RESOLUTSIOONI ETTEPANEK käimasolevate läbirääkimiste kohta Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma uue partnerluslepingu üle
18.11.2019 - (2019/2832(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 136 lõikele 5
Tomas Tobé
arengukomisjoni nimel
B9‑0175/2019
Euroopa Parlamendi resolutsioon käimasolevate läbirääkimiste kohta Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma uue partnerluslepingu üle
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 23. juunil 2000. aastal Cotonous allkirjastatud partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (Cotonou leping)[1] ning selle läbivaatamisi 2005. ja 2010. aastal[2],
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2017. aasta soovitust võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma vahelise partnerluslepingu üle[3],
– võttes arvesse oma 4. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni AKV-ELi suhete tuleviku kohta pärast 2020. aastat[4] ja 14. juuni 2018. aasta resolutsiooni eelseisvate läbirääkimiste kohta Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma uue partnerluslepingu üle[5],
– võttes arvesse nõukogule ja komisjonile esitatud küsimust käimasolevate läbirääkimiste kohta Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma uue partnerluslepingu üle (O-000000/2019 – B9‑0000/2019),
– võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,
– võttes arvesse arengukomisjoni resolutsiooni ettepanekut,
A. arvestades, et läbirääkimised Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma uue partnerluslepingu üle veel jätkuvad ning need kestavad tõenäoliselt kauem, kui esialgu arvati;
B. arvestades, et Cotonou lepingu tugevus ja selle acquis põhinevad teataval eripäral, mida tuleb säilitada ja tugevdada;
C. arvestades, et AKV-ELi suhted on väga olulised, eriti praeguses olukorras, kus mitmepoolne süsteem on surve all ja seda seatakse kahtluse alla; arvestades, et Cotonou leping on tänu osalevate riikide arvule ning partnerluse sisule ja struktuurile meie mitmepoolse süsteemi tähtis osa, ning arvestades, et seda partnerlust tuleks ÜROs ja muudel ülemaailmsetel foorumitel rohkem esile tõsta ja nähtavamaks muuta; arvestades, et 2015. aastal võttis rahvusvaheline üldsus ülemaailmseid kohustusi 2030. aasta tegevuskava ja kestliku arengu eesmärkide, Pariisi kokkuleppe ja Addis Abeba tegevuskava raames, ning arvestades, et AKV-ELi koostöö on nende ülemaailmsete eesmärkide saavutamiseks väga oluline;
D. arvestades, et AKV-ELi uue partnerluslepinguga tuleks eelkõige tugevdada ELi ja AKV riikide rühma suhtluse parlamentaarset mõõdet, tagades suurema tõhususe ja esindatuse;
E. arvestades, et AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee koosolekute sagedus ja mitmekesisus on võimaldanud aastate jooksul pidada järjepidevat dialoogi, mis aitab tõhusalt kaasa parlamentaarse diplomaatia tugevdamisele; arvestades, et praegune rahvusvaheline õhustik peaks innustama AKV-ELi riike parlamentaarset dialoogi jätkama ja tõhusamaks muutma;
1. väljendab heameelt lepingu strateegilisi prioriteete käsitlevatel läbirääkimistel tehtud edusammude üle ja piirkondlike protokollidega seoses tehtud töö üle;
2. võtab teadmiseks, et läbirääkimiste pidamiseks lepingu ülejäänud osade üle on vaja rohkem aega ning et läbirääkimised ei olnud 2019. aasta oktoobri lõpuks lõppenud, nagu alguses eeldati;
3. väljendab heameelt AKV-ELi ministrite nõukogu otsuse üle delegeerida AKV-ELi suursaadikute komiteele õigus võtta kuni AKV-ELi uue partnerluse jõustumiseni üleminekumeetmeid, kuna Cotonou lepingu kehtivus lõpeb 2020. aasta veebruaris;
4. jääb kindlaks oma seisukohale, mida väljendas 2016. aasta oktoobris ja 2018. aasta juunis vastu võetud resolutsioonides Cotonou lepingu järgse raamistiku kohta, ning on veendunud, et mõned Cotonou lepingu olulised elemendid tuleb veel kord selgelt üle korrata, et neid saaks läbirääkimiste järelejäänud aja jooksul täiel määral arvesse võtta;
5. kordab, kui tähtis on tugevdada tulevase lepingu parlamentaarset mõõdet, kuna leping peab tagama demokraatliku aruandekohustuse kõigil tasanditel; rõhutab, et institutsioonilisse raamistikku peaks kuuluma ka AKV-ELi parlamentaarne ühisassamblee; ei kavatse selle nõudmise osas järeleandmisi teha, arvestades seda, et Euroopa Parlament peab andma tulevasele lepingule oma nõusoleku;
6. tuletab meelde, et AKV-ELi parlamentaarsel ühisassambleel on tulevase lepingu üle demokraatliku järelevalve tagamisel oluline roll, ning nõuab taas, et tugevdataks tema nõuandvat ja kontrollifunktsiooni; on veendunud, et AKV-ELi tasandil on tugeva partnerluse tagamiseks vaja korrapäraseid kohtumisi;
7. on seisukohal, et AKV-ELi parlamentaarsel ühisassambleel on kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ja poliitikavaldkondade arengusidususe hindamisel tähtis roll; on veendunud, et parlamentaarne ühisassamblee aitab kaasa teabevahetusele sellistel ülemaailmselt tähtsatel teemadel nagu inimõigused, demokraatia, hea valitsemistava, sooline võrdõiguslikkus ning rahu ja julgeolek, samuti kliima, keskkond ja bioloogiline mitmekesisus;
8. kinnitab veel kord toetust mitmepoolsusele ja nõuab kooskõlastamist, eelkõige parlamentaarse ühisassamblee raames, et võtta rahvusvahelistel foorumitel vastu AKV-ELi kooskõlastatud seisukohti; rõhutab, et mitmepoolsete läbirääkimiste eel tuleb teha rohkem koostööd teiste rahvusvaheliste partnerite ja kodanikuühiskonnaga;
9. on seisukohal, et parlamentaarne ühisassamblee peaks koosnema võrdsest arvust ELi ja AKV riikide esindajatest ning see peaks tulema kokku istungjärkudel kaks korda aastas, vaheldumisi Euroopa Liidu ja AKV riikides;
10. rõhutab, et piirkondliku partnerluse parlamendikomisjonid peavad kohtuma igas piirkonnas kord aastas ning need ei tohiks sõltuda piirkondliku partnerluse ministrite nõukogu kohtumiste kokkukutsumisest; rõhutab lisaks, et ELi-AKV partnerlus tuleb uue lepingu alusel piirkondadeks jaotada nii, et see ei kahjustaks lepingu üldisi ühiseid eesmärke, kuid soodustaks AKV riikide tihedamat piirkondlikku integratsiooni;
11. kordab, et Cotonou lepingu teatav eripära – inimõiguste, demokraatia, põhivabaduste, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtte austamine – tuleb säilitada ja seda on vaja tugevdada;
12. rõhutab, et uus leping peaks veelgi tugevdama võrdsetel alustel toimiva partnerluse ideed, võttes samal ajal arvesse iga riigi eripära ning AKV riikide ja ELi kui ühendatud ja üksteist toetavate partnerite vahelist koostööd mitmepoolses süsteemis; märgib, et uus leping peab seega võimaldama pelgalt doonori ja abisaaja vahelisest suhtest edasi liikuda;
13. kordab, kui oluline on poliitiline dialoog nii meie ühiste väärtuste kaitsmiseks kui ka partnerluse lahutamatu osana, ning nõuab, et poliitilist dialoogi kasutataks süstemaatiliselt, tõhusamalt ja ennetavamalt, et poliitilisi kriise vältida;
14. peab kahetsusväärseks, et kodanikuühiskonna tegutsemisruum on mõnes riigis kahanenud ja kordab, et tulevase lepinguga tuleks kodanikuühiskonnale ette näha suurem roll, sealhulgas valitsusvälistele organisatsioonidele, inimõiguste kaitsjatele ja kogukonnarühmadele, diasporaadele, kirikutele ja usuühendustele ning kogukondadele, samuti eelkõige noorte ja naiste esindajatele, et kaitsta puudega inimeste huve, samuti ühiskondlikke liikumisi ja ametiühinguid, põlisrahvaid ja sihtasutusi ning kõigi diskrimineeritud haavatavate ja tõrjutud inimeste esindatust, ning see tuleks saavutada poliitilise dialoogiga ja kõigil tasanditel;
15. nõuab, et AKV-ELi koostöö üldeesmärgid oleksid vaesuse kaotamine ja kestliku arengu edendamine, järgides põhimõtet, et mitte kedagi ei tohi kõrvale jätta; kordab, et selle lepingu keskmes peab olema võitlus tõrjutuse, diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu;
16. tuletab meelde, et tulevase lepingu inimõigusi puudutavas osas tuleks selgelt sõnastada võitlus disrkimineerimise vastu mis tahes alusel, sealhulgas seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel, samuti laste, oma kodust lahkunud ja teel olevate inimeste, eakate või puudega inimeste diskrimineerimise vastu;
17. rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus ja naiste võimestamine on arengu tõukejõud ning nõuab, et EL ja AKV riigid lisaksid lepingusse soolise võrdõiguslikkuse kui valdkondadevahelise teema; rõhutab, kui tähtis on, et lepingu osalised pühenduksid seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvate õiguste tagamisele ning rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi täielikule elluviimisele;
18. soovib, et EL pööraks finantsabi eraldamisel piisavalt tähelepanu partnerriikide poliitikale ja probleemidele, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et suurem osa rändeliikumisi toimub AKV riikide endi vahel; kordab, et tulevane leping peab pakkuma abi kogukondadele, kes arvukaid ümberasujaid vastu võtavad, ja tegelema sundrände algpõhjustega põhjalikult ja õigustest lähtuvalt;
19. väljendab heameelt asjaolu üle, et tulevase lepingu põhieesmärgiks peetakse kestliku arengu eesmärkide saavutamist, ning kordab nõudmist luua tugevad järelevalvemehhanismid, millega tagatakse, et lepingu rakendamine aitab kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja edendamisele tõhusalt kaasa; rõhutab, et on vaja võtta rohkem arvesse selliseid valdkondadevahelisi teemasid nagu keskkonnasäästlikkus, kliimamuutustega seotud eesmärgid, sooline võrdõiguslikkus ja sotsiaalne õiglus ning lisada need tulevase lepingu kõikidesse poliitikavaldkondadesse, kavadesse ja sekkumismeetmetesse;
20. kordab, et majanduspartnerluslepingute põhieesmärk on edendada pikaajalist arengut ja piirkondlikku integratsiooni; rõhutab, et kaubanduslepingud peaksid edendama kestlikku arengut ja inimõigusi ning toonitab, et need peaksid olema tulevase lepingu lahutamatu osa;
21. nõuab, et kõigisse praegu läbiräägitavatesse ja tulevastesse majanduspartnerluslepingutesse lisataks süstemaatiliselt kestliku arengu ja inimõiguste sätted, mida on võimalik jõustada, ning et analüüsitaks põhjalikult majanduspartnerluslepingute mõju kohalikule majandusele ja piirkonnasisesele kaubandusele, et käsitleda nende rakendamisega seotud probleeme seoses piirkondliku integratsiooni ja industrialiseerimisega;
22. leiab, et kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärkide elluviimiseks on vaja, et kohalikud omavalitsused ja valitsusvälised osalejad aktiivselt kaasa lööksid, edendamaks demokraatlikku isevastutust; on seisukohal, et neid eesmärke aitaks saavutada AKV-ELi vastastikuse seire, aruandekohustuse ja hindamise mehhanism, millesse on kaasatud riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, kodanikuühiskonna ja teadusringkondade esindajad ning mille ülesanne on koostada igal aastal järeldused ja soovitused edasiste meetmete võtmiseks;
23. tuletab meelde, et tulevasse lepingusse tuleb lisada selged sätted, millega reguleeritakse erasektori rolli ja vastutust; rõhutab eelkõige, et arengupartnerlustes osalevatel ettevõtjatel tuleb järgida ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtet projektide kogu kestuse vältel, järgides sealhulgas ÜRO algatust Global Compact, ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööõiguse põhireegleid, keskkonnanorme ja ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni;
24. tuletab läbirääkimiste osapooltele meelde, et uude kokkuleppesse tuleks lisada ambitsioonikad sätted ebaseaduslike rahavoogude ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks ning arenguriikidele tuleks anda finants- ja tehnilist abi, et need riigid tuleksid toime uute ülemaailmsete standarditega, mis puudutavad võitlust maksudest kõrvalehoidmisega, sealhulgas automaatset teabevahetust, teavet ettevõtetest tegelikult kasu saavate omanike kohta ning G20 ja OECD mudelitel põhinevaid avalikke riigipõhiseid aruandeid hargmaiste ettevõtete kohta, et takistada maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist;
25. kordab, et abi andmise sõltuvusse seadmine koostööst ELiga rände küsimustes ei ole kooskõlas kokkulepitud arengu tõhususe põhimõtetega;
26. tuletab meelde, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10 tuleb Euroopa Parlamenti kõigil läbirääkimiste etappidel viivitamata ja täielikult teavitada, ning kordab, et vaja on kokku leppida koostöö ja teabevahetuse parandatud praktiline kord, mis hõlmaks rahvusvaheliste lepingute kogu kehtivusaega;
27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, AKV ministrite nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Aafrika Liidu Komisjonile, Üleaafrikalisele Parlamendile ja AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee juhatusele.
- [1] EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.
- [2] ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.
- [3] COM(2017)0763.
- [4] ELT C 215, 19.6.2018, lk 2.
- [5] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0267.