Menetlus : 2019/2896(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0188/2019

Esitatud tekstid :

B9-0188/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 28/11/2019 - 8.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


<Date>{25/11/2019}25.11.2019</Date>
<NoDocSe>B9-0188/2019</NoDocSe>
PDF 137kWORD 46k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>olukorra kohta Boliivias</Titre>

<DocRef>(2019/2896(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Anna Cavazzini, Benoît Biteau, Ernest Urtasun, Diana Riba i Giner, Marie Toussaint</Depute>

<Commission>{Verts/ALE}fraktsiooni Verts/ALE nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>


B9-0188/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Boliivias

(2019/2896(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Boliivia kohta,

 võttes arvesse avaldust, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini tegi 13. novembril 2019 täiskogu istungil toimunud arutelu ajal,

 võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni 19. novembri 2019. aasta teatist karistamatuse ohu ja riigisisese dialoogi vajalikkuse kohta[1],

 võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 16. novembri 2019. aasta märkusi selle kohta, kuidas repressioonid ja jõu kasutamine võivad Boliivia kriisi süvendada[2],

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et poliitiline ja sotsiaalne olukord Boliivias on üha halvenenud, millele on kaasa aidanud rahva rahulolematus Moralesi valitsuse polariseeruvate suundumuste ja kaevandusprojektide põhjustatud keskkonna hävitamisega, ning et pärast 20. oktoobri 2019. aasta presidendivalimisi on vägivald tõusnud murettekitavale tasemele;

B. arvestades, et kahtlused nende valimiste tulemuste suhtes, mida Ameerika Riikide Organisatsioon vaatamata esialgsele kriitikale valimiste õiguspärasuse kohta siiski tunnustas, saates valimiste vaatlusmissiooni, millega hiljem liitus ELi tehniline missioon, tõid lõpuks kaasa häälte ümberlugemise Ameerika Riikide Organisatsiooni juhtimisel;

C. arvestades, et 10. novembril nõustus president Evo Morales Ameerika Riikide Organisatsiooni auditi esialgsete tulemustega ja teatas uutest valimistest;

D. arvestades, et mõni tund hiljem toimus riigipööre, kui tollane Boliivia relvajõudude ülemjuhataja Williams Kaliman, kes oli aastatel 2013–2016 Washingtonis Boliivia sõjaväeatašee, nõudis president Moralesilt tungivalt tagasiastumist, mida president ka tegi, et vältida edasist verevalamist ja maandada pingeid; arvestades, et järgnenud päeval viidi Evo Morales Mehhiko lennukiga Mehhikosse maapakku;

E. arvestades, et sõjaväe ja politseijõudude avalik sekkumine on riiki veelgi destabiliseerinud; arvestades, et sõjaväe ja politsei poolt avalikes kohtades toime pandud arvukad repressioonid tuletavad teravalt meelde Boliivias aastakümneid kestnud tsiviil-sõjaliste diktatuuride kõige mustemaid perioode ning alates riigi iseseisvumisest 1825. aastal toimunud enam kui 200 sõjaväelist riigipööret, mis on Ladina-Ameerika riikide seas arvukaim;

F. arvestades, et tänavatel on eskaleerunud vägivald, vihkamine, põlisrahvaste diskrimineerimine ja avameelne rassism ning see on toonud kaasa vähemalt 32 surmajuhtumit; arvestades, et Evo Moralesi, tema õe ja mitme valitsustegelase kodusid on rüüstatud ja hävitatud, põlisrahvaste Wiphala lippu on põletatud ning ametiisikuid, nagu erakonna MAS linnapead Patricia Arcet, aetud mööda tänavaid taga kõige halvustavamal ja kohutavamal viisil;

G. arvestades, et on tõsine oht, et praeguse poliitilise võimu vaakumi kasutavad ära demokraatiavastased ja rassistlikud jõud, et lõpetada põlisrahvaste võimestamine ja nende integreerimine paljurahvuselisse ja paljukeelsesse riiki, pidurdades seeläbi tõsiselt põlisrahvaste kui kodanike õiguste valdkonnas tehtud edusamme;

H. arvestades, et neokoloniaalsetest sisestruktuuridest ja rahvusvahelistest suhetest eemalduva mudeli potentsiaali ümberpööramise ja mahasurumise katse väljendus kõige murettekitavamalt siis, kui senati paremäärmuslik teine asepresident Jeanine Áñez kuulutas end ise presidendiks, milleks tal polnud Boliivia põhiseaduse kohaselt õiguslikku alust ja mida kongress ei ole veel heaks kiitnud, kuid mille kinnitas konstitutsioonikohus;

I. arvestades, et 14. novembril andis Jeanine Áñez välja dekreedi nr 4078, millega antakse relvajõududele õigus toetada politseid ühiskonna kaitsmisel ja avaliku korra säilitamisel, ilma et neid võetaks vastutusele mis tahes toimepandud kuritegude eest, mis avab ukse karistamatusele, nagu see oli tsiviil-sõjaliste diktatuuride ajal;

J. arvestades, et 23. novembril kiitis Boliivia kongress heaks seaduseelnõu uute valimiste korraldamise kohta, mis vastavalt Boliivia põhiseadusele peaks toimuma 90 päeva jooksul;

K. arvestades, et isehakanud ajutine president Jeanine Áñez on teatanud oma kavatsusest kaevata Evo Morales „mässule õhutamise ja terrorismi“ eest kohtusse;

1. peab kahetsusväärseks tragöödiat, mis on tabanud kõiki Boliivia praeguste rahutuste ohvreid mis tahes poolel, ning avaldab südamepõhjast kaastunnet nende perekondadele ja sõpradele; kutsub Boliivia ametivõime üles tagama tingimusteta juurdepääsu kontrollitavale ja ajakohasele teabele isikute kohta, kes on kadunud või tapetud, vigastatud või kinni peetud, ning uurima selliste surmade, vigastuste või kinnipidamiste põhjusi;

2. rõhutab tungivat vajadust säilitada täiesti seaduslik paljurahvuseline ja paljukeelne riik; mõistab hukka ebaseaduslikud vahendid, mida Jeanine Áñez kasutas enda presidendiks kuulutamiseks;

3. mõistab teravalt hukka kõik rassismi- ja halvustamisaktid, peab neid rasketeks inimõiguste rikkumisteks ning nõuab nende kiiret ja täielikku selgitamist, pidades silmas kõigi nende aktide toimepanijate vastutusele võtmist ja karistamist; rõhutab, et ajakirjandusvabadus on stabiilsuse oluline osa;

4. nõuab tungivalt, et kõik osalejad hoiduksid vägivallast, väldiksid edasist eskaleerumist, kasutaksid kõiki sobivaid vahendeid plahvatusliku olukorra maandamiseks ning töötaksid selle nimel, et taastada kehtiva põhiseaduse alusel Boliivia institutsiooniline stabiilsus;

5. on veendunud, et kestlik lahendus peab hõlmama uute ja õiglaste valimiste korraldamist koos kõigi tagatistega, nagu teatas Evo Morales enne seda, kui relvajõudude ülemjuhataja ta ametist lahkuma sundis; võtab teadmiseks 23. novembri teadaande selliste valimiste kohta ja rõhutab, et ajutine valitsus peaks hoiduma uute õigusaktide vastuvõtmisest kuni valimiste toimumiseni;

6. nõuab tungivalt, et sõjavägi naaseks oma peakorterisse; kutsub kohtuasutusi üles võtma vastutusele need relvajõudude liikmed, kes tegutsesid väljaspool Boliivia põhiseaduse sätteid ja rahvusvahelisi standardeid;

7. nõuab, et tagataks täielikult ja tingimusteta alles 21. jaanuaril 2020 ametiaega lõpetava erakonna MAS valitsuse liikmete, valijate ja toetajate isikupuutumatus;

8. nõuab tungivalt, et kõik Boliivias tegutsejad hoiaksid ära kõik stsenaariumid, kus korrataks diktatuuride musta minevikku sümbolite või aktide abil, ning leiaksid praegusele kriisile lahenduse, mis austaks täielikult põhiseaduse seaduslikkust; kordab, et rahvusvaheline üldsus, sealhulgas EL, võib pakkuda oma toetust mitmesuguste vahendite, näiteks valimisvaatlusdelegatsiooni abil, kui Boliivia rahvas seda soovib, kuid ei saa kunagi olla juhtiv osaleja;

9. rõhutab, et üldsuse rahulolematust ja meeleavaldusi ei tohi kasutada tagasilöögi andmiseks Boliivia kui paljurahvuselise ja paljukeelse riigi põhiseaduslikele tagatistele ja õigustele ega viimase 14 aasta jooksul toimunud sotsiaalsele arengule; rõhutab, et isegi mitte varasematele poliitilistele otsustele viidates ei saa olla ühtegi põhjust, mis õigustaks ebaproportsionaalse jõu kasutamist, vägivalda, repressioone, rassismi ega kodusõja puhkemist;

10. mõistab hukka dekreedi nr 4078 vastuvõtmise ja nõuab sellest kiire erandi tegemist või selle tühistamist, et vältida relvajõudude karistamatust;

11. mõistab samuti hukka teadaande, et Evo Morales kaevatakse „mässule õhutamise ja terrorismi“ eest kohtusse;

12. nõuab, et EL ja selle delegatsioon Boliivias toetaksid rahumeelset naasmist varasema seaduslikult toimiva Boliivia riigi juurde; nõuab selget avaldust rassistliku tagasipööramise katsete vastu ning et EL pakuks Boliiviale oma toetust praegusest kriisist ja karistamatuse olukorrast ülesaamiseks;

13. nõuab, et EL võtaks proportsionaalseid diplomaatilisi meetmeid juhul, kui praegune isehakanud valitsus ei taga, et uued, avatud ja õiglased valimised toimuvad Boliivia põhiseaduses ette nähtud aja jooksul;

14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, Boliivia valitsusele ja ametiasutustele ning Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele.

Viimane päevakajastamine: 27. november 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika