja esitatud täielike andmete alusel põhjalikult hinnanud;

10. on eeskätt seisukohal, et selliste alakombinatsioonide heakskiitmine, mille kohta ei ole esitatud ohutusandmeid, mida ei ole veel katsetatud või mida ei ole koguni veel loodud, on vastuolus määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldiste toidualaste õigusnormide põhimõtetega;

11. kutsub EFSAt üles edasi arendama ja süstemaatiliselt kasutama meetodeid, mis võimaldavad tuvastada mitmekordsete transformatsioonide soovimatut mõju, sh seoses Bt-toksiinide adjuvantsete omadustega;

12. kutsub komisjoni üles käsitlema liidu kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest, näiteks Pariisi kliimakokkuleppest, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt „liidu õiguse asjakohaste sätetena“ ja/või „õiguspäraste teguritena“, osutama neile väärilist tähelepanu ja andma teada, kuidas neid on otsustusprotsessis arvesse võetud;

13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

[2] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[3] Teaduslik arvamus geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 × DAS‐40278‐9 ja alakombinatsioonide (päritolust sõltumatult) hindamise kohta toiduks ja söödaks kasutamisel, importimisel ja töötlemisel määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA‐GMO‐NL‐2013‐112), EFSA Journal 2019;17 (1): 5522, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2019.5522

[4] Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles on esitatud vastuväited GMOde lubamise kohta. Lisaks on parlament üheksandal ametiajal vastu võtnud järgmised resolutsioonid:

– Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG (SYN‑ØØØJG‑2) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0028);

– Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba A2704‑12 (ACS‑GMØØ5‑3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0029);

– Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS‑40278‑9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS‑40278‑9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0030);

[5] EFSA arvamus, lk 10, tabel 4. Liblikalised on selts putukaid, mis hõlmab päevaliblikaid ja ööliblikaid.

[6] Teaduslik arvamus geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 × DAS‐40278‐9 ja alakombinatsioonide (päritolust sõltumatult) hindamise kohta toiduks ja söödaks kasutamisel, importimisel ja töötlemisel määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA‐GMO‐NL‐2013‐112), EFSA Journal 2019; 17(1):5522, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2019.5522

[7] EFSA arvamus, lk 20.

[8] Liikmesriikide märkustega mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi kohta on võimalik tutvuda EFSA küsimuste registris: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/login?

[10] Vt näiteks: Bonny S, „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“ („Geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid, umbrohi ja taimemürgid: ülevaade ja mõju“), Environmental Management, jaanuar 2016, 57(1): lk 31-48,

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738 ja Benbrook, C.M. „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. – the first sixteen years“ („Geneetiliselt muudetud põllukultuuride mõju pestitsiidikasutusele USAs – esimesed 16 aastat“), Environmental Sciences Europe, 28. september 2012, Vol. 24(1), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24

[11] EFSA järeldused toimeaine glüfosaadi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta, EFSA Journal 2015; 13(11):4302, lk 3, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4302

[12] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

[14] Lurquin, P.F.„Production of a toxic metabolite in 2, 4-D-resistant GM crop plants“ („Mürgise metaboliidi tootmine 2,4-D-resistentsetes geneetiliselt muundatud põllukultuurides“), 3 Biotech (2016), 6(1): 1–4, https://link.springer.com/article/10.1007/s13205-016-0387-9#CR25

[15] See on nii glüfosaadi puhul, nagu on sedastatud EFSA hinnangus glüfosaadijääkide kehtivate maksimaalsete piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12, EFSA Journal 2018;16(5):5263, lk 12, https://www.efsa.europa.eu/fr/efsajournal/pub/5263

[16] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1). Vt põhjendus 26.

[17] „Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels for penoxsulam according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005“ („Põhjendatud arvamus penokssulaami jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12“). EFSA Journal (2018); 16(5):5263, lk 4. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2018.5263

[18] EFSA arvamus, lk 10, tabel 4.

[19] Vt määruse (EÜ) nr 396/2005 põhjendust 8.

[20] Komisjoni 28. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/533 ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2020, 2021 ja 2022, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (ELT L 88, 29.3.2019, lk 28).

[21] Ülevaate saamiseks vt Rubio Infante, N., & Moreno-Fierros, L. (2016) „An overview of the safety and biological effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in mammals“ („Ülevaade Bacillus thuringiensis Cry toksiinide turvalisusest ja bioloogilisest mõjust imetajatele“), Journal of Applied Toxicology, mai 2016, 36(5): lk 630–648.

http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/jat.3252/full

[22] Taotlus EFSA-GMO-DE-2010-86 (Bt11 x MIR162 x 1507 x GA21 maisi ja kolme alakombinatsiooni kohta, päritolust sõltumata), vähemuse arvamus, EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni liige J. M. Wal, EFSA Journal 2018;16(7):5309, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2018.5309, lk 34.

[23] Douglas, M.R. & Tooker, J.F. „Large-Scale Deployment of Seed Treatments Has Driven Rapid Increase in Use of Neonicotinoid Insecticides and Preemptive Pest Management in U.S. Field Crops“ („Seemnete puhtimise ulatuslik kasutuselevõtt on kiiresti suurendanud neonikotinoide sisaldavate putukamürkide ja ennetava kahjuritõrje kasutamist põllukultuuride kasvatamisel USAs“), Environmental Science & Technology 2015, 49, 8, 5088–5097, avaldamiskuupäev (veebis): 20. märts 2015. https://pubs.acs.org/doi/10.1021/es506141g

[25] Vt näiteks komisjoni 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskiri ja 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskiri.

[26] Vt näiteks Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgu avakõne, mis on lisatud järgmisele Euroopa Komisjonile antud poliitikasuunistele (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).

[27] Määruse (EL) nr 182/2011 (artikli 6 lõike 3) kohaselt komisjon võib loa anda, kuid ei pea seda tegema, kui apellatsioonikomitees ei ole selle toetuseks saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.

[28] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

Viimane päevakajastamine: 11. november 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika